hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv- Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel
Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist? Nõuka: klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda. Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas: 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti
ambu käsitlema - algasid uued sõjakäigud - 1223 suurem eestlaste rüüsteretk Ümera piirkonda sakslased ründasid ootamatult ja võitsid - 1223 suvel sakslaste ja abiliste 8000-meheline vägi Viljandi linnuse alla pikaajaline äge piiramine, linnust ei vallutatud, eestlased olid sunnitud rohkete langenute ja veepuuduse tõttu alistuma ja ristiusu taas vastu võtma Koostöö venelastega - astuti ühendusse Novgorodi ja Pihkvaga venelased saatsid abivägesid (paigutati tartu, Viljandi jt linnustesse) ja jagasid vara (relvi jms) - Jaroslav 1223 Eestisse - Saarlased meelitasid venelasi 20000-mehelist väge Tallinna piirama Jaroslav kuulis, et sakslased oli venelasi poonud vene väed piirasid 4 nädalat Tallinna, ei suutnud vallutada, venelaste vägi lahkus, rüüstasid Eestit
Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus. Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas. Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10. 1217 Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed. Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis. Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena. 11
sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv-Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega.
arvuline ülekaal;eesti tõrjus ära (pealtungi); punaarmeed üritasid aprillis uuesti kuid taas paiskas eesti pool lahingusse viimsegi mehe;mistõttu punaste pealtung Võru ees seisma pandi;Mais asusid eesti väed juba ise pealtungi ja kandsid sõjategvuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja; osa punaste üksusi tuli eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid eesti väed mai lõpus koguni Pihkva.; puhastati ka läti;pihkvaga samaaegselt hõivati ka Volmari;punaste vastupanu murtud; Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli
Võidupüha Võidupüha oli/on Võnnu lahingu auks, mis toimus 23. juunil 1919. Vaherahu Vaherahu jõustus 3.jaanuaril 1920a. Tartu rahu Tartu rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Eesti poolt kirjutas lepingule alla Jaan Poska. Tartu rahu tingimustega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir Eesti sai endale Setumaa Pihkvaga ja Narva taguse maa. Venemaal elavatel eestlastel lubati koju tulla. Eesti sai Venemaalt 15 milj. kuldrubla. Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt:
Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne (Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks. 15. sajandi esimesel poolel tehti müür paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Nüüd oli linnamüüri kõrguseks 11-16 meetrit. Kaitsekäik, mis asus kas müüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge. [3] Tallinna linnakindlustused ei saa võistelda tolle aja eriti võimsate kindlustega Venemaal, näiteks Pihkvaga, kus ringmüüri üldine pikkus oli 10 km ja paksus umbes 4 meetrit, kuid samas oli kaks korda paksem ja kõrgem kui Nürnbergi ja Kölni linnamüürid, mida loeti keskajal Saksamaa tugevaimaks. Tänapäeval on all-linnas säilinud umbes 1,85 km müürifronti, 18 müüri-, 4 värava- või eesväravatorni ja 3 madalat tornivaret. [4] 2. Linnamüüri tornid Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need
a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni
pool sama viljakusega). Surnuid maeti vanadesse tarandkalmetesse. Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees toimusid põletusmatused. 2) Vana-Liivimaa välissuhted Kõige aktiivsem oli Saksa ordu, piiskopid hoidsid tahaplaanile ja otsisid aeg-ajalt liitlasi ordu vastu. Ordu läks Leedu vastu, kannatada said Läti alad ja natuke Eesti omadki. Novgorodi ja Pihkvaga kui idanaabritega ei toimunud u 200 aastat suuremaid kokkupõrkeid. PILET 6 1) Suhted naabritega muinasajal On rajatud linnuseid ja leitud relvi => rahutud ajad Lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju Ida-Euroopale. Nad kohtasid ka balti hõime, kellest osa slaavistus. Balti hõimud suundusid vaikselt Põhja-Läti poole ja lääneosa jäeti liivlastele. Kagu-Eestisse rajati 8. saj paiku palju linnuseid, aga pole teada, kas
-ehetest koosnevad aardeleiud. Hõbe oli põhiline kaubatehingute maksevahend. Kaubandus koondus keskseisse asulaisse, mille juures oli enamasti linnus. Kui Eesti ala 13.sajandil vallutati, haarasid võõramaised kaupmehed kaug-(sh.läbiveo-) kaubanduse enda kätte. Kaupmehed tegutsesid valdavalt linnades; Tallinn, Tartu, Uus- Pärnu ja Viljandi astusid Hansasse. Novgorodi ja Soomega kauplemises kujunes Tallinn 14.sajandi esimesel veerandil Hansa peamiseks tugipunktiks, Pihkvaga kauplemises oli 14.-16.sajandil peaosa Tartul. Soodsad kaubandusolud kestsid (hoolimata ajutistest kaubandustülidest ja -sulgudest) 16.sajandini. Tähtsaim toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva 7 transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus
Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu suurvürsti kui paganast valitsejaga, arendati orduvastastes ringkondades intriige-paavstile ja ka mujale saadeti Gediminase nimel kirju, milles avaldas soovi lasta end ristida roomakatoliku usku. Kui paavsti poolt hakkasid selleks ettevalmistused, tuli see lavastus välja. Liivim ordu tühistas vahpeal Gediminasega tehtud rahu ja sõlmis 1323 lõpul tema vastu Novgorodi ja Pihkvaga liidu. Aasta hiljem leedulaste suur rüüsteretk Liivimaale. 1328 suvel riialaste retk Dünamünde alla, põletati orduvendadele kuuluv alevik. Järgnes kummalegi poolele vaheldumisi edukas kodusõda. 1329 sügis ilmusid leedulased, kes tungisid kaugel põhja poole ,Ordu neile vastu ei suutnud panna-eriti said kannatada Karksi, Helme, Paistu, Tarvastu jt. Siis asus Ordumeister (om) EBERHARD von MUNHEIM Riiat piirama, kestis 6 kuud, 1330 märtsis oli nälgiv linn
aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt
abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju löödi sakslasi maha, Padise klooster hävitati, mungad tapeti. Ka Tallinnat asuti suht suure väega (kroonikud: umbes 10 000, milles aga võib kahelda) blokeerima. Aga asjast sai peagi teada ka ordu, kes parajasti Pihkvaga sõjas. Om kiirustas Paidesse, kus tulid tema ja eestlaste kuningate-saadikute vahelised läbirääkimised. Pärast tüli tekkimist löödi eestlased maha. Asunud veel mõne aja paigal, koondas om väed ning liikus Harjusse. Seal lõi ta eestlasi Kanavere ja Sõjamäe lahingus ning surus mai keskpaigaks ülestõusu niimoodi maha. Mõned päevad hiljem kohale jõudnud Soome foogtidel polnud enam midagi teha, nad pidid koju tagasi minema. Aga see polnud siiski veel kõik
kes on piiskopiks olemise ajal Liivimaale ei jõudnudki. 1350. paavsti komissarid panid Ordu valdused kirikuvande alla, st seda, et selles valduses on jumalateenistused keelatud. Tähendab ka muuhulgas seda, et selle ala inimesed ei saa lunastust. Väga võimalik, et koha peal sellest väga palju ei hoolitud, kuigi Ordu jaoks see oli diplomaatiliselt ebamugav olukord. Liivimaa välissuhete jaoks 14. sajandil oli tooniandev püsiv sõda Leeduga, mis ühtlasi tähendas suurel määral ka sõda Pihkvaga, sest seal valitsesid 14. saj enamasti Leedu päritolu vürstid. 14. sajandil oli populaarne nähtus Lääne-Euroopa rüütlite jaoks käia ristiretkel Preisimaal, käia paganate vastu sõjakäigul oli üks olulisi atribuute rüütlikskäimise juures. Sooritati sellised kohusetäitmise retked Preisimaale, nimetatakse ajalookirjanduses kui Preussenreisen. Enamasti suundus ristisõjaturism Preisimaale, aga osaliselt ulatus ka Liivimaale. 14. saj esimesel
1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mistislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat
kasutus ja maksustusküsimustes. 1433. aastal puhkes Saksa ordul sõda Novgorodiga - Konflikt sai alguse kui läbi Liivimaa ja Venemaa reisis Palestiinasse marki krahv, kelle tõlk tapeti teisel pool Narva jõge. Algselt üritati konflikt lahendada läbirääkimiste teel, kuid järgnesid vastastikused süüdistused. Konfliktiga liitus Pihkva, kes hakkas toetama Novgorodi. 1448. aastal sõlmiti 25-aastane vaherahu. 1458. aastal puhkes Tartu piiskopkonnal sõda Pihkvaga üle maavalduste, lõppes 1463. aastal vaherahuga, kus Tartu kaotas kõige rohkem. 1460. aastate lõpp - Liivimaa ordu ja Novgorodi lähenemine. Novgorod lootis saada endale liitlast Moskva suurvürsti vastu, kuid sellest midagi ei tulnud välja. 1478. aastal allutas Moskva suurvürst Novgorodi lõplikult - Ivan III väed laastasid Liivimaa piirialasid. Toimusid vastastikused ähvardamised, kaupmeeste vangistamised, millega kaasnesid sõjaettevalmistused. 1492. aastal rajati Ivangorodi linnuse
annaabi.ee 
