Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kontrolltöö - Vooluring, pinge, ohmi seadus 3C (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kontrolltöö - Vooluring-pinge-ohmi seadus 3C #1 Kontrolltöö - Vooluring-pinge-ohmi seadus 3C #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Füüsika KT elektromotoor jõud ja takistus

Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid ­ laengukandjad. Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom ­ juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus ­ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur ­ näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika KT

Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.sünteesireaktsioonid:väikeste tuumade ühinemine keskmisteks või suurteks - tekkimise tingimused: kõrge temp. Mis on massidefekt Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe Tuumafüüsika rakendused:energiatootm, meditsiinis, tehnika, tootmine &

Füüsika
thumbnail
1
txt

Füüsika kontrolltöö vastused: "Kehad vedelikus ja gaasis"

*leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud on vrdne keha poolt vljatrjutud vedelikule vi gaasile mjuva raskusjuga. F-(roo)v x g x Vk. F-leslkkejud[1N] (roo)v-vedeliku tihedus[1kg/m3] g-9,8 N/kg. Vk-vedelikus oleva keha ruumala [1m3] F=F2-F1. *Ujumise tingimused: keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust vlja. Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v. *Uppumise tingimused: keha uppumisel on leslkkejud raskusjust viksem. F< m x g. *Keha upub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku vi gaasi

Füüsika
thumbnail
2
docx

Magnetismi kontrolltöö

Magnetismi kontrolltöö Küsimused: 1. Mida nimetatakse magnetväljaks? 2. Millist mõju avaldab elektrivool magnetnõelale? 3. Defineerige Ampére seadus. (valem, mida iga täht tähistab) 4. Mida mõõdetakse teslades ja kelle järgi on ühik endale nime saanud? 5. Mis on vasaku käe reegel? 6. Mida nimetatakse magnetinduktsiooniks? 7. Mis on solenoid? 8. Milliste reeglitega saab määrata vooluga juhtme magnetvälja jõujooni? 9. Mis on püsimagnet? 10. Mida on joonisel kujutatud. Nimetage numbritega tähistatud osad. Ülesanded: 1. Kaks paralleelset juhet pikkusega 2,5 meetrit asuvad teineteisest 10 sentimeetri kaugusel, voolu tugevused juhetes on 10A ja 15A. Kui suure jõuga mõjutavad juhtmed teineteist. 2. Homogeenses magnetväljas paiknevale 60cm pikkusele juhtmelõigule, mida läbib vool tugevusega 10A, mõjub jõud 0,25N. Välja magnetinduktsioon on 0,1T. Kui suur on

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika konspekt 10.klassile (II ja III PTK!)

FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ . KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts ­ nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl ­ säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsikalise looduskäsitluse alused 2.KONTROLLTÖÖ.

Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt

Füüsika
thumbnail
2
odt

10. klassi füüsika - dünaamika kordamine

F= -F 1) jõud tekivad alati paari kaupa. Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse ühte valemit. Jõud. Jõu ühikud Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². Jõu määramiseks saab kasutada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus ( ) on samasuunaline ja tugevuselt võrdeline talle mõjuva jõuga , kus võrdeteguriks on keha mass ( ): . Kui kehale mõjub tundmatu jõud, siis tuleks eelnevalt leida keha (inetne) mass (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass). Selleks saab kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis , mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte Resultantjõud. Liikumine mitme jõu mõjul

Füüsika



Lisainfo

2011/2012 õppeaastal tehtud 9.klassi töö

Meedia

Kommentaarid (3)

renzon profiilipilt
renzon: Tänud
19:01 25-02-2013
Samoot53 profiilipilt
Samoot53: norm
16:21 11-02-2021
Keimo78 profiilipilt
Keimo78: ei
11:44 11-04-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun