Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pinge, vool, lühis (küsimused+vastused)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektritarviti, kaitsmed, voolutugevus, nulljuhe, elektritarvitid, arvesti, nulljuhtme, faasjuhe, vatt, vooluring, indikaator, juhtmetes, kohtkindel, pesumasin, pliit, volfram, voolutugevust, nimivõimsus, 220v, juhiga, ümberpaigutamine, elektripliit, valgusteid, tolmuimeja, kohvimasin, elektripinge, korterite, elektrivõrgud, portselanist, hõõglampFÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere
kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna see
Koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrgust. Komponendid: 1. Ülekandeliinid; 2. Trafod 3. Mõõteseaded 4. Elektrivõrgu juhtimisseaded 5. Erinevad kompenseerimisseaded Jaotusvõrk ja põhivõrk Põhivõrk toimetab elektri tarbijate lähedusse. Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis? Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed
Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on? Lühiseks nim
pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse: ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse
1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5.Mis toimub elektritarvitis? Näited. V: muundub osa elektrienergiat teist liiki energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6.Milleks kasutatakse juhtmeid
Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei uletaks lubatud vaartust? Millest voib olla tingitud voolutugevuse jarsk kasv elektrivorgus? Kuna kui voolutugevus elektrivõrgu
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia
2) Keemiline toime- tekib ainult elektrolüütides, voolu toimel eraldub aine 3) Magneetiline toime- kaasneb magnetilised nähtused 22. Millisel toimel põhineb soojendusriistade töö, ühe metalli katmine teisega, elektrimõõteriistade töö? 1) Soojendusriistade töö- see põhineb voolu soojuslikul toimel; 2) Ühe metalli katmine teisega- see põhineb voolu keemilisel toimel; 3) elektrimõõtriistade töö- see põhineb magneetilisel toimel. 23. Mis on voolutugevus? Definitsiooni valem. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laengu hulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper? Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni. 25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A.
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile
Elektrivõrk kodus Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga
energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Kaitsmed ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. A=UIt; A=I²Rt; A=U²/R*t N=UI; N=I²R; N=U²/R A=elektrivoolu töö (1J) U=pinge (1V) I=voolutugevus (1A) t=aeg (1s) R=elektritakistus (1) N=elektrivoolu võimsus (1W) 1kW*h=1000W*3600s=3600000J=3,6*10²'³J)
8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11. Kaitsmete ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse vooluringis faasijuhtmesse
Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. 8. Mis on rööpühendus? Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on rakendatud sama tugev voolu pinge. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse volt- ja ampermeeter vooluringi? Volt- ja ampermeetriga. Ampermeeter jadamisi, voltmeeter
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti
......................................................... 1 Kuressaare 2007..........................................................................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................................6 3.Faasijuhe ja nulljuhe........................................................................................................ 7 4.Elektriseadmete ohutusklassid.........................................................................................8 5.Elektrivool........................................................................................................................9 6.Kasutatud allikad..........................................................................................................
suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Kaitsmed ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pikema aja vältel. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.
Füüsika KT 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrikandjate suunatud liikumist. 2. Millist voolu nim. alalisvooluks? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille voolutugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on voolutugevus? Voolutugevus võrdub arvuliselt ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaenguga. 4. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. 5. Juhi takistus, millest ja kuidas see sõltub? Juhi takistus on füs. suurus, millega iseloomustatakse juhi mõju teda läbiva voolutugevusele. See sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest, aga ka temperatuurist. Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on
12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 6
Füüsika arvestuseks kordamine 1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga
Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused.
4.Potentsiaal. 1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse? 2. Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt? 3. Mida nimetatakse pingeks? Kuidas pinget tähistatakse? 4. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikute kümnendliited Nimetada tähtsamaid konstante. 5.Alalisvool (põhikoli füüsikakursusest). 1. Nimetada vooluahela osad. 2. Mis on vooluring? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi? 3. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas (eesmärk, kuidas seda tehakse)? 4. Mis ülesanne on vooluallikal? 5. Mis on tarviti? Tuua näiteid? 6. Mis on tarviti ülesanne? Tuua näiteid. 7. Juhtmete ülesanne. 8. Lüliti ülesanne. 6.Elektriskeemid. 1. Joonestada lihtsaim taskulambi vooluring või selle skeem. 2. Mida nimetatakse elektriskeemiks? 3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale.
Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
valguse kiirusele. Kuidas see on võimalik? Paradoksi lahendus on selles, et lülitist lambini ei liigu mitte juhtmes olevad elektronid, vaid elektriväli, mis paneb elektronid korraga liikuma kogu juhtme ulatuses, Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses. Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas. Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks, siis on tegemist alalisvooluga. Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet vooluimpulss. Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz. Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused, millega tutvume edaspidi. 2. GALVAANIELEMENT Kuni 18
pinge 400 V. Kui ühendada see mootor tähtühendusse langeb mähistele aga pinge 230 V ning mootori ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool
laengu edasi viimisel ühest punktist teise. Potentsiaali tähistatakse fii tähega. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nim pingeks. Pinget tähistatakse tähega U. U= fii1 fii2 Vooluring Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas saab olla mitu vooluringi. Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelsasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe ehk pinge. Seega asub vooluallika sees jõud, mis tekitab pidevalt potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga
annaabi.ee 
