paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. · 1316 - Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. · 1322 - Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. · 1323 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. · 1333 - esimene teade juutidest Tallinnas. · 1335 - Tartus oli suur tulekahju. · 1341 - Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
mõisahärra politsei- ja kroonumõisate eneste arv Põhjasõda leidus veel kohtuvõimule, millega aga vähenes. Enamik neist hulgaliselt tühje talusid. talupoeg seati mõisnikust anti endistele omanikele Pageti ka üle olulisse isiklikku sõltuvusse, tagasi. Nõnda sattus suurem kubermangupiiri lubab Rootsi ajal kõneleda osa seniseid Pihkvamaale, sammuti talupoegade kroonutalupoegi taas Soome ja Poola alale. pärisorjastamisest. eramõisnike valdusesse ning Petseri kloostri maadel olid 1696.aastal avaldatud nende suhtes Rootsi-aegne terved külad Liivimaalt Liivimaa talurahvakaitse enam ei pagenud talupoegadega. majandusreglemendis, mille kehtinud . Balti erikord Katsed Venemaale pagenud
maksmise järel paavstile. 1314 Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. 1315 ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. 1316 Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. 1322 Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. 1323 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. 1329 Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. 1330 Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. 1333 esimene teadaolev juut Tallinnas, nimega Johannes. 1335 Tartus oli suur tulekahju. 1341 Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik tundis hästi seadusi; jurist
· Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine. Pagemine eriti ulatuslik 18.saj alguses, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid. Pageti ka Pihkvamaale, Soome ja Poola. Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenikke välja ei antud. Positiivsed määrused 1765.a esitas kindralkuberner Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudmise parandada talurahva olukorda. Ettepanekud: tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale; piiritleda teokoormiseid; anda õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Kuigi
ühtlustamine. Al. 1598 aastast nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. 1863ndal aastal sätestati passiseadus- kui talupoegadel olid kõik kohustused täidetud siis nad võisid taotleda endale riikliku passi.Selle passiga võisid nad elama asuda ükskõik kuhu vene impeeriumis. see andis uue võimaluse inimestele väljarändamiseks. massiliselt asuti elama peterburi. kokku elas seal 20saj algul u. 40000 eestlast. peale peterburi mindi ka pihkvamaale, kaukaasiasse, krimmi. 1866 aasta vallareform- võeti vastu uus vallaseadus, mille tulemusena vallakogukond vabanes lõplikult mõisniku kontrolli alt. põhimõtteks oli see, et iga mõisa territooriumil elavad talupojad moodustasid omaette valla. valla omavalitsuse juhtimine käis nii, et eesotsas oli vallavanem. valiti ka volikogu, volikogu liikmete arv oli 3-24ni. kolmas instrument oli valla täiskogu, mitte kõik valla elanikud ei kuulunud sinna vaid peremehed, rendiperemehed ja 10ndik
nendest oskasid eesti keelt siiski ainult 85 meest ja 14 naist 21. Kallas tegi tänuväärse töö, talletades ja avaldades andmeid kraasnalaste eluolu ja keele kohta veel enne sealse eesti kõne täieliku kadu. Tänaseks on kraasnalased keelelt täiesti venestunud. Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22. Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland" kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi) maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti
appi minemast. Edu ei saavutatud, tuli abivägesid. Juuni- Ootamatu võimalus hävitada osa sakslaste sõjalaevu. Suvi- Eestlaste jõud olid nõrgestatud ja ugandi maa ning sakala maa pidid vastu võtma ristiusu. Samal ajal korraldasd pihkva ja novgorodi vürstid rüüsteretke Ugandisse, mis näitas et ka venelased olid huvitatud Lõuna-Eesti ristimisest. 1217.a- Veebruar, Märts-mõõgavenndad korraldavad eduka rüüsteretke Pihkvamaale. Eestlased püüavad vallutada tagasi Otepääd, sõlmitakse vaherahu. Ühtlasi püüdrid riialased ennast Lõuna-Eestis tugevamini kindlustada, kuid eestlased olid edukamad ja sakslasi sunniti lahkuma Eesti alalt. 21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse ristirüütleid liivimaalt välja ajada. Selleks koguti kokku kõikide maakondade malevad ja appi ka vene vürstid Pihkvast ja Novgorodist, kogenud ristirüütlid, mõõgavennad otsustasid anda
Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg(liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi-,Tartu-,Järva- ja Virumaa.Tehti kohutavat kahju. 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvamaale kus saavutati edu ning 1503 aastal sõlmiti vaherahu, mida pikendati edaspidi korduvalt. LINNAD JA KAUBANDUS. linnade õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel oli oluliseimaks linna tunnuseks.Eesti linnade õiguskord kujuned naabermaade linnade eeskujul. Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad
Kindlusesse oli jäänud ca 30 kaitsjat. 6. juunil 1558 anti Vasknarva kindlus üle. Sisuliselt antakse järjest käest ära tugipunkte. Kagu-Eestis täpselt sama moodi. Mõlemal pool piiri kogutakse vägesid. Pihkva ja Tartu piiskopkonna piirile on hakanud Vene väed koonduma. Ordu hakkas samuti vägesid koondama, ordu ja Tartu piiskopkonna väed pidid kohtuma Kirumpääl. 1500 ratsanikku ja 1500 jalameest, kohale oli kokku aetud ka talumehi. Mõte oli, et Kirumpäält minnakse ise Pihkvamaale, aga et sõjakäik õnnestuks mõeldi välja, et orduväed kogunevad ka Purtses, Virumaal, et liikuda teispoole Peipsit ja sealt liikuda Pihkva peale. Kogu see sõjakäik jääb ära, Purtsesse kogunes 500 ratsameest ja paarsada jalameest, kokku saades otsustati Venemaale mitte minna, taganeti Rakverre. Kirumpäält ei hakatud samuti liikuma, sest juuni algul tungis Vene vägi ise Tartu piiskopkonda ja hakatakse Vastseliina piirama. Vastseliina piiramine kestab 4 nädalat.
kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda. Aastal 1501 oli kõik valmis ja ordumeister tungis Vana-Liivimaa ajaloo suurima, väidetavalt 80 000-mehelise sõjaväega Pihkvamaale. Kaasa lüüa lubanud leedulased jäid aga tulemata, sõjaväes levisid taudid ning lõpuks oldi sunnitud midagi saavutamata taanduma ja sõjavägi laiali saatma. Venelaste tasuretk ei lasknud ennast kaua oodata. Esmakordselt olid nende vägedes tatarlaste rüüstesalgad. Eriti hirmsasti rüüstati Lõuna-Eestis. Suure sõjaväe loomiseks kõiki jõude ponnistanud Vana-Liivimaa ei suutnud seda nii ruttu korrata. 1502. aastal tungis Plettenberg Venemaale juba mitu korda väiksema väega
• Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs
1215 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel 1216 saarlaste retk Põhja-Lätisse; suvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; sügisel venelaste retk Ugandisse. Jaanuaris sakslaste ja ugalaste retk Pihkvamaale; kevadtalvel sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ugalaste retk Järva- ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne- eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma; 1217 sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said
o 15saj keskpagast alates saab ka rääkida püsivast vene asustusest Peipsi põhjarannnikul Alutagusel. o Tõnni vakk- koht kuhu koguti andameid igas talus. Haldjas. o Wolter von Plettenberg- oli liivimaa ordumeister. Ta üritas kaitsevõime tugevndamiseks maa sisemisi lahkhelisi ületada. Ta tahtis venelasi lüüa otsutavalt. Ta koondas ühe suurima väe Liivimaa ajaloos. Venelased löödi tagasi. 1502 aastal tungis Plettenberg uuesi Pihkvamaale- lahing toimus Smolino järve veeres kus vägi saavtas edu. 1503 aatal tehti vaherahu. Ta aastakümnetes rahu mis soodutas Vana-Liivimaa kulutuurilist ja majanduslikku arengut. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) o Traditsioonid olid juba selleks ajaks välja kujunenud. Paavsti ülesanne oli rahvaste vabastamine, lunastuse ja ainsa tõelise usu kuulutamine. Kuigi vaimulikond suhtus üsna jahedalt eelkäijate loodud väärtustesse.
Hakkab toimuma see, mida me näeme järgnevate aastate käigus. Üks osa kaitsemeeskonnast laseb jalga. Vasknarva olevat jäänud vaid haiged. Kindlus langeb, 6 juunil läheb venelastele üle. Kirde eesti sellega sisuliselt venelaste kontrolli all. Peale seda mindigi Tartusse Pihvamaal koondatakse suuri Vene vägesid, nende eesotsas oli Suiski ja Kurbskin.Mais kui Ketler lahkus Narva alt tuleb ta Kagu-eestisse. Hakkab organiseerima vastupanu et ise minna Pihkvamaale. Koondatakse nii ordu kui ka piiskopi vägesid Kirumpäele ( Viljandi lähedal) . Suuri väekoondisi kokku ei saanud, kokku oli seal u 1500 ratsanikku ja u 1500 jalameest. Kokkulepe oli ka riia peapiiskopiga, kes lubas täiendavaid mehi saata+ riia palgasõdurid. Teine suund oleks pidanud kokku tulema Kurtses, kes pidid ületama Narva jõe, minema Peipsi taha ja mööda idakallast liikudesminema Pihkva alla. Väeüksus kes seal oli otsustas venemaale mitte minna.
annaabi.ee 
