riigid on näiteks Prantsusmaa, Soome ja Portugal NÄDALA POLIITIK JUHAN PARTS Viimase nädala jooksul on väga aktuaalne olnud teema, kus Eesti majandusminister Juhan Parts ütles Leedu valitsuse kohta, et seal istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et Rail Baltic võiks kulgeda läbi Kaunase, mitte läbi Vilniuse nagu selle oli määranud eelmine valitsus. NÄDALA POLIITIKA TIPPSÜNDMUS Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril Eesti ja Venemaa välisministeerium leppisid kokku, et 18. veebruaril toimub Eesti välisministri visiit Moskvasse. Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis, teatas välisministeerium.
Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3
suhted. 1966 otsustati , et L ja I Saksamaad on 11 liiga erinevad ja loobutakse Hallsteini doktriinist. Ükski idabloki riik ei hakanud L-Saksamaaga sisse seadma diplomaatilisi suhteid. 1970 toimuvad esimesed kohtumised I ja L Saks tippjuhtide vahel. Põhiteemaks on Poola ja I S vaheline oderneisse joon. L-S tunnutab seda. 1972 L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piirilepingud uuesti üle. Sõlmitakse trantspordileping L-Berliini ja I-S vahel 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping. Rahulik kooseksisteerimine kahe erineva rezimi vahel.1973 võeti nad ÜROsse. OSCE Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis
rindel raske (I MS). Venemaa tahtis luua tsaariaegset venemaad. NSV lähevad Soome, Eesti, Läti, pool Poolat (Ida-Poola), Pesaraabia (tänapäeva Moldova) Saksamaale lähevad: Leedu, Lääne-Poola. Realiseerimine: alustab Saksamaa 1939 1 sept, sellega algab ka IIMS. S ründab Poolat, vallutab rohkem kui lubas paktis. NSV alustab 17 sept, tungib Poolasse, vallutab ülejäänd Poola. Poola riik on likvideeritud 28 septembriks. Kaks võidukat riiki sõlmivad omavahel sõpruse ja piirilepingud. Märgivad ära, et S sai rohkem poolat, annab vastu kompentsatsiooniks Leedu. NSV jääb saamata ka Soome (Soome keeldub). Eesti suhtub pakti negatiivselt. 43 aastast oli välispoliitiline suund Saksamaale (enne Inglismaa). Pöördutakse S poole, et kuidas nemad sellesse suhtuvad. S rahustab Eestit. Et NSL mõjusääri sattumine mingit muutust kaasa ei too. A A AAAA A
6) riigi nõusolekul lepingu kohustuslikkuse kohta ei oma mingit õiguslikku tähendust, kuid see on saadud riigi esindaja sundimise tulemusena 7) leping on tühine, kui selle sõlmimine on saavutatud relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusena 8) leping on tühine, kui see on sõlmimise hetkel vastuolus rahvusvahelise õiguse imperatiivnormiga Lepingu kehtivus: · tähtajatud lepingud, nt piirilepingud · tähtajalised lepingud, sõlmitakse teatud perioodiks või konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt territooriumide rendilepingud Kui leping ei sisalda sätteid lõppemise kohta ega näe ette denonsseerimist või väljumist, siis on denonsseerimine või väljumine võimalik ainult juhul kui sellisest kavatusest on ette teatatud 12 kuud ning: · on kindlaks tehtud, et lepigu osapooled kavatsesid lubada denonsseerimist või väljumist
vastavalt sanktsioone. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 1. Riigimõiste ja tunnused 31. 32. Tunnused: · rahvas-riigi kodanikkonda. Kodakondsus väljendabki sidet inimese ja riigi vahel. Teatud küsimustes võidakse rahvana vaadelda aga kogu riigi elanikkonda. · Territoorium- maa-ala, mille üle riik teostab võimu. Riikidevaheliste lepingutega (piirilepingud, rahulepingud) kokku lepitud riigipiir määrab kindlaks riigi territooriumi ulatuse. Lisaks maismaale kuuluvad riigi territooriumi hulka ka siseveed, territoriaalveed ning õhuruum. · Riigivõim - suveräänne võim on ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda, nt kehtestada norme ja panna peale . 33. 2. Riigi ülesanded
15. Viimased osariigid Alaska ja Havai · USA jätkuva lääne ekspansiooni tulemusena kujuneb elust piiriäärsel alal (frontier) Oluline ameerika eluolu ja mentaliteeti kujundav võtmekogemus Maa-alade omandamine 1. 13. Asutajariiki idarannikul 1776 2. Rahulepingu reservmaa SB-lt 1783 3. Maade ostmine : louisiana Prantsusmaalt 1803, Florida Hispaanialt 1819, Alaska Venemaalt 1867 · Piirilepingud: SB-ga 1818, 1846 ja Mehhikoga 1853 · Sõjalise survega: Mehhikolt Texas 1845 ja Mehhiko ülejäänud PA alad 1848 (maksti kaotajale kompensatsiooni), Havai 1898 USA mentaliteedi kujunemine 1790-1861 · Rahvaste sulatusahjus (melting pot) sünnib eriline ,,ameerika rahvus", kellel oma ,,ameerika identiteet" · Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on
Vastupanuliikumine, Poliitilised olud, Võimustruktuurid, Majandus, Muud teemad. Lähiajaloo uurimise perspektiivid head, sest allikaline materjal on pea täies ulatuses uurijatele kättesaadav. b.II Nõukogude Eesti Territoorium ja haldusjaotus. (EA VI, 260-264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSVL piiride tunnustamine 22.06.1941 seisuga, Korrastada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: Piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Soome, Rumeenia), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, 1920ndate alguses oli Ida-Siberi edelaosas tekkinud riik Tuva Rahvavabariik. Mongoolia tunnustas iseseisvust, ent NSVLi mõju oli kasvav ja 1944. a tungis punaarmee Tuvasse. Tuva rahvaesindajad (Tuva Väike Rahvauraal?) tegi pöördumise NSVLi poole, et nende koosseisu saada. Alles 1961. a sai autonoomseks liiduvabariigiks. Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saarte okupeerimine. 1945. a augustis okupeeris
Kui Eesti taasiseseisvus, siis meile ei rakendu õigusjärglus vaid järjepidevus. EV jätkas sealt, kus ta poolel jäi 1940. Õigusjärglus Õigusjärglus seoses lepingutega: -‐ territooriumi puudutavatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad alati täies ulatuses üle. (nt piirilepingud) -‐ Reeglina lähevad järeltulijariigile automaatselt üle ka teised eelkäijariigi lepingu, v.a. iseseisvunud koloniaalmaadele ja muudele sõltuvatele territooriumidele, millel võimaldatakse alustada “puhtalt lehelt”. Nt kui India sai Briti territooriumilt vabaks, said nad alustada puhtalt lehelt, sest
Liventaal). 24. 1. Riigi territoorium Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Riigipiir ümbritseb reeglina riigi kontrolli all olevat ala, piir ulatub teoreetiliselt maapõues maakera keskpunktini, õhuruumis avakosmoseni. Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ofitsiaalne kaart, piirilepingud) kui ka looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse reaalne ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid;
Laenuandjaid huvitab see, kas uus riik võtab laenu tagasimaksmise kohustust ka endale või jääb kogu laen selle vana riigi kanda. Situatsiooni lahendamisel tuleb võtta arvesse: 1. kas riik peab ennast õigusjärglaseks või uueks riigiks 2. mida arvavad teised riigid Peaallikaks on rahvusvaheline tavaõigus. ÕIGUSJÄRGLUS SEOSES LEPINGUTEGA: ❏ territooriumi puuduvatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad alati täies ulatuses üle (nt piirilepingud Tšehhia ja Slovakkia puhul - uued riigid pidid tunnistama Tšehho-Slovakkia välisriigi lepinguid) ❏ reeglina lähevad järeltulijariigile automaatselt üle ka teised eelkäijariigi lepingud, v.a. iseseisvunud koloniaalmaadele ja muudele sõltuvatele territooriumidele, millel võimaldatakse alustada “puhtalt lehelt” ÕIGUSJÄRGLUS SEOSES ORGANISATSIOONI LIIKMELISUSEGA:
Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Soome), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, Lõuna-Sahhalini ja Kurili saarte okupeerimine. Soome kaotas 10% territooriumist ja 12% rahvastikust (~ 440 000 inimest). Lõuna-Sahhalini ja Kurili saared kuulutati 1944 aastal NSVL omandiks. Kiiresti moodustati Lõuna- Sahhalini oblasti. Baltikumi isoleerimine Euroopast: Olulised muudatused: Baltikumi iseoleerimine Euroopast, Poolat tõugati eemale Leedu piiridest ja Ida-Preisimaa liideti NSVL.
65. Riigi territooriumi mõiste. Riigi territoorium on maakera pinna osa, selle all olev maapõu ning selle kohal olev õhuruum, aga samuti riigi akvatoorium koos selle all asuva kontinetaalselfiga (mandrilava), mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatud riigi ülevõimu (jurisdiktsiooni) alla. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir. Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ametlik kaart; piirilepingud) kui ka looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse tegelik ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: 1) Looduslikud pinnasevormid piiritähistuse orientiiridena (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu mere või ookeani rannajoont, jõe ning järve rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud). Õigusteoorias nimetatakse neid loomulikeks piirideks.
3. suveränne riigivõim (avaliku võimu organisatsioon). 1. Riigi territoorium Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Riigipiir ümbritseb reeglina riigi kontrolli all olevat ala, piir ulatub teoreetiliselt maapõues maakera keskpunktini, õhuruumis avakosmoseni. Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ofitsiaalne kaart, piirilepingud) kui ka looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse reaalne ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: · looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid;
Leping võib ise muutmise protseduuri ette näha. Kui riik ei ole muudatuse siduvuse kohta nõusolekut avaldanud, siis tema ja muudatuse jõustanud osapoolte vahel kehtib lepingu varasem redaktsioon. Rv õigus lubab ka rv lepingu muutmise lihtsustatud protseduuri seda kasutatakse mõnede lepingute tehniliste lisade või vähemoluliste sätete muutmiseks või täiendamiseks. Lõppemine. Kehtivusaja järgi jagunevad lepingud: 1. tähtajatud nt piirilepingud; 2. tähtajalised, mida sõlmitakseteatud perioodiks või konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt territooriumite rendilepingud. Lepingu lõppemine või sellest väljumine võib toimuda lepingu sätete kohaselt või mis tahes ajal kõigi osapoolte nõusolekul pärast konsulteerimist teiste lepinduvate riikidega. Sõja puhkemine lepinguosaliste vahel ei anna veel alust lepinguid lõpetada. Samuti ei anna diplomaatiliste suhete katkemine alust lepinguid lõpetada. Peatumine
kohaselt tunnustatud riigi ülemvõimu (jurisdiktsiooni) alla. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir. Normativistliku doktriini kohaselt on riigi territoorium riigipiiriga piiritletud ala, mille ulatuses riik ise lahendab rahvusvahelise õigusega tema siseriiklikku kompetentsi antud küsimusi (kompetentsi piir). Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ofitsiaalne kaart, piirilepingud) kui ka looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse reaalne ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on: 1) looduslike pinnavormide poolt determineeritud piirid (nt kontinendi maismaaosa lõpp vastu merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) - neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid;
annaabi.ee 
