30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodu...
Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd. · Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi. · Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sö...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
annaabi.ee 
