Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks.
ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali
punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele. Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus.
summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks (ehk pinna pinna vabaks energiaks) nimetatakse tööd, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra. [J/m2] 2. Pindliiaks () nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2 ) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi sisemusega. Võib olla nii pos kui neg. Gs = *s / dGs = ds + s d 3
2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada
Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust 5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja.
voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud meenutavad molekulide paiknemise poolest kristalle. 14. Mida nimetatakse pindpinevuseks? Vedeliku pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seeda püüab ta omandada võimalikult minimaalset pindala. 15. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu,mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. 16. Mida nimetatakse märgamiseks ja mittemärgamiseks? Märgamiseks nimetatakse seda, kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamiseks nimetatakse seda, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad
hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud
põhiomaduseks on omadus voolata. Molekulidevahelised tõmbejõud on palju tugevamad kui gaasides, molekulid paiknevad tihedalt. Molekulid liiguvad vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. Molekulide paigutuses on korrapärasuse alged. Vedelkristallides on molekulide korrapära olulise ulatusega, leiavad laialdast rakendust. Õhus langev tilk on kas ligikaudu kerakujuline või õhutakistuse tõttu kergelt deformeerunud, püüdes omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab
nad jahtumise hetkel on. Amorfsed ained võivad aja jooksul kristalliseeruda. Näit. klaas, pigi, plastmassid. ·Vedelike mõned füüsikalised omadused on gaaside ja tahkete ainete vahepealsed. ·Nad on raskesti kokkusurutavad, aga muudavad kergesti kuju. ·Molekulidevahelised kaugused on võrreldavad molekulide mõõtmetega. Vedeliku omadust püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väikest pinda nimetatakse pindpinevuseks. Vedelike pindmiste molekulide vahel mõjub pindpinevusjõud. Kui muid jõudusid peale pindpinevusjõu ei mõju, püüab vedelik võtta kera kuju. Raskusjõud venitab kukkuva vedelikupiisa välja. Pindpinevust põhjustavad molekulaarsed jõud. Vedelikuosakest vedeliku sees ümbritsevad teised osakesed. Resultantjõud, millega teised osakesed mõjutavad vaadeldavat osakest, on null. Väliskeskkonna molekulid tõmbavad vedeliku pinnamolekuli nõrgemalt kui vedeliku enda molekulid.
tekib veemolekulide vahele vesinikside. Just tänu vee polaarsusele ja vesiniksidemele on veel mitmeid 2 unikaalseid omadusi. · Kui vesi poleks polaarne, siis oleks ta toatemperatuuril gaasiline ja tal oleks äärmiselt madal külmumispunkt ning see teeks elu olemasolu võimatuks. · Vee pinnal tekib tänu vee polaarsusele nn veekile. Seda nähtust kutsutakse pindpinevuseks ning vesi on kõigist vedelikest üks suurima pindpinevusega vedelikke. · Veel on võime hoida soojusenergiat. Vesi soojeneb ja ka jahtub aeglaselt. Ta on seepärast hea soojapuhver ning hoiab nii ära järske kliimamuutusi. · Elu seisukohalt ilmselt kõige olulisem - vesi on universaalne lahusti, ta on võimeline lahustama rohkem aineid kui ükski teine vedelik. · Vesi adsorbeerib valgust väga tugevalt (see on tähtis fotosünteesivatele organismidele) (http://www
Kui jõud mõjub vedelikule lühikest aega, siis tuleb ilmsiks vedeliku elastsus. Kui jõu mõjumisaeg on pikk, siis elastsuse asemel ilmneb vedeliku voolavus. 16. Mis on kavitatsioon, kus seda kasutatakse ja kus on kahjulik? Kavitatsioon on vedeliku katkemine vedeliku sees. Esineb vedelikuosakeste suure kiirenduse korral. Kasutatakse emulsioonide valmistamisel. Kavitatsioon põhjustab nt laevakruvide kiiret kulumist. 17. Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. 18. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu, mis vähendab vedeliku vaba pinda, nimetatakse pindpinevusjõuks. Pindpinevusjõud pinna pikkusühiku kohta. 19. Kuidas on seotud pindpinevus ja energia? Näitab tööd et suurendada pinda ühe ruutmeetri kohta. 20. Millisel juhul vedelik märgab tahket ainet, millisel juhul ei märga?
Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus
olla sfäärilised. Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus
Vedelikus esinevad ka ülekandenähtused nagu gaasiski. Soojusjuhtivustegur ja sisehõõrdetegur on vedelikul suurem kui gaasil, aga difusioonitegur väiksem. 8 4.3.2.1. Pindpinevus ja märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev kontsentratsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: F p = . l ,
gaasis. Molekulid võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega korrapäratult. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav.vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedeliku pinnakiht: Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Pindpinevus: vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim pindpinevuseks. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks. Kapilaarsus: Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides 15. TAHKISTE KLASSIFIKATSIOON JA ÜLDISED OMADUSED Tahked ained jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines mitte. Tahkises ei
pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt. · Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni. · Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat. Pindaktiivsus · Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised
XI. Mis on aheldunud geenid? (õp.nr.3 lk. 89) • Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise 7. Vesi a) Vee erilised omadused • Vee molekul on polaarne – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng • Vee molekulide vahel on vesiniksidemed • Vesiniksidemed seovad veemolekulid nii tihedalt üksteisega kokku, et vee pinnale moodustub elastne kile, mida nimetatakse vee pindpinevuseks • Vesi on ainuke Maal leiduv ühend, mis esineb kolmes olekus: tahkena, vedelikuna ja gaasina b) Vee ülesanded rakkudes ja organismis • Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi • Vesi on hea lahusti • Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides • Vesi transpordib aineid • Vesi tagab raku siserõhu 8. Elu tunnused • Kõik organismid koosnevad rakkudest • Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus
ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. 83. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Stalagmomeetriline - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Lecomte du Noüy meetod - Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus
Kuna vesi on hea lahusti, siis vees lahustuvad ka maapinnas sisalduvad soolad. Mida rohkem on vees sooli lahustunud, seda karedam on vesi. Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi raskendab pesemist. Kuidas pehmendada vett? Vee kuumutamisega Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad Ca- ja Mg- ioone. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu pragudesse ning seetõttu ei saa seal mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiite sisaldavate ainete lisamisega vette. Puhastusained segunevad paremini sooja veega, kuna pindpinevus on väiksem.
Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab rõhk vedeliku kõvera pinna all. Kumera pinna korral on see lisarõhk positiivne ja nõgusa pinna korral negatiivne. Seda lisarõhku nimetatakse ka kapillaarseks rõhuks, sest see tingib vedelikutaseme muutused peenetes kapillaarides. Pindpinevus. Seda töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra, nimetatakse pinna vabaenergiaks ehk pindpinevuseks. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes ja kui pindaktiivse aine konsentratsioon kasvab. ! 3. Kooloidsüsteemide stabiliseerimine, mis jõud neid mõjutavad. Kuidas suurendada või vähendada süsteemi stabiilsust? ! Kolloidsüsteemis põrkuvad osakesed üksteisega Browni liikumise tõttu ning võivad tugeva vastasmõju tõttu „kokku kleepuda“. Moodustub agregaat, mis liigub aeglaselt ja millega võivad ühineda veel uued osad
amorfsed ained (puudub kristallstruktuur) Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Nt tänu sellele püsivad liuskurlased veepinnal, hoiab tilka koos Mõõtühik dn/cm. - Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega. Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavad pindklie , mis püüab kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikese pindala. Pinna püüet nim pindpinevuseks. Nt väheneb vee temp tõusuga. Vee pindpinevustegur on 0,073 njuutonit meetri kohta. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: dzauli ruutmeetri kohta (J/m2) -Mõjutavad lahustunud orgaanilised ained, nt pindaktiivsed ained Millal vedelik hakkab keema? Milline on sellisel juhul tema pindpinevustegur? Keemistemp ehk keemispunkt e keemistäpp on temp, mille juures vedeliku
aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust. Pindpinevusjõudude tekkimise mehhanism Vedeliku vahel mõjuvad tõmbejõud. Kui molekul on vedeliku sees, siis tõmbejõud mõjuvad igas suunas ja resultantjõud on 0. Kui vedeliku molekul on vedeliku pinnal, siis tõmbejõud igast
Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.! 2 Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m . Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui
segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust. Pindpinevusjõudude tekkimise mehhanism Vedeliku vahel mõjuvad tõmbejõud. Kui molekul on vedeliku sees, siis tõmbejõud mõjuvad igas suunas ja resultantjõud on 0. Kui vedeliku molekul on vedeliku pinnal, siis tõmbejõud igast suunast ei mõju ja resultantjõud on suunatud sitsi vedeliku pinnaga.
segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust. Pindpinevusjõudude tekkimise mehhanism Vedeliku vahel mõjuvad tõmbejõud. Kui molekul on vedeliku sees, siis tõmbejõud mõjuvad igas suunas ja resultantjõud on 0. Kui vedeliku molekul on vedeliku pinnal, siis tõmbejõud igast suunast ei mõju ja resultantjõud on suunatud sitsi vedeliku pinnaga.
üleslükkejõuks. F= *l üleslükkejõud Fü sõltub vedelikku asetatud keha ruumalast ja vedeliku Siin pindpinevustegur on võrdne tihedusest. pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta 2.1.3.Pindpinevus =F/l Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku pindkihi omadust kokku tõmbuda. Pindpinevustegur sõltub vedeliku Pindpinevusteguriks nimetatakse vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist.SI pinna kokkutõmbamisomaduse mõõtu, mis süsteemis on pindpinevusteguri ühikuks võrdub pindpinevusjõu ja pindpinevusmõju all N/m. oleva piirjoone pikkuse suhtega. 2.2.Vedelike dünaamika 2.2
Vee pinnal on justkui pingul kile (meenuta veetilka, mis kukub kraanist). Sellist vee omadust nimetatakse ........pindpinevuseks......... Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest ........vesiniksidemetest......... Mida ........külmem........ on
aineid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Vedelikke saadakse gaaside veeldamisel (nt. rõhu langetamisel) või tahkiste sulamisel. b. Vedelike voolavuseks nim. vedelike omadust liikuda. c. Viskoossus e. sisehõõrdetegur on vedelikule iseloomulik suurus, mis näitab vedeliku takistust voolamisele. Viskoossus tõuseb vedeliku temperatuuri langemisel. d. Pindpinevuseks nim. pinnaosakestele mõjuvat jõudu, mis on suunatud vedelikku sisse (vedeliku pinna puutujat mööda risti kontuuri selle osaga, millele nad mõjuvad), ehk tööd, mis tuleb teha molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind energiat. Sellest tingituna püüab vedeliku osake võta maksimaalselt
Ka inimaju on peaaegu heljuvas olekus. Kolp on täidetud vedelikuga, milles aju asub. Selle vedeliku tihedus on 1007 kg/ m 3, aju tihedus aga 1040 kg/m3. Selline olukord kaitseb aju. Kui vedeliku tihedus väheneb, siis vajub aju rohkem kolju põhja ja tekib peavalu. 6.3. Pindpinevus, märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev kontsentratsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: Fp = . l , kus
annaabi.ee 
