- Suruvad alla kudede reaktsiooni keemilistele, termilistele, traumaatilistele, allergilistele ja infektsioossetele tegulitele. - Kaovad klassikalised põletiku tunnused (turse, punetus, palavik, valu). See on seotud steroidide võimega stabiliseeruda rakumembraane, vähendada leukotsüütide migratsooni põletikukoldesse, nõrgendada granulo- ja monotsüütide fagotsütoosi võimet. - Tursed kaovad veresoonte permeaabluse vähenemise tõttu Glükokortikosteroidide põletikuvastane toime on väga tugev. Nad pärssivad igasugust põlekulist reaktsiooni. - Pärsivad organismi normaalset vastust mingile ärritusele. - Haigusetunnused võivad pärast steroidravi lõpetamist taastuda. · Toime skeletilihassüsteemile - Pikaajalisel manustamisel lihasnõrkus kaaliumi hulga vähenemise tõttu. - Samuti suureneb Ca, P ja lämmastiku eritumine, mis toob
• Lihaslõõgastid (baklofen, diasepaam) • Kortikosteroidid (prednisoloon) • Rahustid (alprasolaam) 31. Milliseid toimeid omavad NonSteroidal AntiInflammatory Drugs-NSAID? Aspiriin, ibuprofeen Põletikuvastane, valuvaigistav, palavikku alandav 1. põletikumediaatorite inaktiveerimine ja nende sünteesi pärssimine; 2. põletiku soodustavate ainete rakust väljumise takistamine; 3. põletiku proliferatiivse faasi pidurdamine; 4. hemokoagulatsioonifaasi pidurdamine; 5. kapillaaride permeaabluse vähendamine põletiku koldes; 6. prostaglandiinide sünteesi pidurdamine 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Silelihaste toonus, tõstavad valutundlikkust, stimuleerib valu retseptoreid, 33. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete valuvaigistav toime on tingitud ... a) toimest perifeersetesse valuretseptoritesse b) toimest KNSi valukeskusesse c) toimest prostaglandiinide ainevahetusse d) kõigist nimetatud mehhanismidest 34
Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus · Turse · Temperatuuri tõus · Kahjustunud kehaosa funktsiooni häire · Põletikule viitavad üldised tunnused on · Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud NSAIDide põletikuvastane toime
• Toimemehhanism: ▪ PAF, LTC4, LTD4, tsütokiinide tootmist ▪ eosinofiilide ja teiste põletikuliste rakkude aktivatsiooni ▪ Eosinofiilide kontroll a) tsirkuleerivate eosinofiilide hulga vähendamine b) luuüüdi produktsiooni langus c) lokaalsete eosinofiilide hulga vähendamine ▪ Limaskesta turse vähendamine – veresoonte permeaabluse vähendamine ▪ -adrenoretseptorite sünteesi ja tundlikkuse suurendamine – permisssiivne roll, st säilitavad tundlikust beetastimulaatoritele. Kui kasutada koos beetastimulaatoritega glokükortikoide, säiluvad paremini beetaretseptorid. 2.2. Nuumrakkude degranulatsiooni takistavad ained (naatriumkromoglükaat) Naatriumkromoglükaadi
seda iseloomustab organismi vereringe kriis: algul on vererõhk kõrge, pulss kiire, seejärel vererõhk langeb, diurees väheneb, tekib oksendamine ja hüpotensioon. Kliiniliselt esinevad patsiendil: erutus, motoorne rahutus, valu, oigamine, rabelemine; lihasvärinad, külmavärinad. Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk Areneb 2-3 tundi pärast põletust. Tekkepõhjuseks on veresoonte permeaabluse (läbilaskvuse) muutused – plasma, vee ja Na+ väljumine veresoontest. Kujunevad: oligeemia e. vere üldhulga vähenemine, kudede ödeem (vedeliku maht võib ulatuda mitme liitrini), vere viskoossus suureneb, kapillaarringe halveneb, südame töö intensiivistub, erütrotsüüdid hävivad. Esinevad kliinilised nähud: loidus, apaatsus, üldine pidurdus,
ka põletikumeidiaatoriteks. Nende toime on retseptor-vahendatud. PG puhul G- valkudega interakteeruvate retseptorite avil. PG-d mõju piirdub suhteliselt väikse rakurühmaga sest peale vabanemist haaratakse nad kiiresti rakkude poolt ja inaktiveeritakse. Keskne prostaglandiin on PGE2. Teda produtseeritakse inimorganismis praktiliselt kõikjal. Üldistatult võib PG-de füsioloogilised toimed kokku võtta järgmiselt: · Veresoonte permeaabluse regulatsioon ja seega ka vererõhu regulatsioon · Trombotsüütide agregatsiooni regulatsioon (seotud verehüübimisega). · PG osalevad põletikulise vastuse ning valuärrituse tekkes ja infektsioonide kulu moduleerimises. · PG moduleerivad cAMO taseme muutmise kaudu hormoonide toimet · PG osalevad mao sekretsiooni ja peptiliste haavandite mõjustamises · PG osalevad reproduktsiooniprotsessis. · PG stimuleerivad luukoe kasvu
Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja
Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid: Aktivatsioon: Antigeeni seostumisel nuumrakul oleva IgE – dega käivitub kaskaad: fosfatidüülinositool lõhutakse IP3 ja DAG suureneb tsütoplasmas vaba Ca2+ hulk toimub mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus) PGD2, PGE2, PGI2 – bronhilihaste kontraktsioon ja lõtvumine, vasodilatatsioon, trombotsüütide
keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal
Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3)
ja vitamiin D-hormooni (kaltsitriooliga) osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist. Parathotmooni toimel suureneb kaltsiumi sisaldus veres, tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga, hormooni puudumisel langeb kaltsiumi kontsentratsioon alla 2,3-2,7mmol/l (norm). Kaltsuimi sisalduse langus tekitab hüpokaltseemia, mis toob esile erutuvuse tõusu närvi-ja lihaskoes.Võivad tekkida krambid, mille põhjuseks on neuronite permeaabluse suurenemise tõttu Na-ioonide suhtes ja sellega kaasnev rakumembraanide depolarisatsioon. Käbinääre e- epifüüs sekreteerib hormooni melatoniin, mis pidurdab puberteedi saabumist, kuid mille aktiivsus oleneb organismi viibimisest valguses või pimeduses. Valguse toimel melatoiini tekke väheneb, kuid näärme aktiivsuse seotus öö ja päeva vaheldumisega korreleerub bioloogiliste rütmidega, millel võib olla oma osa epifüüsil. Kõhunäärme langerhansi saared:
ja rakkude surm) - nekrootilised ( koe kärbus) muutused; 2) vaskulaarsed reaktsioonid - vasomotoorika häirumine läbivoolutuse muutumisega; - veresoonte permeaabelsuse tõus; Faasid: 1. prekapillaarsete arterioolide spasm; 2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemia verevoolu suurenemine (kuni 10x): makrosk: piirkond punetav, suurenenud, soe-kuum; mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine; 3. veresoonte permeaabluse tõus (mediaatorid,) eksudatsioon (exsudatio) = vere vedelate osiste (plasma) väljumine veresoontest vedeliku kogunemine rakkudevahelises ruumis (interstiitsiumis); morfoloogiliselt: turse, kudede mahu suurenemine Veresoonte läbilaskvuse suurenemise mehhanismid Faasid: 1) kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkude vahel; kuni 30 min.; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon;
taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5
17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad AP levib mööda närvi- või lihasraku membraani ilma amplituudi vähenemiseta. AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvier'i sooniste kohal 18. ,,Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus. ,,Kõik või mitte midagi" läviärritusest tugevamad ärritajad tekitavad alati maksimaalse aktsioonipotensiaali. 19
nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-, tasakaalu-ja lihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED
17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad AP levib mööda närvi- või lihasraku membraani ilma amplituudi vähenemiseta. AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvier'i sooniste kohal 18. ,,Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus. ,,Kõik või mitte midagi" lävi ärritusest tugevamad ärritajad tekitavad alati maksimaalse aktsioonipotensiaali. 19
Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid. Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis vahendab informatsiooni. Stiimul on aistingule vastav ehk adekvaatne, kui tunderetseptor on eriti tundlik just selle liigi energia suhtes. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis
annaabi.ee 
