Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt
See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpetaja oleks ettevõtlik, eriti kui ta on klassijuhataja. Ekskursioonide, klassiõhtute ja muude ürituste korraldamine lähendab teda õpilastega. Võin tõdeda, et minu õpetajad on üsna head. Kuna klassid on väikesed, saab tegeleda iga lapsega eraldi, vastupidiselt eliitkoolides, kus kõik käib justkui konveierilindil. Nagu eksamitulemustest näha, ei jää me neist niinimetatud ,,unelmate koolidest" sugugi maha. Meie kool, oma õpilaste ja õpetajatega, on üks väga hea kool hariduse omandamiseks.
Mina õpetajana Õpetaja on väga lai mõiste, õpetajad seisavad klassi ees üldhariduskoolides, kordineerivad rühmatööd lasteaedades jne. Õpetajaks võib pidada ka huvijhuhte, direktoreid ja õppejuhte kes töötavad erinevtes noortega seotud asutustes. Õpetajad on nii mõneski mõttes need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian siiski, et kõik nad seda ametikohta täielikult ei vääri. Siit kerkib minul kohe küsimus, paljud õpetajad siis üldse täielikult oma kohta väärivad. Siiski paljud, täiuslikus on lai mõiste ja seda võib teostada paljudes äärmustes
ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised. Muret teeb inimestele laste vhene huvi kooli vastu. Pti vlja pakkuda ideid, kuidas muuta kool inimestele atraktiivsemaks. ks vimalus oli seda teha lbi vanemate, teisalt lbi kaasakiskuva ja positiivse hkkonna ning tegevuse nii lasteaias kui koolis. Palju murelikku toodi esile seoses vhese vi hoopis puuduva koostga haridusvaldkonnas eneses, aga ka omavalitsuste ja riigiga. Meie kogemused
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga
Tean hte tdrukut, keda kiusati koolis ning selle tagajrjel pidi ta koguni kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi lks isegi selleni vlja, et sellele tdrukule tehti fsiliselt haiget - teda ldi ja pandi jalga taha. Ta elas seda kllaltki raskelt le, kuna tal ei olnud kellegagi oma probleeme jagada ja petajad tegid ka no, et nad ei tea midagi. Lpuks viis asi selleni vlja, et ta ei kinud enam koolis ning sellest said ka ta vanemad kiusamisele jlile. Praegu pib ta juba kolmandas koolis ning ta on vga sbralikus klassis, kuid tema hinge jvad ikkagi armid sellest, kuidas teda viksena kiusati. Vgivald koolis on korduv ning ei lpe ka siis, kui pilased on kooli lpetanud vi koolist lahkunud, vaid mjutab nende arengut ebasoodsalt ka tulevikus. Rgitakse, et paljud lapsed, kes kannatavad vaimse vgivalla all,
tdrukute riietusruumist vlja.Kaspar ja Joosep said aru siis ,et on viimane piir,kui nad pidid rannas suuseksi tegema.Joosep ja Kaspar otsustasid oma klassikaaslased ra tappa,sest nad olid linud kaugele ning kaspar ja Joosep vihkasid neid. 5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et ta poeg peaks ise selle olukorra lahendama ,kuigi see ei linud hsti. 6.petajad viksid hoida rohkem silma peal,millega pilased tegelevad ja arutleda kooli vgivalla teemadel. Kokkuvtte: Koolivgivalda algatab klassiliider.Kaspar kaitseb seda poissi keda narritakse, kuna tal hakaks sellest poisist(kasparist) kahju.Koolivgivalda saaks lpetada nii ,kui pilased suhtleksid omavahel rohkem.Kaspar ritas kaitsta joosepit nii, et kui keegi lks joosepile kallale siis ta aitas joosepit.vanemad viks oma lastel rohkem silma peal hoida ,siis oleks vib-olla koolivgivalda vhem
osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti
Kui ei tohi olla ka liiga leebe, sest nagu eldakse, pole halba ilma heata ja see thendab, et ka head olma halvata. pilased hakkaksid arvama, et nad vivad teha mida tahavad - petaja ju niikuinii lubab. Kuid ei. Ma ei lubaks neil kva hlega le klassi jutustada, pabereid loopida vi telefoniga rkida. Niisiis oleksin ma ka natuke, ainult natuke karm, et tunnis oleks kord ja pilased teeksid seda, mida nad peavad tegema - piksid, sest koolid on ju ometigi loodud ppimiseks ja petajad petamiseks. Kui ma oleksingi petaja, siis just selline ma oleksingi - hea, lbus, hooliv, mistev, abivalmis, mu jutt ja petus oleksid kigile arusaadavad, oleksin aktiivne, leebe, natuke karm ning mis kige thtsam, kigile eeskujuks.
kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistlikud(politseid, petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis
jlgida nende kitumist. Samas tuleks pedagoogidel rkida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit selleprast, et ta tahab ksnes teistele nidata, kui tugev ta on. Tema jaoks on see kui arvutimng vi film, kus ta on kangelane. Sel juhul valib tavaliselt kurjategija endast nrgema kannataja. Ta ei arvesta sellega, et ohver saab haiget nii fsiliselt kui ka vaimselt. Olen isegi kohanud sellist olukorda oma koolis nii mneski klassis. Vanemad, petajad ja ka sbrad peaksid selgitama kiusajale, et pole ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha ktte nitama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati vhemalt ks inimene, keda paljud alalpmata kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene, kes on kas teistest koolikaaslastest nrgem ja ei suuda vastu hakata vi erineb ta kigist mingil mral. Vaikimine ei
KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast
siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. ksiolekut leevendavad lapse jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid tiskasvanute kombel vljendada, siis teeb ta kik selleks, et ise stressist le saada. Ta vib pikka aega vaikida vi kva hlega nutta. Neljandal eluaastal pib laps mistma oma diagnoosi thendust. Ta teeb seda peamiselt lhedaste kitumisviisi phjal kuid eitab tielikult vimalust, et tema viks lakata elamast oma pere keskel. Kui vanemad vi petajad hakkavad lapsega surmast rkima, tuleks varuda vestluseks palju aega. Lapsele peab andma vimaluse ksida oma seisundi kohta teda huvitavaid ksimusi ja kindlasti tuleb neile anda tepraseid vastuseid, lhtudes lapse vanusest ja arengust. Mingil juhul ei tohi kasutada arusaamatuid vljendeid ja terminoloogiat. Last vib lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub. Surma mistmisel vib abiks olla ka kujutluspildi loomine. Niteks vib lapsele surma seletada unena
Ruut oli plats skla taga, kus sai arveid klaarida. Sinna kutsuti alati ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt vlja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see thendab. Erik andis kahele gmnasistile peksa nii, et nad olid pris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gmnasistile ruudus ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stjrnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et petajad asjasse ei sekkunud, pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord lks pris hulluks, nt. vljaviskamiseks. Reaalkoolikad ei tohtinud nukaid ega neljandikke peksta, siis jrgnes kohe vljaviskamine. Erik ei tohtinud lasta ennast vlja visata, sest muidu poleks ta Stockholmi gmnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stjrnsbergi koolis kima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et gmnasistid tulid niisama
saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga.Rahaprobleemide tttu pidi ta ttama - philiselt andis ta eratunde. Thtsaimad petajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse
nad Muhamedi ttrelt Fatimalt. Saanud vimule aglabiidide asemele, hakkasid nad vallutama abbasiididelt Egiptust, mis lks nende kontrolli alla 960. aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina, misd oli konfliktis Btsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka vtsid nad kasutusele mitmeid tiendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala vimu maa le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on iged islami usu petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni, et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses, algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse
Sellel ajal, kui mehed olid s?jas pidid naised tegema nende t?id.T?epoolest naised muutusid v?ga tugevteks.See t?stis ka naiste enesehinnangut. Naised hakkasid n?udma meestega v?rdseid ?igusi.Nad tahtsid sama moodi nagu mehed t?? tada ja raha teenida ning otsustada t?htsate k?simuste ?le.P?rast s?da oli palju mehi surnud ning tekkis meest??tajate puudus.Naistel lubati neid asendada.Nii muutusid nad v?ga edukateks paljudel aladel , neist said suurep?rased arstid, ajakirjanikud, teadlased ja ?petajad. Aga tegelikult isegi see v?ga ei aitanud, see oli ikkagi meeste maailm. Uued ajupesuvahendid 1930.aastail muuts ka propaganda.T?nu raadiole, filmikunstile, ajalehtedele jm-le said diktaatorid ja ka teised inimsed said levitada nendele vajaliku ja meelep?rast infot.Raadio ja kino oli v?ga hea variant, sest nendega sai kohe miljoneid inimesi m?jutada, ilma et poliitikud peaksid isiklikult neid n?gema v?i nendega kohtuma.Riigialamate meelsust v?is suunata k? ikjal:t??l, kinos,kodus ,t
annaabi.ee 
