liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tihedalt asustatul kajakakolooniates konkureerivad omavahel kalajakas ja naerukajakas soodsamate pesapaikade pärast. Naerukajakas Kalakajakas TÄNAN KUULAMAST !!
kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada pesitsusvõimalused praegusele must-toonekure asurkonnale, ning selle saavutamiseks on vajalik jätkuvalt kaitsta eelnevalt mainitud püsielupaiku, sest need püsielupaigad on alternatiivseks elupaigaks uutele paaridele, või neile, kelle pesapaigad on metsade majandamise tõttu juba hävinud.
.................................. 5 1.4 Elupaik...................................................................................................... 6 1.5 Pesitsusbioloogia....................................................................................... 6 2. Ohutegurid..................................................................................................... 8 2.1 Pesitsusaegne häirimine............................................................................ 8 2.2 Pesapaikade hävitamine............................................................................ 8 2.3 Saagialade hävitamine.............................................................................. 9 2.4 Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega. .................... 9 2.5 Keskkonamürgid........................................................................................ 9 2.6 Hukkumine elektriliinides ja teedel......................................................... 10
7 Eluviiside ja paljunemine Saabuvad aprilli algul Pesade kasutamine 4 muna Haudumine poolteist kuud Pojad lahkuvad pesast ühe kuu jooksul 18-aastaseks,loomaias kuni 30- aastaseks 8 Kaitse ja ohustatus Väga suur tähelepanu Kaitse all olevad pesapaigad Säilitada kunagisi pesapaiku Arvukuse taastumine Pesapaikade kadumine ja killustumine 9 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonek urg http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.ht m http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG.htm 11
Kraavitamine on muutnud suure osa must-toonekure toitumisveekogude ökoloogilist tasakaalu nii, et toitumispüramiidi aluse kadudes seal suurele linnule toitu (kalad, kahepaiksed) lihtsalt pole. Ei piisa veekogu olemasolust, vaja on toimivat ökosüsteemi, mille üks osa on ka must-toonekurg (6). Praegu pesitseb meil alla 80 paari must- toonekurgi (7). Seega tuleb must-toonekure kaitsele pöörata väga suurt tähelepanu ning kaitse all olevate pesapaikade kõrval on oluline säilitada ka kunagisi pesapaiku, et arvukus saaks taastuda. Samas on must-toonekurg hakanud oma levikupiiri nihutama lääne poole ja asunud pesitsema mitmes Lääne-Euroopa riigis nagu Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Itaalia. Ka Eestis on märgata sama tendentsi: nüüd võib levikukaardilt näha, et Saaremaa on üks tihedamalt asustatud maakondi (2). (2) OHUTEGURID Pesapaikade hävimine:
Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus. Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. 1980. aastate jooksul, toimus ilmselt arvukuse kiire kasv. Väike- konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 500600 paari. Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna- Aafrikas
valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus
Looduses elavad nad kuni 25 eluaastani. Munevad 1-3 muna ühes hooajas, elujooksul võivad anda kuni 36 järglast. Nende surm on sageli põhjustatud inimteguritest- elektriliinidest saadavad elektrilöögid, kokkupõrked sõidukitega, kus sõidukite tuled on linde pimestanud, püüniste ja mürgituste tagajärjel. Looduslike surmapõhjuste hulka kuuluvad- suremused nälga, haigused ja traumad ning karmid ilmastikuolud. Nende liigi kaitsmiseks on loodud pesapaikade ümber puhvertsoonid, et inimesed neid ei häiriks, sest lindude häirimise tagajärjel on häiritud lindude korrapärane elu ning paljud linnud on selle tagajärjel nälga surnud. Talvistel perioodidel, kui veekogud on külmunud ning toidu kättesaadavus on minimaalne, toidetakse puhvertsoonides olevaid linde söödaga. 1940. aastal võeti antud liik kaitse alla, sest farmerid hävitasid lindude elupaiku ning kasutasid DDT mürki taimede kaitsmisel
Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad, sisalikud, mutid ja mardikad, st toiduvalik võib olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana. Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt saaklinde välja peletada. Kodukakk sigib vara, alustades sellega juba veebruari lõpul ja märtsi algul, muneb peamiselt aprilli algul. Kurnas on 24 valget muna, mida emalind haub 2830 päeva. Toidurohketel aastatel
Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas. (Looduskalender 2011) Peamiseks ohuteguriks on Väike-konnakotkal nii Euroopas kui ka Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning see häirib pesitsuse ajal. (Sulbi 2010)
Keskkonnaagentuur tellib seiretöid ja koordineerib neid. Samuti on Keskkonnaagentuur mõningate seiretööde läbiviija, näiteks rähnid ja rukkirääk. Kotkaklubi tegeleb kotkaste ja must-toonekure kaitsega, neil on igas maakonnas oma kontaktisik. Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb kesktalvise veelinnuloendusega, röövlinnuseirega, haudelinnustiku punktloendusega, talilinnustiku transektiloendustega, valge-toonekure pesapaikade loendusega, pesakaartidega jne. (Pehlak 2018) Linnuhuvilistele pakutakse erinevaid atraktiivseid tegevusi fenovaatlused, rõngastamine, sportlik liigikogumine. Olemas on ka erinevaid linnuklubisid, mis koondavad huvilisi. (Pehlak 2018) Samuti ka meelelahutuslikud üritused, näiteks linnuralli Estonian Open, mis toimub tavaliselt igal aastal augusti keskel (Estonian Nature Tours 2014). Ökoralli ehk roheline
must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt
Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus
küülikud pärismaiste liikide väljasuremise. Kuigi küülik suutis palju probleeme tekitada (erosioon, põllumaa degradeerimine ja kohaliku taimestiku hävitamine) on küüliku arvukuse piiramine raskendatud, sest küülik on oluline loom rebase toidulaual, kes vastasel juhul sööks teisi kohalikke liike. (50pluss) 10 Joonis 4. Küülik (Oryctolagus cuniculus). Allikas: Wikipedia Küülikutõrjeks on proovitud erinevaid meetodeid, nagu pesapaikade hävitamine, jaht tulirelvadega või mürgitamine. 1950. aastal suudeti "küülikukatk" kontrolli alla saada laiali lastud viiruse Myxomaga, mis hävitas 90% küülikutest ja hoiab tänapäevani nende populatsiooni mõõdukas suuruses (15-20% kunagisest). Viiruse abil küülikute tõrjumine on tekitanud palju kõneainet, kuna haigus tapab looma aeglaselt ja piinarikkalt. (50pluss) 11 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS
kuid söövad ka igasuguseid seemneid. Linnalinnuna maitsevad talle ka prügikastidest leitavad toidujäätmed. Hakk muneb 4...6 muna aprilli keskpaigaks ning haub neid 19...20 päeva. Hakipojad lendavad pesast välja umbes juuni keskel. Talveks enamik vanalinde ei lahku, vaid jääb paigale. Üksnes noored linnud rändavad talveks lõuna poole - Ida-Saksamaale, Poolasse ja Kaliningradi lähistele. Osa aga hulgub talvel ringi, lennates pesapaikade ümbruses siia-sinna. Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid, kuid samal ajal võib ta väikelinde nende pesadest välja tõrjudes pidurdada nende pesitsemist. Hakk ei kuulu looduskaitse alla. Metsvint Metsvint on väljaspool pesitsusaega seltsiv linnuke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta küll üheski metsas,
muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele. Nad on ka eraldi fondi selleks loonud, kuhu inimesed saavad annetusi teha. Juba see, et on loodud eraldi annetuskast selle jaoks, suudab pöörata inimestele tähelepanud antud probleemile. Samuti on lendorav Eestima Looduse Fondi vapiloomaks, mis samuti aitab pöörata tähelepanu probleemidele seoses lendorava ja tema avukusele. Riigieelraves ei ole eraldatud eraldi raha spetsiaalselt ainult lendorava tarbeks. Muidugi on
muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta. Aga Remm siinkoha toonitas, et peamiseks eesmärgiks ongi aega võita, et looduslikud pesapiagad saaksid taastuda. Nii kaua kuni me loome lendoravale sobilikke ja soodustame pesitus . ja elupaikud, on veel lootust liigi arvukust tõsta. Eestima Looduse Fond on üks peamine organisatsioon, mis aitab kaasa lendorava pesapaikade päästmisele. Nad on ka eraldi fondi selleks loonud, kuhu inimesed saavad annetusi teha. Juba see, et on loodud eraldi annetuskast selle jaoks, suudab pöörata inimestele tähelepanud antud probleemile. Samuti on lendorav Eestima Looduse Fondi vapiloomaks, mis samuti aitab pöörata tähelepanu probleemidele seoses lendorava ja tema avukusele. Riigieelraves ei ole eraldatud eraldi raha spetsiaalselt ainult lendorava tarbeks. Muidugi on
· Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?
· Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 80. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 83. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?
· Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?
sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%); - kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid (31 416 ha; 14,7%); - I kategooria kaitseluste liikide pesapaikade ümbrus (3 081 ha; 1,4%). Muude kaitsealadel asuvate metsade majandusreziim varieerub suuresti sõltuvalt ala kaitse-eesmärgist. Näiteks metsise püsielupaikade piiranguvööndis on vastavalt liigi tegevuskavale seatud piirangud lageraiete mahule ja ajale ning vanametsa osakaalule, mis peab piiranguvööndites säilima. Olemasolevate kaitsealade võrgustik on kujunenud erinevate kaalutluste tulemusena, aga metsakoosluste esinduslikkuse printsiipi ei ole enamasti arvesse võetud
annaabi.ee 
