Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad paljunevad peremehe sees ( tavaliselt kudedes). Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis. Enamiku neist moodustavad viirused ning pakterid, näiteks salmonella ja HIV. (2) 2.2Makroparasiidid Erinevalt mikroparasiitidest on makroparasiidid selgelt silmaga nähtvad. Nad kasvavad peremeesorganismis, kuid paljunevad tekitades nakatuslike etappe peremehes, mille käigus suudab parasiit levida järgmistesse peremeestesse. Kõige laialdasemalt levinud makroparasiidid inimeste sees on ümarussid (Ascaris lumbricoides).Pilt 1. (3) Pilt 1.Ümaruss (Ascaris lumbricoides) 3
muudetud. GMO-de kasutamine on tänapäeva maailmas üha populaarsemaks muutunud, kuid sellega on seotud mitmeid probleeme. Hüpotees GMO-de kasutamine on vähepõhjendatud kaalukate probleemide ja ohtude tõttu GMO-de vallas. Tuntud inglise teadlane Richard Lacey on väitnud, et võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni, mille tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või tekitavad allergiat. Tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes selliseid aineid ei teki ja seega on need ohutud. ( Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et GMO-d aitavad lahendada maailmas näljahädaga seotud probleeme, kuid ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5
konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on
4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus:
mitmeid probleeme. Eriti negatiivselt on meelestatud looduskaitsjad, kelle põhiliseks argumendiks on asjaolu, et geneetiliselt muundatud organisme pole enne tootmisse ja turustamisse viimist põhjalikult toksikoloogiliselt kontrollitud. Samuti ei teata mõju looduskeskkonnale. Võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või potentsiaalsed allergeenid. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud.Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt.
Põhjustab lamlioosi. Nakatumine oimub tsüsti abil mida esineb pesemaa puu- ja juurviljades ja keetmata vees. Parasiidid häirivad seede tegevust. Võib tekitada kesknärvisüsteemi, südameveresoonkonna ja maksakahjustusi. 8. Trihhomonoos- suguhaigus, kahjustab epiteel kudet, niisketel pindadell säilib elusana 1,2h. Levib sugulisel teel. 9. Koli pusarake e käärsoolebalantiid- elutseb imatejate jämesooles. Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole seinale, soovitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjusrades haavandite teket. 10. Toksoplasmoos-Ta on raku sisene parasiit ja tema arenguks on vajalik lõpp- ja vaheperemees. Lõpperemeheks on kass ja vaheperemeheks on inimene. Haigestunud kass eritab iga päev 10mln tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või imetaja. Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi, mis on
kristadeks. Poolvedelat sisekeskkonda kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata, läbimõõduks 0.2-5 mikromeetrit. Ülesandeks raku varustamine energiaga e. ATP süntees. Energia talletamine ATP kujul. Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpoteesiga. Selle kohaselt on ürgne eukarüootne rakk all neelanud saakorganismi, kuid mingil põhjusel seda ei seeditud, vaid see säilis uues peremeesorganismis kui endosümbiont, mis edasise evolutsiooni käigus muutus rakuorganelliks. PLASTIIDID on taimedele omased 4-6 mikromeetri suurused ovaalsed organellid, mis vastavalt pigmentidele annavad taimede eri osadele erineva värvuse · Kloroplastid-klorofüll annab rohelise värvuse · Kromoplastid- karotinoididest vastavalt kollasest kuni punakaspruunini värvuvad · Leukoplastid-neil pole värvipigmente
oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27
- sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ca 1 miljard · Enterobius ca 1 miljard · Trichurius ca 0,5 miljardit · Ancylostoma + Necator ca 0,5 miljardit · Schisostoma ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis · ei produtseeri toksiine · kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) · parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades · kutsuvad esile immuunsupressiooni · elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 4 1. palavik · trihhinelloos e. trihhiaas · malaaria · toksoplasmoos · leishmaniaas · trüponosomiaas 2. kaalulangus · amöbiaas · giardiaas · strongüloidiaas
Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus Ascaris – ca 1 miljard Enterobius – ca 1 miljard Trichurius – ca 0,5 miljardit Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit Schisostoma – ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis ei produtseeri toksiine kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades kutsuvad esile immuunsupressiooni elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 1. palavik trihhinelloos e. trihhiaas malaaria toksoplasmoos leishmaniaas
Nendeks olid Suuresadama ümbruse rannikumere (ala I) ja Kôrgessaare sadama ümbruse rannikumeri (ala II). Soolsus nendes piirkondades sügavusel 0-40 meetrit on ligikaudu 6,5 7 (Helcom, 1994; ref. Elken, et al. 1994). Joonis 1. Uurimisalad I ja II. 12 3. TULEMUSED 3.1. Leitud helmindid 3.1.1. Sügisesed proovid Sügisel püütud 12 lestal leitud helmindid on toodud välja tabelis 2 (lk. 14). Samuti on välja toodud helmintide asukoht peremeesorganismis, peremeesorganismi vanus, pikkus ja sugu. Tabelis 3 (lk. 15) on esitatud leitud helmintide liigid ja nende esinemissagedus protsentides. Pôhiline parasiitne helmint esinemissageduse pôhjal oli Cryptocotyle concava (Tematoda, Digenea), keda esines 100 %-l juhtudest. Selle liigi metatserkaare leidus kôigi 12 lesta uimedes ja lôpustes. Diplostomum spathaceum (Trematoda, Digenea) esines 92 %-l. Selle liigi metatserkaarid olid 11 lesta silmaläätsedes. Kôik leitud metatserkaarid (v. a
Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid
abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid
ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE- KOHASTUMINE-
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid
Ravimi manustamine üksikloomiti, individuaalselt. Vrd. grupiravi. inkubatsiooniaeg (ld. incubatio -- haudumine) -- lõimetusaeg. Kestab peremehe nakatumisest kuni esimeste kliiniliste haigustunnuste ilmnemiseni. Vt. parasitooside kulg. inokuleeriv toime (ld. inoculatio -- istutamine, ümberistutamine). Nugilised viivad peremeesorganismi mikroobe ja aktiveerivad latentseid nakkusi. Näiteks helmintide rändevastased a) toovad endaga väliskeskkonnast kaasa mikroobe, b) aktiveerivad peremeesorganismis "uinuvat" nakkust, c) avavad mikroobidele sissepääsuväratid (peremehe naha, seedekulgla või hingamisteede limaskesta vigastused), d) vähendavad peremehe resistentsust nakkusele, e) raskendavad samaaegse nakkuse kulgu. Vt. ka parasiidi patogeenne toime peremehesse. insektitsiidid (ld. insectum -- putukas + caedere -- tapma) -- putukamürgid. Vt. ka akaroinsektitsiidid. 8 interaktsioonid (ld. inter -- vahel, seas, hulgas + pr
Tuum kaks membraani, pooride kaudu käib ainete transport tsütoplasmasse, välimine membraanon tihedalt seotud endoplasmaatilise retiikulaga. Tuumas on DNA. Kromosoomid bakteritel rõngas, eukarüootidel pulk, pulka esineb ka mõnel bakteriliigil. Bakteritel on osa DNAst ka plasmiidis, seda tavaliselt ei vajata, aga vahel võib olla vajalik, nt antibiootikume kahjustavate toksiinide ja ensüümide süntees. Virelentsusgeen tekitavad haigusi peremeesorganismis eukarüootidel on histoonid valkudeks, mis pakivad kromosoome kokku, prokarüootidel histoonide homoloogid. Kokkupakkimine mõjutab geeniregulatsiooni kokkupakitud kromosoom on varjestatud ja selle pealt ei saa toimuda transkriptsiooni. Eukarüootide geenides vahelduvad kodeerivad alad - eksonid mittekodeerivatega- intronid. Intronid eelmaldatakse tuumas, Küps mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse, kus toimub valgusüntees (translatsioon).
eraldi. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; Kõige mõistlikum strateegia toitumisel ja elamisel. Suuruse järgi: · Makro loendatavad, paljunevad väljaspool peremeesorganismi, hulkraksed · Mikro pole loendavad, mistõttu nende üle saab arvet pidada ainult nakatanud peremeesorganismide arvu järgi, paljunevad peremeesorganismis ja on üldreeglina ainuraksed või rakutud, sinna hulka kuuluvad viirused ja prionid valgud, mis omavad peremeestele sarnast mõju mõne viiruse või mikroparasiidiga, nakatuvad ja kanduvad edasi (hullulehmatõbi), kaitseb immuunsüsteem (imetajatel nii keeruline ja võimas, et võib pöörduda organismi enda vastu reuma, astma) · Obligatoorne e. holoparasiit ei suuda fotosünteesida (koralljuur, raidlill, õis väljaspool, muid organeid pole)
Gram positiivsete ja Gram negatiivsete bakterite erinevus. Fakultatiivsete ja obligatoorsete patogeenide erinevus. Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi ning kahjustavad seda kui satuvad sinna juhuslikult. Obligatoorsed patogeenid – bakterid, mis saavad paljuneda ainult peremeesorganismis. Patogeensete ja mittepatogeensete bakterite geneetilised erinevused. Horisontaalne geeni ülekanne bakterites. Viruletsed geenid Geeni ülekanne,trasnformatsioon (transposoon), transduktsioon (bakteriofaag), konjugatsioon (plasmiid) Bakteri poolt toodetud toksiinide peremeesrakku jõudmise mehhanism. B alaühik tekitab toksiini reteptorile poori, millele kinnitub A alaühik king endosoomis transporditakse rakku. Malaariat tekitava parasiidi elutsükkel.
Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1
tekivad väga kõrge sagedusega teatud geenides asuvates hüpermutabiilsetes DNA kordusjärjestustes (contingency loci). Selline faasi varieeruvus (phase variation) e. fenotüübiline ümberlülitus (phenptypic switching) on oluline just selliste bakteriaalsete infektsioonide korral, kus algne bakteripopulatsioon on väga väike ning peab limiteeritud toitainete tingimuses olema konkurentsivõimeline teiste mikroorganismidega. Samuti peab ta püsima ja suutma oma arvukust tõsta peremeesorganismis ka siis, kui organismi immuunsüsteem püüab patogeeni organismist välja tõrjuda. Sellise olelusvõitluse tingimustes ongi evolutsiooni käigus välja kujunenud molekulaarsed mehhanismid, mis võimaldavad bakteritel teatud lookuste osas lühikese aja jooksul genereerida populatsioonisiseselt suurt geneetilist varieeruvust. Kuna vastavad lookused on hüpermutabiilsed, võivad nad ka kiiresti reverteeruda, tagades bakterite teistes elutingimustes algsete lookuste taastumise.
Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Endla Reintam, 2008/2009 40 Näit. seen Penicillum bakteritega. Esimene eritab antibiootikume, mis tapab baktereid.
annaabi.ee 
