lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada; · abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; · abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaraleping tõestatakse notaritaarselt. 11. Nõuded abiellumisavalduse kohta: · ühine avaldus, mis esitatakse isiklikult perekonnaseisuasutusele · isikut tõendavad dokumendid · varem abielus olnud isik kas abielulahutuse tunnistuse, abielulahutuse kohtuotsuse, abikaasa surmatunnistuse või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse · teise riigi elanik abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi · tasutakse riigilõiv 300 krooni 12. Abielu sõlmitakse üldjuhul mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest.
[2] Sünni registreerimisel koostab ametnik sünnikande ja väljastab soovi korral sünnitõendi. Sünniakti koostamine ja esmase sünnitunnistuse väljastamine perekonnaseisuameti poolt on riigilõivuvaba. [6] Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Eesti perekonnaseisuasutuses last topelt ei registreerita. [6] Lapse sünni registreerimata jätmise eest ettenähtud tähtaja jooksul näeb seadus ette vastutuse: rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. [1] 1.2. Sünni registreerimise avaldus Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval
abielulahutusakt? Sünniakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi · Koostatakse vanema avalduse alusel. Surmaakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. · Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. · Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teine isik, kes elas koos surnud isikuga, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnik või muu ametnik. Abieluakt: · Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. · Abielu sõlmimiseks esitavad abiellujad isiklikult kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutusele. · Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda, et abielu
teineteist ega mitte tormata turistidena mööda muuseume. Oluliseks muutuseks viimase kümne aasta jooksul on seegi, et paljud korraldavad pulmapeo ja maksavad selle eest ise. Veel 1980-ndatel aastatel arvestati eelkõige vanemate rahakotiga. Tänapäeva ühiskonnas teenivad aga noored sama palju või rohkemgi kui nende vanemad. Mingi reegel see pole, aga taoline suundumus on olemas. Toimingud enne abiellumist Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutusele, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku abiellumisavalduse. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, mil abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib mõjuvatel põhjustel tähtaega lühendada või pikendada. Abielu sõlmimise eest on ette nähtud riigilõiv 19,17 eurot, mille abiellujad tasuvad Rahandusministeeriumi arveldusarvele
tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni o mitmendat abielu sõlmitakse o abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid o andmed abielule eelnenud kooselu kohta o abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 11. Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (kuni kuue kuuni abiellumisavalduse esitamisest arvates) 12. Abiellumisega kaasnevad õigused ja kohustused: o Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed Isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. 2.4.3 Vanema õiguste taastamine
Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet Surma registreerimiseks esitatakse: arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta surnu isikut tõendav dokument Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus. Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus. 1. juulist 2009.a. eraisikutele enam matusetoetust ei maksta. Matuse on kurb sündmus, mille peale ei taha keegi mõelda, aga matuse korraldamine nõuab palju otsuseid, millest lihtsalt niisama mööda minna ei saa. Matusetseremoonia on osa lahkunuga hüvastijätust ja seega soovivad kõik, et see oleks hästi korraldatud. Esimene otsus, mida teha tuleb, on see, et kas korraldada kirstumatus või tuhastamine.
2Eesti õiguse norm Lapse eostanud meheks ehk isaks loetakse perekonnaseaduse § 84 järgi mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus Lisasättena on toodud, et kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Perekonnaseaduse § 85 ütleb, et kui lapse emaga olev mees ei ole last eostanud, ei loeta teda laste isaks juhul kui abielus olevad mees ja naine on perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või kui teine mees ehk lapse isa on isaduse omaks võtnud. Kui mehe ja naise vahelise abielu lõppedes sünnib laps kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, loetakse lapse isaks see mees, kes oli lapse emaga abielus. Kui laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik. Kui naine on sõlminud uue abielu ja tal sünnib laps, keda tuleb pidada endise abielumehe lapseks § 86 lõige 1
• vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument • abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega • riigilõivu tasumist tõendav dokument. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend
õigekirjutuse reeglitele. Seadusega sätestatud juhtudel võib eesnime või perekonnanime esitada lühendatud kujul. Isikunimede andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite leotelu ning võõrkeelsete iskunimede ümberkirjutusreeglid kehtestab määrusega Vabariigi Valitsus. [Nimeseadus 2005, §5] 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks on vajalik esitada isikul perekonnaseisuasutusele avaldus, milles märgitakse isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünnikoht, kontaktandmed, kodakondsus, perekonnaseis; soovitud uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus; uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi; isiku rahvus, emakeel, haridus ja tegevusala. Uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi antakse 11 üldjuhul üks kord
aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut
andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord. § 31. Isikunime kasutamine (1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. (2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. Aga välisriigis tehtud nimemuudatuse tõttu on isikut tõendavas dokumendis uus muudetud nimi? § 32. Nimekanne (2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Isikunime andmine ja kohaldamine
koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.) Formaalsed eeldused Abielu sõlmimise ettevalmistamine Abiellumisavaldus (PKTS § 37); varasuhte valik Dokumendid (PKTS § 38-40) Tähtaeg PKTS § 41: Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Abielu sõlmimine Mõlema abielluja "jah" ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7) Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1) Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava
(Toivo Niilberg ja Ivo Ivari, 2000a) 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu Väljavõte seadusest: § 1.Abielu sõlmimise kord 1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. 2) Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 3) Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 4) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates valduse esitamisest. 5) Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. § 3.Abiellumisiga 1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks.
(2) Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. (3) Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. (4) Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. (5) Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud; 3) kelle isadus on tuvastatud kohtus. Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Kui lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise kirjaliku avalduse, ei loeta meest lapse isaks. Isaduse omaksvõtt Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvestades päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Isaduse tuvastab sel juhul kohus.
annaabi.ee 
