Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W Ui üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) Ai üksiku piirde pindala, m2 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu või pinnase temperatuur, °C
erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele; · tarindite niiskumine ja kuivamine; · lisasoojustamise mõju analüüs; · soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel; · sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid). · kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5
määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas). Samuti võib elamute kasutusea jooksul niiskustootlus varieeruda erinevate kasutajate korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a. ehitatud) elamutes
vajumisega aja jooksul; lahenduse ehitatavus (soojustuse paigaldatavus, õhulekked, veetõkked, läbiviigud); arvestada ehitusprotsessiga (tööde järjekord, ehitusniiskuse väljakuivamine). Soojustuse valik – valitakse vastavalt tarindile ja keskkonnatingimustele. Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes.
puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
U`` võtta Fibo 200 0,2 klass I järgi. Vahtpolüstüreen 200 0,04 Segakrohv 10 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
5. Leian kogusoojustakistuse alumise piirväärtuse RT''=Rsi+R1+R2+...+Rn+Rse, (m2K)/W ( Valem 5) kus: Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W R1, Rx, Rn iga kihi soojustakistus (soojuslikult homogeenne kiht või soojuslikult homogeenne kiht), (m2K)/W Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W Arvutan kogusoojustakistuse alumise piirväärtuse Valem 5-ga RT''= 0,13 + + 1,07 + 4,30 + + 0,13= 6,02 (m2K)/W 6. Arvutan piirdetarindi kogusoojustakistuse Valem 2 ga: RT = = 6,25 (m2K)/W 6 7. Leian suhtelise arvutusvea valemiga: e = = = 0,8% ( valem 6 ) 8. Leian piirde soojusjuhtivuse U = = 0,16 W/(m2 K) ( valem 7) 9. Korrigeerin saadud tulemust õhupiludest tingitud parandusega valemiga: ( Valem 8 ) Arvutan õhupiludest tingitud parandusega U:
2x klaaspaketi lahendusega. Ua= 1,53 W/m2K. e) Uste puhul kasutan tootja andmeid. Välisuks U = 1,0 W/m2K. Rõduuksed U= 1,0 W/m2K 2. Leian külmasildade lisakonduktantsid. a) välissein- välissein = 0,08 W/(m*K) b) katuslagi välissein = 0,13 W/(m*K) c) põrand välissein =0,15 W/(m*K) d) akna seinakinnitus = 0,03 W/(m*K) 3. Kannan külmasildade lisakonduktantsid tabelisse ning leian soojakaod temperatuuride erinevusel 1K. (W/K). A U AU Piirdetarindi osa % AU m² W/(m²K) W/K Seinad 173,3 0,2 34,7 23,7 Aknad 13,8 1,53 21,1 14,5 Uksed 7,8 1 7,8 5,3 Katuslagi 143,8 0,11 15,8 10,8 Põrand 143,8 0,33 47,5 32,5 Välispiirete geomeetriliste
*Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest.
soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine Piirdetarindi soojapidavuse parandamine Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine Avatäidete soojapidavuse parandamine Küttesüsteemi täiustamine / uuendamine Elektri kasutamise efektiivsuse suurendamine Ventilatsiooni efektiivsuse tõstmine, soojustagastus Valgustuse parandamine ja väljavahetamine Päikesevarjestus või insolatsiooni parandamine 41 ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE VS. SISEKLIIMA
kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, mis on hüdrofiilsete pindadega, kus tän kõrgele suhtelisele õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega
55…60 Karjumine kostab seinast lä läbi, kuid >60 sõnadest ei saa aru 3 Helipidavuse nõuded Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähistusi R’w ja Rw. R’w iseloomustab heli ülekannet läläbi vaadeldava piirdetarindi ja sellega kü külgnevate tarindide. tarindide. Rw, mis mää määratakse ratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta heli kaudset ülekannet Ruumi tüü tüüp p >R’w, dB
iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib. Soojusülekandekoefitsient Soojusülekandekoefitsiendiga U (ühik W/m²K ) iseloomustatakse piirdetarindi soojajuhtivust. U-väärtus näitab, kui suur soojushulk (W ) läbib 1 m² suuruse piirdetarindi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusülekandekoefitsient, seda paremini sein soojust isoleerib. KASTUTATUD KIRJANDUS http://www.ehitusinfo.ee 22 23
ning sellele vastav standard hinnata heliisolatsiooni ka senisest madalamatel helisagedustel. Laiendatud sagedusdiapasoon on õhumüra isolatsiooni osas 50-5000 Hz (varem 100-3150 Hz), ning 50-2500 Hz löögimüra osas (varem 100- 2500 Hz). Laiendatud sagedusdiapasooni arvestamine on eriti oluline kergkonstruktsioonide (sh puitehitiste) korral, kus heliisolatsioon madalatel sagedustel on väga väike. Andmeid piirdetarindi heliisolatsioonikohta võib esitada kujul R'w (C; C50-5000, Ctr; Ctr50-5000 ) ja L'nw (Ci; Ci,50-2500). Arvuline näide: heliisolatsiooniandmed klaasist avatäite kohta on esitatud kujul R'w (C, Ctr) = 45 (0; -5) dB; see tähendab, et olmemüra (roosa müra) korral on avatäite tegelik isolatsioon R'w + C = 45 dB, kuid liiklusmüra või muusika isoleerimisel R'w + Ctr = 40 dB. Kui akna heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + Ctr 45 dB, siis on
Selle hindamiseks kasutatakse konstruktiivsuse näitajat K. 𝑅 𝐾 = 𝛾2 , kus R – kasutatava materjali survetugevus, γ – kasutatava materjali tihedus. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Lahenduse edu garanteerib kergus ja piisav survetugevus, mis suudab vastu võtta omakaalust ja tuulest põhjustatud koormused. Seega konstruktiivsuse näit, mis tagab edu on K=30 MPa/(t/m3). 16.2. Lahenduse kasutusohutus Ülesanne: Leida piirdetarindi ekspluatatsiooniiga, mille jooksul on tagatud selle terviklikkus, tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused ning esteetiline välimus. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Ekspluatatsiooniiga, mille jooksul ei vaja fassaad renoveerimist võiks jääda vahemikku 15-50 aastat. Edu tagab kasutusiga 30 aastat. 16.3. Lahenduse hügieenilisus Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust.
Kinniti soojus-erijuhtivus f= 52 W/mK , kinnitite arv nf 1m2-le on 8 tk, kinniti raadius on 1,625 (d/2= 3,25 / 2 = 1,625) mm (0,001625 m). Seina soojusjuhtivus on 0,18 W/m2K. Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.16, 4.17, 4.19 ning tabel 4.10. 6- Müüriankur tabelist 4.19, lk 27. Uf= 8 * 52 * 6 * * 0,0016252 = 0,021 W/m2K Uc = U + U, W/(m2*K) Uc= 0,18 + 0,021 = 0,201 W/m2K Vastus: 0,201 W/m2*K on piirdetarindi korrigeeritud soojusjuhtivus kui läbi seina panna metallist kinnitid. 15 ÜLESANNE 11 Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m2K ? Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010 peatükk 4.2.3.7 Esmalt arvutan kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse jaoks vajalikud homogeensete sektsioonide soojustakistused:
Eesti Ehitusteaves ET-1 0109-0347 ,,Tuleohutuse üldnõuded" 12.3 Tööohutusnõuded Alltöövõtjad ja peatöövõtja on kohustatud järgima tööohutusnõudeid, mis on välja toodud Eesti Ehitusteaves ET-1 0111-0320 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" 12.4 Liikluskorraldus Montaazikraana tee on rajatud kulgema ümber hoone perimeetri. Kraana tõstepositsioonidelt sooritavaid töid on kraanal keelatud tõsta üle piirdetarindi ja aia. Ümber hoone perimeetri kulgeb ka väiketõstemehhanismide tee, mis teeb ehitusmaterjalide transpordiks vajalikud tõsted korrustele. Monteeritavate elementide veokid liiguvad ühesuunaliselt ümber hoone perimeetri. Ehitusplatsile tuleb üles seada viidad ja märgid liikluskorralduse ja kiiruse kohta. Ehitusplatsil liikuvate sõidukite kiirus peab vastama ehitusplatsil liiklemise korraga määratud sõidukiirusega. Tagurdavat sõidukit peab juhendama selleks määratud tööline.
mittekandev: eraldab ruume Peamised nõuded: Hoone kande ja jäikussüsteemi osa, helipidavus, õhumüra, konstruktsioonimüra leviku takistamine, tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel.). Korterite vahelise seina õhumüra isolatsioon 55...60 dB, siis vali kõne ei kosta seinast läbi. Mida kõrgem indeks seda vähem kostab müra läbi seina. Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse kahte näitajat: R´w ja Rw R´w iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdetarindi ja sellega külgnevate tarindite Rw mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta heli kaudset ülekannet. Nõuded R´w Erinevate korterite vahel 55 dB Korterid ja müratekitavad ruumid 60 dB Ühe korteri ruumide vahel 43 dB Majutusruumide vahel 52 dB Bürooruumid 48 dB Lisaks standardile on ka heli akustiline klassifikatsioon, sest miinimumnõuded ei rahulda alati
Külmasillast põhjustatud madalama sisepinnatemperatuuri kriitilisuse määrab sisepinna temperatuuri, välistemperatuuri ja sisetemperatuuride omavaheline suhe, e. temperatuuriindeks, fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788:2001, vt. 6.1) RT R si t te fRsi= si (6.1) RT ti te kus: fRsi temperatuuriindeks, -; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W; Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus, m2·K/W. tsi sisepinnatemperatuur, C; ti sisetemperatuur, C; te välistemperatuur, C. Termograafilise mõõdistamise ajal või temperatuurvälja arvutusega on võimalik kõik kolm temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. Eesti elamute kohta kehtivad külmasilla temperatuuriindeksi piirsuurused vt. Tabel 6.3
temperatuuriindeks fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788): t si t e RT R si f Rsi = (3.1) ti te RT kus: f Rsi temperatuuriindeks, -; t si sisepinnatemperatuur, C; ti siseõhu temperatuur, C; te välisõhu temperatuur, C; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W; Rsi piirdetarindi sisepinna soojustakistus, m2·K/W. Termograafilise mõõdistamise ajal või temperatuurivälja arvutusega on võimalik kõik kolm temperatuuri ära mõõta või välja arvutada ning seejärel saab temperatuuriindeksi abil hinnata külmasilla kriitilisust. 91 Temperatuuriindeksi piirarvu kriitilisuse määravad eelkõige: piirdetarindi toimivuse kriteerium; ehitise kasutustingimused; väliskliima; sisekliima;
annaabi.ee 
