......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Minu referaat räägib pingviinidest. Ma valisin selle teema, sest mulle meeldivad pingviinid ja ma tahan nende kohta rohkem teada saada. Oma uurimustöö käigus avastasin nii mõndagi huvitavat. Näiteks sain ma teada, et pingviinlaste sugukonnas on kuus perekonda; et kuningpingviinid võivad toidu otsinguil rännata lausa 900 kilomeetrit; et pingviine on 18 liiki. 4 1. Pingviinlased 1.1 Süstemaatika Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond. Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda
Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest. Kasutatud kirjandus: (http://miksike.ee/docs/referaadid2005/pingviinid_kaileola.htm) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pingviinilised2 Liisa Marie Orav
rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Pingviinide toit Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest . Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema
Kõige raskem on õhupuudus, mõnikord tuleb kasutada hapnikuaparaati, nagu kosmonaudid. Uutel meestel, kes jaama tulevad, kulub kaua aega ,et kohaneda. Tihti ärkab polaarlane öösel lämbumistundega. Õhupuuduses on täiskasvanud mees võimeline tõstma vaid paarikümnekilogrammist raskust ning iga väiksemgi liigutus võtab hingeldama. Huvitav oli ka lisaks geograafiatunniteadmistele juurde lugeda pingviinide kohastumustest. Näiteks vahetavad noored kuningpingviinid sulgi. Üldiselt oli see raamat päris huvitav ning andis väga toreda ettekujutuse polaarelust.
Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas. Klassifikatsioon: Selts:pingviinilised sugukond:pingviinlased Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg. Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat. Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt. Paaritumine:Märts-Detsember. Kurn:1 valge muna.
korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
