Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele,
nägijatele kasutamiseks" (1749; Lettre sur les aveugles a l'usage de ceux qui vaient). See teos viis ka Diderot' oma materialistlike ja ateistlike seisukohtade tõttu kolmeks ja pooleks kuuks vanglasse. Looming 1762. aastal kirjutas ta filosoofilissatiirilise dialoogi "Rameau vennapoeg" (Le neveu de Rameau), kuid avalikkuse ette jõudis see alles 1805. aastal Goethe saksakeelses tõlkes. Peale seda kirjutas ta näidendeid ("Vallaspoeg" (1757; Le fils naturel), "Perekonnaisa" (1758; Le pere de familie)) , kunstikriitikat, jutustusi ja romaane. Hiline elu 1762. aastast alates oli Diderol kirjavahetus Venemaa tsaarinna Katariina IIga. Tsaarinna ostis ära mehe raamatukogu ja määras ta endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks. 1773. ja 1774. aasta talvel peatus Diderot Peterburis. Ta vestles sageli tsaarinnaga ning tegeles "Kõikide teaduste avaliku õpetamise plaaniga", mis oli projekt Venemaa haridussüsteemi reformimiseks. Diderot suri 31
kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist. Perekonnaisa geeniust austasid kõik majakondsed. Selle geniuse nimel anti vanne. See oli genius familias ehk genius domus. Ka perekonnaemal oli oma geenius, keda kutsuti mõnikord Junoks. Oli ka inimühenduse ja riigi saatja ning kaitsevaim: genius populi Romani. Ka paikkondadel olid oma geniused (genius loci). Geniuse tähtsaim pidustus oli tema kaitsealuse sünnipäev. - Iga asi oli hingestatud, igas oli jõud, mida nimetati nuumeniks.
Eteokles Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust, jumaliku kõiketeadmise ees. Hästi mõeldugi võib pöörduda inimese vastu: Oidipus tegutseb oma parima arusaamise järgi (lahkub Korintosest, päästab Teeba, ometi sillutab tee hukule) Oidipus on tubli ja ausameelne inimene, õiglane ja lugupeetud valitseja, õnnelik perekonnaisa, kuid saatus purustab ta. Oidipus tunnistab end süüdi, võtab vastu oma saatuse. · Õnn on muutlik, kuningast võib saada kerjus. · Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta elupäevad on õnnelikult lõpule jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses. · Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege. · Oma saatusest ei pääse. Aristophanes parim komöödiakirjanik.
1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja lõbusad pildikesed Eesti elust, milles nearuvääristab tõusiklust. Kirjutas nii komöödiaid kui ka fantaasianäidendeid. Peale näidendite kirjutas ka erinevaid brosüüre (Euroopa uuemast kirjandusest), vestele ja följetone, ka romaani ,,Viimne eurooplane". Tuntumad näidendid: ,,Domiliseeritud perekonnaisa"- komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9. Anton Hansed Tammsaare- 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas
tarbe-, pakke, - ja tapeedipaberile. Paradoksaalsel kombel sai aga just pideva muutumise ja hävitamise ideoloogia futurismile saatuslikuks. Luigi Pirandello - modernistliku draama alusepanija. "Kuus tegelast autorit otsimas", "Heinrich IV". Illusiooni ja reaalsuse vahel pole selget piiri - tegelikkus võib osutuda pettekujutlemaks, mäng aga muutuda hirmuäratavalt tõeliseks. Mask on nägu, mida inimene näitab teistele, tema sotsiaalse rolli märk - nt väärikas perekonnaisa, peen seltskonnadaam. Rolli - ja maskimängudes hajub identiteet, nii et iseennast leida on võimatu. "Kuus tegelast autorit otsimas" - võimatu on üksteist mõista, sest inimese sisemine elu, tema tegude motiivid ja algpõhhjused ei ole teistele täielikult kätte- ega arusaadavad. "Heinrich IV" mõistab, et elu on teater, kus ainu vabadus on valida oma mask ja mäng teadlikult. Venemaa Futurism 1913. vene futuristide manifest. Futuristide ideaaliks kunstis on kiiruse
Kuraator lamas hetke hingeldades maas ja püüdis olukorras selgusele jõuda. Ma olen ikka veel elus. Ta roomas lõuendi alt välja ja otsis pilguga koopataolisest ruumist kohta, kuhu võiks varjuda. 2. Tove Jansson: Muumipapa memuaarid. Tlk V. Beekmann. Tln 1975. Eessõna Mina, Muumitrolli papa, istun täna õhtul akna juures ning näen jaaniussikesi tikkimas oma salapäraseid mustreid aia sametisse pimedusse. Lühikese, kaduva eluga, kuid õnnelikud putukad. Perekonnaisa ja majaomanikuna heidan ma nüüd nukralt pilgu tagasi oma tormisele noorpõlvele, mille kirjeldamist ma praegu alustan, ning memuaarisulg väriseb mu käes. [...] Mul on tekkinud mulje, et ma olen korda saatnud üsnagi palju head ja veel rohkem niisugust, mis tundub hea olevat. Samuti püüan ma olla nii kena ning pidada kinni tõest, kui see ainult igav ei ole (oma vanuse olen ma ära unustanud.)
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal t...
Kuna riigil ei olnud administratiivasutusi, oli Riigipäeva otsuseid raske ellu viia. Riigi ühtsuse puudumine andis end eriti tunda kaitse organiseerimisel välisvaenlase vastu. Võitlus Türgi ohuga Ligi pool sajandit (1658-1705) oli Saksa-Rooma keisriks Leopold I Habsburg. Ta oli valitseja, kes tundis huvi kunsti vastu ja soosis teaduse arengut. Ta täiendas keisrilossi kunstikogu, laiendas raamatukogu ning asutas mitu uut ülikooli. Leopold I oli ka hea perekonnaisa, kellel oli 16 last ja kes püüdis "prantsuse kombeid" Louis XIV õukonna moraalitust õukonnast välja tõrjuda. Sõjaasjandus ja sõdimine ei pakkunud Leopold I-le huvi, kuid just temal tuli kokku puutuda Türgi vallutustega. Olles saavutanud Ukrainas Poola vägede üle võidu, tungisid türklased Transilvaaniasse ja seejärel Ungarisse. 1669.a. vallutasid nad Itaalia kaubalinna Veneetsia. 1683.a. tungis hiiglasuur Türgi vägi Austriasse ja asus piirama Viini.
Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika.
Ta oli peenetundeline ja aristokraatlikult lihtsate maneeridega, käitus lahkelt ja ühtlasi jahedavõitu väärikusega. Natalja andis Puskinile oma käe ilma kirgliku armastuseta. Saanud Puskini naiseks täitis ta seda rasket osa väärikalt. Aleksandr polnud mitte ainult geniaalne luuletaja, vaid ka geniaalne inimene. Ta oli lausa tulvil pulbitsevat elu. Puskinile meeldis olla luuletaja, seltskonnainimene, teadlane, üksildane melanhoolik, kärarikaste rahvapidude külastaja, perekonnaisa, mängur kõike seda korraga. Teda jätkus kõigeks ja seda oli talle veel vähe. Sedasama ootas ta ka oma naiselt: talle meeldis, kui naine kodus askeldas, raamatukaupmeestega raha pärast kauples, üksteise järel lapsi sünnitas, ballidel hiilgas. Ta ei mõelnud, kas see on ka jõukohane Moskva neiule, kellest oli äkki saanud Venemaa esiluuletaja naine. Natalja oli nüüd suure maja
on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist kisklemist pilkav komöödia "Kikerpilli linnapead" (1926); väikekodanlikku lömitamist välismaise rikkuse ees naeruvääristas "Ameerika Kristus" (1926); komöödias "Sinimandria" (1927) lastakse diletantlikul kirjamehel seigelda enda loodud kirjanduslikus maailmas. Seejärel kirjutas Raudsepp kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929
Teatris olid otsingulised suundmused esile tõusnud, tõlgitud tekstide kaudu. See kõik viis publik vähenemiseni. Tekkis sügav lõhe publiku ja teatripraktika vahel. Oli vaja see lõhe ületada ja ületamine toimus järsu pöördena 1920ndate lõpp, 1930ndate algus. Situatsioon muutus tänu Raudsepa loomingule. Draamaloomingus on Raudsepal 3 perioodi: 1. Draamaotsingute algus 20ndatel prooviti erinevates laadides kirjutada, ajakriitiline draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal
S.o et poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Teinekord satuvad kõik need erisugused võimuvormid kokku ühes ja samas inimeses, kuid tema vaatlemine lähtuvalt neist erinevatest võimusuhetest aitab meil eristada neid võimuliike üksteisest ning osutada erinevustele riigivalitseja, perekonnaisa ja galeerikapteni vahel. 3. Niisiis, poliitiliseks võimuks pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest -- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. 2. PEATÜKK. LOOMUSEISUNDIST 4. Et mõista poliitilist võimu õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma
rõhutab instinktide ja tundide määratvat tähtsust) elu- ja maailmakäsitlusest. Raudsepp ei kanna filosoofina väga välja. Hugo Raudsepp kirjutab Mait Metsanurgast monograafia ja surub sinna tugevalt sisse vitalistlikku käsitlust. Võib arvata, et ta tahtis Noor Eesti hulka kuuluda, kui ei saanud ja Suits ja Tuglas ei saanud ta sõpradeks said vaenlasteks. Suitsu ja Raudsepa vahel tekib tüli. · 932 Demobiliseeritud perekonnaisa (ekspressionistlik draama) · 1926 Ameerika Kristus (ajakriitiline) · 1927 Sinimandria (üleminek kõrgperioodi komöödia, kuid algupärane ja kummaline joodikust kingsepp rändab pärast oma surma enda loodud poeemi maailmas. Eristub stiililiselt ja keeleliselt. ) · 1928 Mikumärdi (klassikaline Eesti draamakirjanduse teatav pöördehetk. Edu tagab klassikaliste koomiliste võtete hea tajumine; rohkem roppust ja seksi kui varemas
Ütles veel: "Paljud mehed on saanud geeniusteks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud kangelasteks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud poeetideks tänu tütarlapsele, paljud mehed on saanud pühakuteks tänu tütarlapsele; aga kes on saanud tõeliselt geeniuseks, kangelaseks, poeediks või pühakuks tänu tütarlapsele, kellest sai tema naine? ... Tänu naisele on tast saanud vaid kaubandusnõunik ... kindral ... perekonnaisa" * Pärast kihluse lõpetamist läks ta Berliini, mis oli täis Hegeleid, kuid see talle ei meeldinud üldse ning ta läks tagasi Copenhagenisse, kus oli mingi ajaleht kirjutanud temast artikli seoses tema kihlumise lõppemisega ning ta hakkab käima kohut selle ajalehega ning raiskab oma varanduse. * ,,Elutee staadiumid" ta ültes, et meie elu teostub kolmel tasandil: -) Esteetilise teaduse staadium elu vastavalt meeleolule. Esteetiline inimene on inimene,
Kui kõik olid väljunud ja uks suletud, pöördus härra de Treville ümber ja nägi, et ta oli jäänud noormehega kahekesi. Asetleidnud sündmus oli ta mõtted kõrvale viinud. Ta küsis, mida kangekaelne külaline soovib. D'Artagnan nimetas oma nime ja härra de Treville'ile, kellele hetke jooksul meenusid olevik ja minevik, oli olukord ohe selge. «Vabandage,» lausus ta naeratades, «vabandage, kallis kaasmaalane, ma olin teid täiesti unustanud. Mis parata! Kapten on perekonnaisa, aga tal lasub palju suurem vastutus kui tavalisel perekonnaisal. Sõdurid on suured lapsed, aga kuna ma nõuan, et kuninga, eriti aga härra kardinali käske täidetaks . . .» D'Artagnan ei suutnud varjata teesklevat naeratust. Selle naeratuse järgi otsustas, härra de Treville, et tal pole kaugeltki tegemist lolliga, ja kõneainet muutes asus ta asja juurde: 39 «Ma armastasin väga teie isa,» sõnas härra de Tre-ville. «Mis võin ma teha tema poja heaks
annaabi.ee 
