kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasulikum oleks rakendada tööstust kui põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud? Selgita nende olemust. * Mida (milliseid teenuseid toota ja millises mahus) * Kuidas (neid toota ja teenuseid toota) * Kellele (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 7. Millistest tingimustest võib sõltudavalikute tegemine? Kindlasti mõjutavad valikuid olemasolevad ressursid. Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8
c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b. Inimene, kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi, telefoni või krediitkaarti. c. Kumbki ülalmainitutest. d. Mõlemad ülalmainitud. ____ 4. Tööpuuduse tase on probleem, millega tegeleb a. mikroökonoomika. b. makroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. piirkulude ja piirtulude käsitlus. ____ 5. Üksikisikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb a. pank. b. mikroökonoomika. c. loobumiskulude uuring. d. vabatahtlik vahetus. 1 Junior Achievementi Arengufond ____ 6
teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab heaolu. 6) Millised on majanduse 3 põhiküsimust? (Mida? Kuidas? Ja kellele?) Milliseid kaupu ja teenuseid toota? aluseks on vajadused ja nõudlus milliste kaupade/teenuste tootmine nõudluse olemasolul ei ole õigustatud? Miks? Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? sobivad ressursid sõltuvalt võimalustest
riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui
arvu muutusele. Pakkumise muutus tähendab, et Tänapäeval kasutame paberraha ja elektroonilist tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid tootehulki kõikide võimalike hindadega. Graafiliselt on pakkumise muutus pakkumiskõvera nihe paremale või vasakule. Kontrastiks sellele tähendab hinnamõju (mis ei ole pakkumise muutus) liikumist olemasoleval pakkumiskõveral üles või alla. Tegu - rid, mis suudavad muuta (nihutada) pakkumist, on tootmise piirkulude muutumine, tootjate ootuste muutumine ning müüjate arvu suurenemine või vähenemine. turutasakaal Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad.
• Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu – Poolt – võimaluste ja alternatiivkulude kergem analüüs – Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad
…………………91………………….eurot 22. Kulukeskse ja tarbijakeskse hinnakujunduse põhiline erinevus on (a) kulukesksetena arvutatud hinnad kujunevad kõrgemaks (b) tarbijakesksetena tuletatud hinnad kujunevad kõrgemateks (c) lähtepunktis, millest hinna kujundamist alustatakse (d) konkurentide hindadega arvestamises 23. Milline on põhiprobleem, kui ettevõte tahab kasutada hinnapõranda hinnakujundusmeetodit (piirkulude hinnameetodit)? (a) püsikulusid on raske jaotada kahe partii vahel (b) kahe partii muutuvkulud ühikule kujunevad erinevaks (c) põhipartii peab „välja kandma” kõik püsikulud (d) viimase toote valmistamise kulusid on raske arvestada 24. Milline väide on lõpptarbijate turu kohta õige? (a) tarbija ostab alati parima toote (b) tarbija suudab täpselt hinnata kõigi toodete kvaliteeti
Leitakse selle info Põhimõtted on lihtsad, praktikas muutuvad keerukaks. alusel majandusliku hinnangu tõenäosuslik jaotus ja Meetodid: hinnatakse variandiga seotud riski. · keskmiste kulude meetod, ATC (average total costs) · lühiajaliste piirkulude meetod, SRMC (short-run marginal costs) Inflatsiooni arvestamine · pikaajaliste piirkulude meetod, LRMC (long-run marginal costs) i=ir+f+irf Tasu elektri tarbimise eest on väljendatav üldjuhul järgmiselt:
toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki:
Hind = ----------------------------------------------- + kulud ühikule standard- Toodangu standardmaht mahu juures Märkus: ROI (Return on Investments) investeeringute tasuvus, näitab mitu protsenti tehtud investeeringutest soovitakse katta ühe aastaga. Meetodi eelised: Tasuvuse arvutamiseks lihtne Võimaldab täpselt planeerida investeeringute tagasiteenimist Meetodi puudused: Kasumit pole arvestatud, Nõudlust pole arvestatud Meetod nõuab kogutoodangu mahamüümist · piirkulude hinnakujundus (hinnapõranda hinnakujundus) Hinnapoliitika täiendavalt pakutava odavama toodangu jaoks - võimaldab ära kasutada kõiki (st. Ka ülejäävaid) tootmisvõimsusi Viimase toote tootmiseks tehtud kulutused "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Viimase toote tootmisel saadud tulu (müügist) Piirtulu=täiendava partii ühiku hind Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised:
Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta
Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · - Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu Riigi 4 makropoliitlilist eesmärki: · hindade stabiilsus · kõrge tööhõive · pidev majanduslik kasv · stabiilne maksebilanss
• , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist
· Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale.
220 220 300 220 570 520 500 420 125 175 195 275 8.93 12.50 9.75 11.46 75000 (12,5 * 50000)-550000); Kulude arvestus ja jaotamine Ülesanne 5.1. On toodud kahte liiki lähteandmed 3 tüüpi toodete tootmisel, mis võimaldab kulude ja kasumi arvestamist kahel moel: täiskulude ja osa- e. piirkulude alusel: Toote tüüp Materjalid 10 15 20 Otsene töötasu 8 9 10 Müügihind 42 51 49 Üldkulude määrad,%: Materjalid 8.6 Tootmise 118.8
NEGATIIVSETE VÄLISMÕJUDE VÄHENDAMINE: Keskkonnaprobleemide tekkimise põhjuseks on erinevus era- ja avalikes eesmärkides (isiklikes ja kollektiivsetes eesmärkides), nii et nende lahendamiseks või leevendamiseks on vaja saavutada suurem kooskõla isiklike stiimulite ja kollektiivsete huvide vahel (nägemus viimastest sõltub aga ka väärtushinnangutest). Negatiivsete välismõjude korral on seega põhiküsimuseks kuidas ,,tõsta" erapiirkulud sotsiaalsete piirkulude tasemele ehk kuidas panna tootjad ühiskonnale tekitatavat kulu arvesse võtma ehk kuidas negatiivseid välismõjusid internaliseerida. NEGATIIVSETE KESKKONNAALASTE VÄLISMÕJUDE INTERNALISEERIMINE: Riigi otsese sekkumiseta: 1)Välismõju muutmine sisemiseks tootjate ühinemise kaudu 2)Tarbijate keskkonnateadlikkuse tõus: ollakse nõus keskkonnasäästlikumalt toodetu eest kõrgemat hinda maksma raske viia massidesse, info asümmeetria leevendamise vajadus (nt toodete märgistamine,
14 32.Kahaneva piirkasulikkuse seadus. Selgitage joonise abil kuidas see eeldus utilitaristlikus lähenemises võib õigustada tulude ümberjaotamist. Heaoluökonoomika käsitleb probleeme marginalistlikus paradigmas, mille järgi otsuste langetamisel on määravad piiril toimuvad muutused. Samuti on suhteliselt üldised mitmed teised eeldused, mida erinevate probleemide puhul aksepteeritakse. Üheks selliseks on kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude eeldus. Samas, näiteks tootmise puhul on paralleelselt oluline ka mastaabiefektist, mille kohaselt tootmine muutub mahu suurenedes efektiivsemaks, s.t. tulude ja kulude vahe kasvab ning vastavad muutused peavad toimuma ka piirväärtustega. Siiski peab mingist tasemest alates ka sel juhul hakkama realiseeruma kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude tendents, sest vastasel korral kasvaksid firmad lõputult suureks. Kahaneva piirkasu eeldus kehtib ka tulud puhul
Analüüsi toimunud muutusi. Leia Tootmiskogus 1 2 3 4 5 Püsikulu Muutuvkulu Kogukulu Piirkulu Keskmine kogukulu tk .kohta Keskmine püsikulu tk. kohta 31 4.Leia Firma tegevuse eesmärk on kasum. Kasum sõltub müügihinnast ja kuludest. Millise tootmiskoguse korral on tegemist suurima tulemiga? Suurima kasumiga? Mis juhtub piirkulude ja piirtuludega? Milline on optimaalne kogus? Toodang Ühiku hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu Kasum 0 - 10 1 21 25 2 20 36 3 19 44 4 18 51
mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus indiviidid võivad oma eelistused kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle kandma. *Avalike ettevõtete teooria lähtepunktideks on eelmainitud Wickselli ekvivalentsusprintsiip ja osaliselt ka neoklassikaline heaoluökonoomika. Avalike ettevõtete teoorias käsitletakse ka piirkulude reeglist kõrvale kaldumise mõjusid heaolule (kas hindade kõrvale kaldumine piirkuludest on üldse kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega?) *Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid edasi Buchanan ja Tullock. Nad töötasid nad välja kaheastmelise otsustusprotsessi – reeglite üle otsustamisel nõutakse ühehäälsust, reeglite rakendamisel häälteenamust. Arrow tõestab,
suuresti just pöördumatud kulutused. Viimased takistavad turult väljumist. Kujuneb välja ruineeriv konkurents. Sellisel juhul ei kata hinnad enamiku turuosaliste kulusid. Kui suuruseelistega seotud kontsentratsioon on vältimatu, tuleb leida õiged majandus- poliitilised meetmed vähendamaks monopoolse kasumi saamise võimalusi ning hinna ja piirkulude hälbimisest tingitud heaolukadusid. Majanduspoliitika kujundamisel võivad kõne alla tulla järgmised võimalused. Monopoli tegevuse piiramine teistel, suuruseelisteta turgudel. See võimaldab vältida rist- subsideerimisega tekkivat dumpingut. Radikaalsem tee on siin monopolisti tegevuse keelamine eel- ja järelturgudel koos kõigi klientide kohustusliku ja mittediskrimineeriva 43 teenindamisega monopoolses sektoris
annaabi.ee 
