ümber. See tunne oli niivõrd hea, et oleksin tahtnud lihtsalt maalida, maalida kogu maailm täis õnne ja elu kõige helgemaid hetki! Minu arvamus Olen väga rahul Tiit Pääsukese maalinäitusega! Kõik pildid jutustasid huvitavaid lugusid ja olen kindel, et keegi pole mind varem näinud nii agarana küsimuste küsimises ja maalide üksikasjade uurimises. Pärast näitust oli tunne, nagu tahaksin otsekohe maalida midagi Pääsukese stiilis, stiilis, mis tuli ta südamest ja peitis lugusid piltidesse. Olen õnnelik, et sattusin näitusele ning sooviksin kogeda taaskord sarnast kogemust. Maigret Mõru 9a
hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera.
Nad aitavad inimesi hädadest välja , kaitsevad neid , kuid kui nad ei tee enda tööd korralikult siis võib asi hoopiski muutuda halvemaks. Tavaliselt on advokaadid selgeks teinud endale inimese probleemid ning teavad kuidas nad aitavad viia asja käigu õigete lahendusteni. Minuarust on filosoofiat ka kunstis olemas. Kunst on ju pärit juba ammustest aegadest ning päris paljud ei saa aru mida see tähendab . Kunstnikud ongi nagu filosoofid kes panevad oma mõtted ja olemused piltidesse. Päris paljud ei saa aru piltide tähendustest ning peavad kunsti ebavajalikuks sigri-migriks. Kuigi tegelikult võib ühe pildi taga olla pikk lugu kunstniku tegemistest, olemistest ning tema väljavaadetest.Kunstist saavad aru väga vähesed inimesed. Näiteks kasvõi kui küsida kes on autor maalil ´´ Mona Lisa ´´ ei tea seda paljud , rääkimata sellest kui küsida kes on Leonardo Da Vinci ning millise naise maaliga sai ta väga tuntuks. Minuarust on kõigil vaja filosoofiat
12A 28.09.2011 hoopis midagi huvitavat ja salapärast. Et sellest aru saada ja sinna üldse jõuda, peab olema inimene haritud ja ka laia silmaringiga. Mulle tundubki, et kunstnikud on justkui filosoofid, kes panevad enda maailmapildi ja mõtted piltidesse mitte sõnadesse. Seda tuleb osata lihtsalt välja lugeda. Ma olen jõudnud arvamusele, et Meil kõigil on vaja filosoofiat. Me peame oskama mõelda ja avaldada oma seisukohti, vastasel juhul oleks maailm justkui üks hall keskkond. Kõige olulisem ongi minu arvates just see, et oma arvamusi peab oskama põhjendada ja tuleb osata ka enda või siis kellegi teise eest seista.
võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. *Tihti maalib oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Mälestuse püsivus 1931 See maal kehastab Dali teooriat pehmusest ja kõvadusest, mis oli pidevalt tema tähelepanu keskpunktis. Pehmed kellad väljendavad Dali sõnul valgehallitusjuustu sulamist päikese, kuid võivad ka sümboliseerida mööduvat aega, mida kogetakse unes ja nähakse veel kaua inimese silmis. Võimalik on tähele panna inimfiguuri kompositsiooni keskel, seda võib kirjeldada kui närbunud inimolendit, mis võib ilmuda
enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks.
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis
Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed.
kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust.
Salvador Dali Salvador Dali oli sürrealismi kuulsaim esindaja, tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteerinud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali mõistusevastastesse seostesse. Ta on väitnud, et tema seoste allikaks on tema haiguslike nägemuste kriitiline analüüs. Mõnedes teostes on Dali tsiteerinud või parodeerinud mineviku kunsti, tihi maalib ta oma piltidesse optilisi petteid (,,Mae West"), mille kõigega üritab kustutada reaalsuse piiri. Tema kuulsaim teos ,,Mälestuste püsivus" (ing.k. The Persistence of Memory) kujutab pehmeid, sulavaid taskukellasid. Dawn Ades on öelnud, et need kellad on alateadlik kujutus aja ja ruumi relatiivsusest. Tema interpretatsioon viitab sellele, et Dali oli mõjutatud Albert Einsteini relatiivsusteooriast. Teose keskel suures ,,koletises" on inimfiguur, millega Dali üritas sel perioodil ennast kujutada
Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. 12
Enesekiitmine ja liialdamine olid Pablo lahutamatud iseloomujooned. Pablo tolle perioodi autoportreed on noore boheemlase pilk enesekindlalt vaatajale suunatud. Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud. Picasso asus elama Prantsusmaale, kust sai alguse tema erinevad kunstiperioodid. Picasso teadvusesse jõudsid Pariisis suurlinna varjuküljed ning ta hakkas maalima purjus naisi, heidikuid, vaesust ja viletsust, 1901. aasta sügiseks ilmus Picasso piltidesse melanhoolne sinine. Rahapuuduse tõttu õnnestus Picassol oma ateljee alles 1904. aastal muretseda. 4 Perioodid Nn. helesinise perioodi algus paigutatakse kusagile 1901 aasta 1904 aasta lõppu, kuigi palju mis sel perioodil on loodud, kuulub tegelikult 1901 aasta veebruarist kuni aprillini Madridis valminu hulka: ''Naine helesinises'', ''Daam helesinises''. Sel ajal elas Pablo kord Pariisis,
Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi
Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale, kust said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Pärast seda kui Casanegas 1901. aasta veebruaris endalt õnnetu armastuse tõttu elu võttis, jõudsid Picasso teadvusesse ka suurlinna varjuküljed ning ta hakkas maalima purjus naisi, heidikuid, vaesust ja viletsust, 1901. aasta sügiseks ilmus Picasso piltidesse melanhoolne 4 sinine. Rahapuuduse tõttu õnnestus Pablol oma ateljee alles 1904. aastal muretseda. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku
primitiivsed,lihtsustatud,ajalooteemalised lavastused(Jüriööle pühendatud kunstinäitusel)Evald Okase-Rahvatasujad..Graafikud Aino Bach ja Paul Luthein pakkusid huvitavat-sõjateemalisi või potreelisi joonistusi ja graafilisi töid.Vihaseid ja naljavaeseid karikatuure tegi Jaan Jensen. Ometi jätkasid mõned kunstnikud otsekui ümbrust trotsides Eesti maastikke,inimeste ja lillede maalimist senises laadis.Näiteks:Alfred Kongo,Lepo Mikko.Mõnikord tungib ka nende kaunivärvilistesse piltidesse siiski nukker meeleolu. Kõige veenvamalt suustid ajastu süngust väljendada Johhannes Greenberg,Elmar Kits ja Endel Kõks.Greenbergi säravad värvid asendusid pruunikatega.Inimestes on näha pinget,tardunud,endassetõmbunud.Kõksi pildidi võisid tunduda esmapilgul rahulikud,kuid on märgata inimeste pilkudes pinget ja lootusetust Saksa okupatsiooni ajal oli õitseng graafikas.Mitmed Viiralti graafilised lehed muutusid suure üldistusjõuga sümboliteks.Virve.
Kõiki looduslike materjale ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Et väljend ,,realistlik sürrealism'' on kohmakas, ongi enam levinud termin ,,veristlik sürrealism'' , kus esemete ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Sürrealistidele pakuvad huvi peamiselt niisugused objektid, mis viitavad otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsusele. Seda tüüpi sürrealismi kuulsaim esindaja on Salvadon Dali. Tihti maalib ta oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Kõigi selliste võtetega tahab ta kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. Sürrealistid ei tunnista piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. Tegeldi kõigega, millega taheti. Enamik sürrealiste harrastas aga ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad on miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, sveitslase Alberto Giacmetti looming. Tema
kubismist. 20ndate keskpaigast eemaldub uuesti realismist kunsti ilmuvad deformeeritud kehade moonutused, mida sürrealistid imetlesid (kuid Picassot sürrealismi teooriad ei huvitanud). 30ndatel lisandub sotsiaalne reageerimine Hispaania sõjale Guernica. Härg kui pimeda ja jõhkra jõu sümbol. ALBERT MARQUET Endine foov, läheneb realismile rohkem pildid rahulikud, armastus veega seotud ja uduste motiivide vastu MAURICE DE VLAMINCK Ka endine foov, piltidesse tuleb ruumilisus ja reaalsus kuid säilitab maalistiilis hoogsuse, helenduste esinemine ebamääraste laikudena jne. ANDRE DERAIN 1880-1954 Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti hariti enne kunsti ja kultuuri teemadel kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks okupeeritud pariisi oli kunst palju vabam kui Prantuse alla kuuluvas Vichy's kus eelistati ainult realistlikku tradistsioonilist kunsti
Seega kunstnik maalib end väga sügavalt teosesse sisse. Kui kunstnik on ikooni maalimise ajal haige, siis võib ikoon tuua inimstele hoopis halba mitte head. Selliseid juhtumeid on teada. Tõik, et ikoone on peetud ka ise pühaks, on tekitanud aegajalt tõsiseid, raevukaid reaktsioone. Näiteks ikonoklastide liikumine 18-19. saj. Kristuse kujutamine inimesena on sügav patt ja jumala teotus. Seotud sellega , et bütsantsi vahetus naabruses sai sel ajal võimule islam, mis suhtub piltidesse eitavalt. Mis teeb religioossest kunstist religioosse kunsti? Kunsti ja teispoolsuse seos. Keskse kaaluga küsimus. Piisab Lynn Randolphi maalist ,,Soul Sail". Toonela jõgi teispoolsus. See pilt väga selgesti viitab liikumisele siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel. Vesi alateadvus. Liikumine siitpoolsusest teispoolsusesse on seotud mõistuse erinevate tasanditega. Keerukamad religioossed arusaamad teispoolsus kui surmajärgsus. Sellisena ei ole lihtne
aktiivsed protsessid. Tavaliselt pannakse loetu või kuuldu ne nii päeval kui ööl. lugemine? ümber piltidesse. See tähendab, et inimene peab vägivaldse Nii on häiritud ka perekonnasuhted. Omavahel räägitak- sisuga loetud või kuuldud jutu vormima pildiks oma isikliku se vähem, üksteist kuulatakse vähem, loetakse vähem, meis- fantaasia järgi nii, et ta suudaks seda ise taluda. 44 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 45
annaabi.ee 
