Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pillid vanal ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pillid, trumm, lauto, lüüra, laadsed, harf, flööt, oboe, seng, kellad, trummid, taldrikud, egiptus, müra, löökpillid, salmei, trompeti, mesopotaamia, topeltaulos, raamtrumm, pipa, king, kong, bood, sitar, vina, tanpura, tablad, pungi, puhkpillid, forminks, barbiton, paanivile, süürinks, põikflöötteha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna minekut. Kombetalitus Mütoloogia, religioon andsid moonutatud saate. Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena. Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba)
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline)
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst.
Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1
Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist:
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida
· Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare
Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena võeti kasutusele löökpillid 6. Antiikmuusika ei maade ühised tunnused on: 1)Sünkronistlik muusika oli soetud teiste kunstidega poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. 2) Valdavalt ühehäälne 3)Rituaalne tähendus 7
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt
Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,
5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet)
Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus
pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja
dramma in musica, dramma per musica Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. uus monoodiline stiil ühehäälne laulmine akordilise saatega, millest kirjutatakse üles ainult bassiliin (akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17
Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. 2)Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid.
annaabi.ee 
