Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pilet nr 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vöö, tanki, parda, nafta, avade, parv, vööd, kimmi, laevakere, kuivlastilaevad, reisilaevad, külmutatud, veeliini, paigutus, universaalsed, kombineeritud, raudtee, ujuvad, bulk, vööde, paksem, spetsialiseerumine, pootsman, kaubalaevad, tekis, horisontaalse, ahtris, balkerid, lammaste, produktid, seadmed, otstarbel, praod, õmblus, pikkusesMeretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e
laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Joon. 3.29. Tekiehitise ja tekihoone ehitus. Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega.
maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses. Selline laev on mugav kiireks töötlemiseks, luugid on laiad või paiknevad kahes (kolmes) reas Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3),
· Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse,
1.44.) abil. Kuna selline dokk (isikliku peajõuseadme ja käituritega) on tunduvalt laiem laevast, siis on nende kahe laeva summaarne süvis kui dokk tõstab üles lastis laeva, tunduvalt väiksem laeva süvisest. Seda võtet on kasutatud ka muudel juhtudel. Siis saab suure süvisega laeva viia ka suhteliselt madalaveelisse sadamasse. Joon. 1.44. Dokklaev. Veel midagi sarnast moodullaev (Joon. 1.45.). Sellised võivad olla ka moodulitest koostatud reisilaevad, ujuvkasarmud, sõjaväetranspordid vägede veoks, staabilaevad jne. Suurte laevade ehitus on pidurdunud kahel põhjusel: 1) loodushoid, kuna suur laev merel kujutab endast küllalt suurt potentsiaalset ohtu. Ei ole vaja vist suurt kujutlusvõimet, et mõista, mis juhtub mere ja kaldaga kui seal teeb avarii 1000000 tonnine tanker. Tankerite suhtest üldse viiakse sisse uued reeglid, mis muudavad need laevad, aga eriti väga suured laevad tunduvalt kallimateks.
ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust
• Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui
täitumine veega ei vii laeva hukkumisele, kui vesi ei tungi edasi teistesse veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978), määratakse igale laevale olenevalt kasutuseesmärgist sektsioonide arv, mille täitumisel veega ujuvusvaru peab tagama laeva uppumatuse. Sellised veetihedad vaheseinad olid juba Titanic’ul, kuid jäämägi, mis lõhestas parda, lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on
mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal equilibrium laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid tonnages teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi. Trimm (diferent) trim t laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe. Täisveeväljasurve loaded displacement F suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve. Tühiveeväljasurve light displacement L laevakere, masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal. Ujuvuskese centre of flotation F tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb. Ujuvusvaru reserve buoyancy laevakere maht ujuvuspinna ja vabapardateki vahel. Vabaparras freeboard f tekijoone kaugus veepinnast. Ühe cm süvisemuutuse kaal tons per centimetre immersion TPC lasti kaal, mis on vajalik laeva vettevajutamiseks ühe sentimeetri võrra.
Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus
Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel
• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud;
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
