Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis k...
pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.(muusika.ee) Samuti on ta kirjutanud ka mitmeid džässrockilaadseid instrumentaalpalu(„Elevant“ ; „Vesine kirg“ jt) Klaverit ja teisi klahvpille on ta mänginud rockansamblites: „Rock Hotel“ ; „Was is
närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis. Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana suure kuldmedaliga. Selleks ajaks oli juba valminud tema ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal (see
klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov. Pianisti kirg teoseid mängides oli nii võimas, et see viis kuulajad täielikult teose sisse ja nende heliloojate maailma. Kiiremad kohad ei pannud ainult pianisti hingeldama vaid ka mind ning aeglasemad/hõljuvad osad viisid unustuse maailma. Schuberti teost mängides esines väga
poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat) muusikaline anne avaldus vara (5a I lood;6a kontsertreisid;10a I ooper) 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. suri 35-aastasena LUDWIG VAN BEETHOVEN saksa helilooja viini klassikuist noorim suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. hakkas 12a heliloomingut õppima Bonni juures Mozarti jutul Haydni juurde Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad
Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures.
kuid kuna ta oli välismaallane, siis pidi ta sellest mõttest loobuma. Peagi alustas ta iseseisvalt oma klaverimänguoskust ja üldist haridust täiendama. Kuigi Liszt sai kooliharidust ainult nii palju, et õppis lugema ja kirjutama, sai temast erksa vaimu, innuka lugemise ja paljude oma ala väljapaistvate vaimuinimestega lähedase kokkupuutumise abil laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene. Pöördelise tähtsusega sündmus Liszti kui pianisti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta. Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia, orkestraalse värvikuse otsingud, maksimaalse emotsionaalse mõjujõu taotlus. Sealjuures on tema klaverikäsitlus äärmiselt ratsionaalne ja läbimõeldud.
Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918) Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne. Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid, Etüüdid 1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL
Noor pianist Mihkel Poll Paide Ühisgümnaasiumis Käisin neljapäeval 11. aprillil Paide Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas üht noorimat Eesti pianisti, Mihkel Polli, kes esitas kuulsate heliloojate Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini tuntud repertuaare. Toimunud kontserdi oli väga meeldiv kuulata, sest saalis valitses vaikus ning kõik kuulasid ja vaatasid, kuidas nii andekas pianist mängib. Ära võib märkida ka selle, et kuulsa ja andeka pianisti kontserdis veendusin alles kontserdi alguseses, mis hämmastas mind väga. Kontsert algas F. Liszti repertuaariga ballaad nr-2-ga. Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline
.........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Balakirevi muusika.........................................................................................................4 Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi............4 Võimas Rühm.................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 2 Elulugu
Mendelssohni isa oli edukas pankur ja vanaisa tunnustatud filosoof, Lessingu lähedane sõber. Mendelssohni esinemised ning tema ja ta samuti üliandeka pianistist ja heliloojast õe Fanny muusikaga kujundatud teatriõhtud. Mendelssohn sai parima koduse kasvatuse; eraõpetajate juhendamisel õppis ta nii üldaineid, klaveri- ja viiulimängu ning teooriat. Zelter(õpetaja) õhutas ka Mendelssohni sügavat huvi ja kiindumust Bachi muusika vastu. 9-aastaselt debüteeris ta pianisti ning 13-selt dirigendina. 1820-30-ndail aastail Mendelssohn reisis palju Itaalias, Sveitsis, Prantsusmaal, Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari
Edvard Grieg Pärja Õun 11kl elulugu • 1843-1907 • Norra heliooja – sündis Bergenis. • Oli väga musikaalne laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma
Kontserdiarvustus Mina käisin pühapäeval 7.detsembril Rein Rannapi kontserdil. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli meeste karikavõistluste finaal võrkpallis. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole eriline klassikalise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal väga vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid. Näiteks tuli ette mängimisele William Byrdi ,,Lahing", mis oli 9-osaline, Johann Sebastian Bachi ,,Itaalia kontsert" ning Ludwig van Beethoveni ,,Raev kaotatud krossi pärast". Muusika, mis mängiti oli kohati väga sünge. Näiteks Byrdi ,,Lahing". See teos ei meeldinud mulle üldse. Samas oli kontsertsaalis kuulda ka rõõmsamaid meloodiad. Näiteks Bachi
Wolfgang Amadeus Mozart Elust ● Salzburgi õukõnna kapellmeister Leopold Mozart ja Anna Maria Pertlini ● Muusikaline anne avaldus varakult ● 10-aastaselt esimene ooper ● Esimesed trükid teostest 1764 Pariisis ● 1765 Londonis esimene sümfoonia ● 1769 õuekapelli kontsertmeister Salzburgi peapiiskopi õukonda ● 1781 lahkus teenistusest ja läks Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetajana, pianisti ja orelimängijana ● 4. Augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga ● Suri Viinis 1791.aastal ● Oma viimastel eluaastetel komponeeris osa oma tuntuimatest teostest Looming ❖ Kokku on loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose ● “Allegro” ● “Figaro pulm” ● “Võluflööt” ● Sümfoonia Nr. 40 ● Sümfoonia Nr. 41 ● “Türgi marss” Huvitavat Ta on üks universaalsemeid muusikuid, suutes teha originaalseid teoseid väga erinevates žanrites.
vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana
jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab. Ta suutis väga hästi näidata oma tegelase arvamust tolmusest pianistist, ilma sõnu kasutamata. Priit Võigemasti osa tolmune pianist oli läbipõlenud muusikuna, kellel on vajadus oma mõtteid kellegagi jagada. Minu arvates Priit sai sellega ideaalselt hakkama. Lavakujundus oli väga minimalistlik, kõigest mõned puust pingid. Aga selline ongi ju raudtee jaam. Midagi muud lisades oleks see olnud ebasobilik.
7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13. Elina Born lauljana arvab, et selle aasta Eesti Eurovisioonilugu pääseb finaali. 14. Andrus Kivirähi kui kirjaniku kuulsaim teos on ,,Rehepapp”. 15. Märt Pius kui imetlusväärne näitleja parodeeris Eesti poliitikuid.
Tema enda sõnul oli ta sellise andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk
sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787)
12. Heiti Talviku looming 1904-1947. Sündis Tartus arsti ja pianisti pojana. Õppis Treffneris, Kohtla-Järvele tööliseks, 1930. aastatel kuulus ta Arbujatesse; abielus Betti Alveriga; pagendati Siberisse, kus ta ka suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud,
teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures.
Samal ajal peeti tada kodumaal keskpäraseks muusikuks ja riik ei eraldanud stipendiumi, mis võimaldanuks tal vabaneda olmemuredest. Ootamatult tõi pöörde Ferenc Liszti avalik kitri geiegi toetuseks. Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed.
Elulugu Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Elulugu 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu
muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus ta peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina. Peagi sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Saar oli ka kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis. Õpetaja oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema
aastal klaverimängu võistluselt, kus osales õpilasi igast riigi nurgast. Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011). Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice
Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli. Mozart suri noorelt. Mozart kirjutas kõikides klassikalistes žanrites: kammermuusikat, 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid
Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norra imepärast loodust, rahvaloomingut oma teostes. Helilooja ütles: ,, eelkõige tuleb rahvakunsti vaheldada rahvale
See pronksist bareljeef kujutab huku ja kannatuse, kire ja armastuse teemat, sealt on ilmselt tulnud ka ideed tema teiste teoste jaoks nagu ,,Mõtleja", "Suudlus" ja ,,Mõte". Rodini üheks tähelepanuväärsemaks monumendiks XIX sajandul oli ,,Calaid kodanikud". Seal on kujutatud konkreetset ajaloolist tragöödiat inimese ja maailma igavese leppimatuse võrdpildina. Ühel osal oma elus vormis ta ka palju käsi, nagu kannatavad käed, pianisti käed, skulptori käed jne. Rodin on üks maailma suurim skulptor, seda just sellepärast, et ta väljendas inimkeha füüsist nii tõetruult nagu seda varem teha ei olnud, kujud olid justkui elus.
Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt hinnatud läti päritoluga tsellist Josif Feigelson on nautinud oma soolokarjääri üle kolmkümne aasta
7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. · Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. · Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati.
Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis ta laialdane tegevus helilooja, pianisti, pedagoogina ja muusika organisaatorina. Ta taasavastas Bachi (3/4 saj. varjus). Hakkab igati propageerima: trükib, kontserdid, artikklid jne.tänu talle on Bach asunud oma väärilisele kohale. Looming Teda nimetatakse klassikalise orientatsiooniga mõõdukaks romantikuks. Tal polnud kunagi eesmärkide (lüürilisus, tugevalt sentimentaalne, saksa folkloor) väljendamisega rakusi. On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat. Konkurendid pingutsid et leida helilooja muusika üha
Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel Tema loomingu alla kuulusid 19 ooperit, 18 missat, umbes 50 sümfooniat, 27 klaverikontserti ja umbes 20 muud kontserti, 26 keelpillikvartetti, umbes 40 sonaati, 17 klaverisonaati ja 42 laulu. Tähtsaimad teosed on "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www
soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga. Wieck abielu vastu (3 kohtuprotsessi), kuid kaotab. 1840 pulmad. Clarast sai 19 saj väljapaistvamaid naismuusikuid (sh lauluhääl). 1843
Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu. Aastal 2010 tunnustas president Toomas Hendrik Ilves lastekirjanik Jaan Rannapit loometegevuse Valgetähe IV järgu teenetemärgiga. Jaan Rannapi teoseid ,,Viimane valgesulg" (1967) ,,Topi" (1970) ,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972) ,,Toonekurg Tooni" (1986) ,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik
sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik Viini koolid. Beethoveni vara müüdi sama aasta suvel oksjonil maha, autori käsikirjad leidsid uue omaniku väga odavate hindade eest.
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad.
Seal visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui aasta hiljem Liszt taas Pariisis esines, märkasid kõik, missuguseid suuri edusamme oli ta teinud. See oli Paganini eeskuju ja suure töö vili. 1837. aasta sügisel saabus Liszt Itaaliasse. Vaimustusest Itaalia klassikalise kunsti vastu sündisid aga klaveripalad, millest hiljem sai tsükli "Rännakuaastad" teine vihik. 1838-1848-Need kümme aastat tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas, siis keisri poolt vastuvõtt Peterburis, menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal. 1848-1861-Kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris
Huvitav ja omamoodi mõnus oli ka see, et pärast kuuendat pala toimud paariminutiline vahemõtisklus, mille jooksul pianist mängis omaloomingut ning publik sai oma muljeid vahetada. Pärast seda läks kontserdi edasine kuulamine veelgi ladusamalt. Võrreldes varasemate muusikakogemustega, oli see kindlasti ainulaadne võimalus kuulata midagi nii võrd tundelist ja emotsioonideküllast. Ei olnud ma ka varem käinud kuulamas klaverikontserti. Kuigi oleks tahtnud teada saada rohkem infot pianisti Gerly Kättmann kohta, oli enne kontserti jagatud kavadel ka piisavalt informatsiooni kontserdi kulgemise kohta. Suureks plussiks oli ka pärast kontserti publikule pakutud kodune kasemahl ja koogike. Laura Tael XI klass
Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides
Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Ise varjus ta pseudonüümide taha. Kirjanikuna ja kriitikuna oli Schumannil tähtis osa avaliku arvamuse kujundamisel. 1834.a. avati Leipzigis konservatoorium,kus õppejõudude hulka kuulusid ka Robert ja Clara Schumannid
Moskva konservatooriumis olid nad õpingukaaslased. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi klaveri erialal esimeses kuldmedaliga, Skrjabin teisega. Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski jälgedes ning Joamets pidas teda suureks vene romantikuks. Saalis istudes avaldas muljet, kuidas ühelt teoselt teisele üleminek toimus justkui muuseas, märkamatult nagu oleks pianisti tuju sõrmenipsu peale muutunud, kas siis halvemuse või paremuse poole. Usun, et kõiki kuulajaid lummas klaveripalades ise nii sees oleva esineja mängimise ajal teose autorist kõnelemine. Eelnevalt olen käinud kontserdil kus esinejad Skrjabini teoseid esitavad ja ütlen kindlalt, et see seltskond jääb Tanel Joametsa esitusele igas mõttes alla.
Kõige varasemad tõendid sihvaka kaela, tugipuu ja kõlakastiga iiri harfi olemasolust on leitud 9.sajandi kiviristide reljeefidel. Algperioodil olid harfide kõrgus 60 cm ja neil oli kuni 30 keet, kuid 16. sajandiks olid nad muutunud suuremaks ja keeli 43. Iiri harf kadus kasutuselt 18 sajandi lõpul. John Field Viiuldaja poeg John Field olid pärit Dublinist ja kui perekond 1793. aastal Londonisse kolis, sai andekast poisist pianisti, helilooja ja klaverimeistri Muzio Clementi õpilane. Pärast kontsertringreise, mis viisid noorukese Fieldi ka Venemaale, otsustas ta jäädagi Peterburi, kus alates 1802. aastast töötas hinnatud klaveripedagoogi ning kontsertpianistina. Pärast haigestumist 1821. aastal pöördus ta Londonisse tagasi. Viimane Eurnoope-turnee viis teda uuesti Venemaale Moskvasse, kus ta ka 55-aastasena suri Riverdance
Geeniuse tegelaskuju oli minu jaoks huvitav, ning Võigemasti edastus sellest tegelasest oli vapustav. Ta oli nii oma rolli sisse läinud. Isegi pilgud olid erilised, see kuidas inimene jääb tühja vaatama samal ajal kui ta millegi üle kirglikult juurdleb või silmade suurenemine justkui midagi uut iseeneses avastades. Ka tema käed, need täiendasid kõike seda mida ta rääkis, vihaselt nendega vehkides, üritades nendega justkui omakorda sama teemat veel selgemaks teha. Avandi mängis pianisti, kes oma orkestriga pidi rongiga sõitma Berliini, kuid rongi väljumine lükati edasi ning nii nad jäidki ootama rongijaamas. Pianist oli pigem uhke ning Avandi väljendas seda hästi, nina kõrgel, õlad taga, rääkides justkui täpselt endast, olek juba muutus graatsilisemaks, kui ta oma saavutustest orkestriga rääkis.Geeniuse poolt ära pööramine, et mitte kuulata kaaslase mõtteid, mis temale ei meeldi. Ka tema puhul mängisid pilgud tähtsat rolli
Aastad, mil Rahmaninov veetis Zverevi kodus ja klassis, olid täidetud lakkamatute, täpselt reglementeeritud õpingutega. Zverevi klassis pandi alus Rahmaninovi pianismile. Kompositsiooniõpinguid juhendasid Tanejev (vaata lisa 3) ja Arensky (vaata lisa 4). Juba 14-15 aastasena kirjutab Rahmaninov mõned klaveripalad, sealhulgas ka "Meloodia", mis pole oma võlu kaotanud tänapäevani. Aastal 1892 lõpetas Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana. Diplomitööks valmis ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlased" põhjal. Sellest ajast ilmuvad veel mitmesugustes zanrites teoased: Esimene klaverikontsert, "Eleegiline trio" Tsaikovski mäletuseks, armastusest Tsehhovi, oma kodumaa ja selle inimeste vastu sündis sümfooniline poeem "Kalju", rida romansse ja klaveriteoseid. Moskvas kohtas Sergei Rahmaninov oma suurt eeskuju Pjotr Tsaikovskit (vaata lisa 5).
Johannes Brahmsiga. Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus. JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas selliste heliloojate nagu Berliozi, Liszti ja Wagneri loominguliste tõekspidamiste eitamist. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid-sümfoonia, kontsert, sonaat. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms
Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib. Üllatav oli Kaarli kirikus kuulda Marju Kuudi teost ,,Saatus naerdes homse toob." Nagu varemgi esitas seda lugu Lenna Kuurma
annaabi.ee 
