kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: 1. perekonnapead (patres/matres familias) või perelapsed (filii/filiae familias), 2. isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all (personae sui iuris) või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all (personae alieni iuris). Status' te kaotamine või muutumine 1. Capitis deminutio minima isiku perekondliku seisundi muutumine. 2. Capitis deminutio media status civitatis' e kaotamine. 3. Capitis deminutio maxima status libertatis' e kaotamine. Teovõime 1. Puberes (suguküpsed) omavad täielikku teovõimet
5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24. adoptio- lapsendamine; 25. arrogatio- iseseisva täisealise isiku pidulik lapsendamine. 26. usus- asja eluaegne kasutamisõigus; kasutamine, tarvitamine, komme; 27
74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel
74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel
rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1
o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS
7. Actio hypothecaria in rem - asjaõiguslik pandihagi actio in rem Publiciana - Publicuse asjaõiguslik hagi actio Publiciana – Publicuse hagi 8. Actiones poenales - karistushagid actiones populares - rahvahagid 9. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine longa manu traditio-pika käega üleandmine 10. Contradictio obiecta-kostja või vastaspoole vastuväide narratio proposita-hageja nõue 11. Personae sui iuris-vabad, iseseisvad isikud personae alieni iuris- teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Servitutes praediorum urbanorum – linnade maatükkide servituudid servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara
orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14
9 4 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 5 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 6 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk. 10 3 pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks,
Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi) Cives Romani (Rooma kodanikud) Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad)
of the terms of their legal stay. The duration of a temporary residence permit can be up to 6 years. For what time-period can a company be incorporated? In accordance with the Georgian legislation a company can be incorporated for unlimited and limited time- period. The latter is entirely dependent upon the choice of the founders. Can a foreign national be a managing director/officer of a Company? Yes, Georgian legislation does not contain any restraints with regard to the nationality of personae that are entitled to participate in the corporate governance of a Company. What are the minimum charter capital requirements? A Company shall have a charter capital, but the legislation does not contain any specific requirements with regards to the amount of such capital. Therefore, it is at the discretion of the founding partners to determine the amount of charter capital. What is the minimum/maximum number of company directors/founders permitted in Georgia?
Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa
jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri
1. CIC i struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on
orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14
more than $23,000 from his writing, and he eventually bought the plates from which his works were published in order to protect his own rights to proceeds from them. A transitional figure, Irving somewhat ironically contributed to America's literary independence while producing work that was distinctively European in content and style. Like his contemporary James Fenimore Cooper, Irving proved that Americans could write European literature as well as Europeans could. His masterful use of personae, stylized prose, and use of European legend all demonstrate the strong influence of the Old World on his work. Indeed, the sketches and tales in The Sketch Book show Irving's affection for the antiquity of Europe and for the past in general. This attention to the past, as Irving scholar William P. Kelly has noted, was one reason for Irving's success with his American audience
(12/14-25) ning meeste täisteovõime iga algas 20. aastaselt, naistel 18. aastaselt. Rooma riigi elanikud kuulusid erineva õigusega gruppidesse. Roomlaste õigust – ius civile’t võisid kasutada ainult Rooma kodanikud. Teised vastavalt kas oma õigust või ius gentium’it. Gaiusel on selle kohta kirjeldus, mille alusel mina koostasin järgmise skeemi: Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) personae (isikud) liberi (vabad) servi (orjad) ingenui (vabalt sündinud) libertini (vabaks lastud) cives Romani latini dediticii (Rooma kodanikud) (latiinid) (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute
Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4
Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4
Eesti skemaatiliselt kujutatud õiguse süsteemidestki (skeem nr 11 lk 65 ja skeem nr 12 lk 66). Õiguse süsteemi struktuuris kajastuva kvalitatiivse erinevuse näiteks on Saksa ning Prantsuse tsiviilõiguse erinevad õigusdoktriinid, ehkki mõlema juured on rooma tsiviilõiguse põhimõtetes. Prantsusmaal kehtib tänini Napoleoni-aegne Code Civil, mille süsteemi aluseks on II saj Rooma nimeka juristi Gaiuse kolmikjaotus: personae, res, actiones (isikud, asjad, toimingud). Eesti õigusteadlane L.Leesment viitab, et see süsteem jäigi püsima prantsuse tsiviilõiguse doktriinis. Saksa tsiviilõiguse hiljem novellidega täiendatud põhiallika BGB süsteemi aluseks on aga pandektide põhimõtte nelikjaotus: kohustisõigus (obligatsiooniõigus; võlaõigus), asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus, mille ette on paigutatud mahukas üldosa. § 3. Õiguse süsteemi struktuur
ductory overview followed by commentaries that expand on the typical stages o f the Hero's Journey. Book One, Mapping the Journey, is a quick survey of the territory. Chapter I is a revision of the "Practical Guide" and a concentrated presentation of the twelve-stage Hero's Journey. You might think of this as the m a p of a journey we are about to take together through the special world of story. Chapter 2 is an introduction to the archetypes, the dramatis personae of myth and story. It describes eight common character types or psychological functions found in all stories. xxxi THE WRITER'S JOURNEY ~ THIRD EDITION Christopher Vogler Book Two, Stages o f the Journey, is a more detailed examination of the twelve elements of the Hero's Journey. Each chapter is followed by suggestions for
annaabi.ee 
