Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning valida peigmehed väljastpoolt juudi kogukonda. Lisaks sunnib tsaari käsk juudid oma külast lahkuma… Faktid Maailmaesietendus toimus 22. septembril 1964 Broadway Imperial Theatre’is Esietendus Rahvusooperis Estonia toimub 3. juunil 2016 On võitnud üheksa Tony auhinda. Pildid Videod https://www.youtube.com/watch?v=Wo7ANurPwyk https://www.youtube.com/watch?v=RBHZFYpQ6nc https://youtu.be/g4THegtLiDc Tänan Kuulamast!
Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed osutuvad argpüksideks. Nende arvel visatakse nalja, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi kättemaksuks, kuidas neid Cidi juures koheldi
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia
Vigased Pruudid Autor: E.Vilde Elasid kord tüdrukud kelle nimed olid Leena ja Miina. Ühel päeval nad nutsid, sest nende taat oli Mulgimaal käinud ja kaks peigmeest kaubelnud. Tüdrukutel olid aga juba armukesed valitud. Nii plaanisid tüdrukud oma armukestega mängida peigmeeste saabumise ajaks sante. Külalised pidid saabuma laupäeval, kui Leena ja Miina taat oli Möldrisse kaarte mängima läinud. Kui peigmehed pruute nägid olid nad ehmunud. Nad arvasid, et neid oli petetud. Tüdrukud kutsusid härrasmehed sööma. Miina kõrvetas meelega liha ära, pillas maha ja pani panni peale tagasi. Leena tõi piima, lõikas näppu ja pistis näpu piima sisse. Kuna leib oli ainuke puhas asi, siis asusid härrasmehed seda sööma. Enn soovis koheselt lahkuda, kuid Jaak ei lasknud sellel juhtuda. Nad ootasid kuni taat saabus ja rääkisid, et nad ei taha kumbagi tüdrukut
kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis kasvatati hoopis naerist, kapsast, läätsi, ube ja herneid, keedeti jahukörti, küpsetati rukki-, kaera- ja nisukakukesi ning veristati loomi. Sool oli Muinas-Eestis toidus suhteliselt harv külaline. Magusaks tehti roogi aga enamasti meega. Perekond Muinaseestlastele oli perekond tähtis. Kõige tähtsam oli isa. Tema võis karistada ja ning oma tüterdele peigmehed valida. Perenaine ei tohtinud käia üritustel, seda tegi ainult peremees.
Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole krvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust nidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle etteknde. Ta oli valetanud, teinud valesdistuse, nd vttis tagasi. Vidab, et ta oli oma vea heastanud. PULMALAUL: Cid vetakse ukonda. Cidi ttardele valib kuningas krgest soost peigmehed vlja. Toimub pulmapidu. Kik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpksideks. Cid ja tema ukond olid lahingutes karastunud mehed, telised rtlid, aga vimehed on kehkenpksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Vimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad etteknde, kuidas Cidi juurest ra minna. Ettekndeks toovad selle, et lhevad sugulaste juurde, et nidata uusi naisi neile. CORPESE LAUL: Nad
hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega ,,Suguvend Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu.
· Seda on nimetatud ka 'naelakoogiks', kuna selle valmistamiseks kulub kõike üks nael - nii jahu, pruuni suhkrut, võid, suhkrukirsse, rosinaid, kuivatatud ploome, sõstraid pluss tosinkond muna ja maitseaineid. · Kuivatatud puuvilju leotatakse rummis ning hoitakse savipotis kahest nädalast kuue kuuni. · Hiina: Pulmakombed Hiinas on väga euroopalikud, kõik on nagu meil - ilusad, euroopalikult dekoreeritud autod, valged pruudid, mustad peigmehed, shampanja. · Auto taga lohiseb ja kõriseb nööriga tagarauas kinni plekkpurk - komme, mis meile ei olegi jõudnud, aga on väga levinud Lääne-Euroopas. · Ainult et pulmad on kollektiivsed, neis on peategelasteks mitu noorpaari. · Moldova: Peigmehe poolt väljavalitud tüdrukutele, kes kutsuvad sugulasi pulma, antakse pulmakutse eest muna. · Külalised toovad pulma kaasa kausitäie jahu või kruupe, kausiservadele aga laotakse paaritul arvul tooreid kanamune.
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
Daamid kannavad suursuguseid kübaraid ja mehed on sabakuubedes. Hispaania pulm on kirev ja emotsionaalne nagu Mehhiko seebiseriaalid. Hoolimata suurtest pidustustest ja paljudest külalistest lahutatakse Hispaanias, nagu Eestiski, iga teine abielu ja laste sündivus on üliväike. Naised peavad eneseteostust ja karjääri tähtsamaks kui pere loomist. 3 2. Pulmariided Vanasti kandsid Hispaania pruudid musta kleiti ja peigmehed särki, mis oli pruudil oma kätega valmis tehtud. Tänapäeva Hispaania Rooma Katoliku kiriku pruudid kannavad valget pruutkleiti ja pitsilisi mantiljasid oma pühendumuse näitamiseks. Hispaanlannade pruutkleidid on
Ükski Eesti kirjanik polnud lugejaskonnas tekitanud nii rõkatavat naeru. Lugejad harjusid Vilde naljaga ja nõudsid lisa ning seda Vilde ka jagas aatsakümnete vältel ajalehe joonealustes, kalendrisabades ja eri raamatutes. Naljajutt võis pilgata riiakat ämma, juhmi külamatsi, kerglast rätseppa, häbelikku kosilast, vanapoissi ja vanapiigat ning muud seesugust. Nii sündisidki Eduard Vilde naljajutud nagu ,,Ärapõletatud peigmehed" (1885. aastal), ,,Klaamani emanda kosilased" (1887. aastal), ,,Pill pingu taga, toru toa taga" (1888. aastal). Vilde naljajutud meenutavad oma pööraselt veidrate olukordadega, aga ka osalt tegelaste poolest noore Mark Twaini humoristlikke lühipalu. Eesti kriitikas kujunes Vilde 90- ndate aastate algul kirjanikuks, kellele osutati kõige enam tähelepanu ja keda rünnati kõige teravamalt. Vastupoleemikas väitis Vilde, et ta võtab aine elust ja ei ole midagi parata, kui
Venemaa - Pulmakülalised ei tee kingitusi, vaid võtavad neid ise vastu! Pruut kingib sõpradele ja sugulastele maiustusi ning pulmakülalised annavad pruutpaarile pärast pulmi raha. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale, see saab püksid oma jalga. 11 Hiina - Pulmakombed Hiinas on väga euroopalikud, kõik on nagu meil - ilusad, euroopalikult dekoreeritud autod, valged pruudid, mustad peigmehed, shampanja. Auto taga lohiseb ja kõriseb nööriga tagarauas kinni plekkpurk. Ainus erinevus on see, et pulmad on kollektiivsed, neis on peategelasteks mitu noorpaari. Fidzi - Peigmees kingib pruudi isale tabua - staatust ja jõukust sümboliseeriva vaalahamba. (Pulmad.ee Pulmad mujal maailmas http://pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmakombeid-maailmast-euroopa http://pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmad-hiinas http://pulmad
samuti on ta imestunud,et talus süüakse korpe mis Leena pakkub meestele Viina joomise ajal ( Noor-Märt keeldus joomast). Leena pärib Vana-Märdi tusase tuju kohta ja Miili isa hoiatusi eirates räägib kuidas Luhtane Jaak ja Jaasi Jaan on laenanud üksteise vahel rahasi, mitte Mogri-Märdi kaudu nagu tavaliselt (Vana- Märdi intress on 50%). Vahepeal kui isa ja poeg valdusi on üle vaatamas pajatab Miila Leenale, et ehki Vana-Märt on kõik peigmehed ära ajanud, leides kõigis mingit puudujääki on ta saanud uue armukese kaupniku Pärdi kellega ta vaid Pühapäeval peale kirkiut kohtab. Leena hoiatab, et Pärt olevat seelikukütt kuid Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on
võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle ettekäände. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Pulmalaul Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpüksideks. Cid ja tema õukond olid lahingutes karastunud mehed, tõelised rüütlid, aga väimehed on kehkenpüksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Corpese laul
DANAIIDIDE TÖÖ - Mõttetu töö. Danaiidid olid Egiptuses elanud Danaose 50 tütart, keda tema kaksikvend, Egiptuse kuningas Aigyptos, tahtis vägisi naida oma viiekümnele pojale. Danaos põgenes oma tütardega Argosesse, oma esiema Io kodumaale, mille valitsejaks ta ka hiljem sai. Ta võitles neid jälitanud Aigyptose poegade vastu liidus Argose kuninga Pelasgosega, ent sai lüüa. Ees ootas pulmatseremoonia ja -pidu. Seal andis Danaos oma tütardele salaja pistodad, millega nad pidid oma peigmehed pulmaööl tapma. Kõik täitsid isa käsu, peale ühe, Hypermestra, kellel hakkas noorest tugevast mehest kahju. Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku", kuid selle eest heitis ta isa Danaos ta vangi. Ülejäänud 49 danaiidi kannavad aga allilmas karistust oma meeste tapise eest: nad peavad igavesti kandma sõelaga jõest
Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule. Looming Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi. 1) 1882-1895 aasta põnevus ja naljajuttude periood 1883 ,,Musta mantliga mees" 1885 ,,Teravad nooled" 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" 1893 ,, Karikas kihvti" 1894 romaan ,,Linda aktsiad" Järgnesid naljajutustused ,,Vigased pruudid", ,,Ärapõlatud peigmehed" ja ,,Kosilane Rakverest". Nendes teostes naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi. 2) Vilde võttis omaks realismi põhimõtted, ta kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest. 1896. aastal kriitilise realismi romaan ,,Külmale maale" - Eesti elu enim mõjutanud raamat. Kaasaega kõlbulik suurteos kirjeldab elutruult Eesti maarahva elu eelmise sajandi alguses. Teravalt ühiskonnakriitilises teemas ja vaimus kirjutatu räägib vaese, kuid ausa külanoormehe
Cid oli helge oma sõjameestega. Ta oli helde ja arvestav ka kuningaga. Vallutatud linnades saatis ta alati võidetud varandust kuningale. Austus oli suur. Lõpuks kuningas sai aru ja andestas talle. (talle oli toodud mingi põhjusetu süüdistus). PULM. Võetakse õukonda tagasi ja tunnistuseks, et temasse suhtutakse hästi, otsustab kunn panna tema türed mehele. Kunn otsib tütardele peigmehi, kõrgest soost. Toimub pulmapidu. See oli soosingu näitaja. Need peigmehed osutusid argpüksteks, võrreldes Cidi väemeestega. Väimehed pole rahul, kuna teised naeravad ja mõnitavad neid. Peigmehed toovad ettekäände, et nad tahavad minna ja tuua oma sugulased näitamaks neile. Nad jõudsid Corpese tammikusse ja nüpeldasid oma naisi. Kättemaksuks, et neid halvasti koheldi. Nad sidusid naised puu külge ja ise põgenesid. Aga õnneks üks Cidi meestest oli neile järgnenud ja vabastas naised. (Cid oli kahtlustanud midagi, selletõttu saatis). Kohtumõistmine
Neist sai teada ainult ta juuksur. Juuksur kaevas augu ja rääkis saladuse sinna ning ajas siis kinni. Kevadise tuulega kõrkjate vahel võib kuulda sosinat, et Midasel on eeslikõrvad. Danaiidid 3 Danaose 50 tütart pidid abielluma enda lellepoegadega, kuid ei soovinud. Siiski see nii läks ning pulmapäeval andis isa danaiitidele pistodad, et oma peigmehed öösel tappa. 49 tütart täitsid isa käsku, üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe. Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi
ei seisne enesekesksete kirgede rahuldamises. PILET NR.5 1.EDUARD VILDE LOOMINGU ÜLEVAADE. NÄIDEND ,,PISUHÄND" Vilde oli esimene Eesti kirjanik, kes tundis Lääne-Euroopa elu ja kultuuri isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan, mis räägib külaelust. Vilde rõhutab, et ühiskond peab olema kõlbeline, alles siis saab inimeselt nõuda moraalset käitumist. Käsitletakse au ja väärikuse küsimusi. "Raudsed käed"-linnaromaan
elukäsitluse ja realistlikuma elukujutuse juurde. Realismi peegeldavate jutustuste-romaanide hulgast kerkivad esile paheliste ja hüveliste vahekordi ja moraali ning südametunnistuse küsimusi käsitlev "Röövitud tiivad" (1892), "Karikas kihvti" (1893),""Linda" aktsiad" (1894). omaette rühma varases loomingus moodustavad naljajutud. Ajakirjanikuna tundis rahva maitset, oli leidlik karakterite leidmisega, situatsioonide loomisega. "Ärapõletatud peigmehed" (1885), "Vigased pruudid" (1888),"Kosilane Rakverest" (1889),"Noored hinged" (1890), "Suguvend Johannes" (1891) teise loominguperioodi alguseks kindlad kriitilise realismi esteetilised põhimõtted - ainuke järjekindel realist meie algupärase ilukirjanduse tollasel arenguetapil. Vilde teoste süzeearendusest oli kadunud tühipaljas seikluslikkus, ebausutavad sündmused, keskendus tegelaste tüüpiliste joonte ja omaduste avamisele, luues üldistusjõulisi karaktereid
Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle ettekäände. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Pulmalaul Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpüksideks. Cid ja tema õukond olid lahingutes karastunud mehed, tõelised rüütlid, aga väimehed on kehkenpüksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile.
""Eluhelbed"(1971) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943) PILET NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES", 2NÄIDENDIT 1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd". Oli ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate (Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta pani eesti rahva lugema. Olid Bornhöhe sugulane , kolmandik elu elas välismaal (paguluses). Soomes andis välja pilkeajakirja "Kaak", ainus töö ajakirjanik. 1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda " , "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise
Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu. 2) Pulmalaul - pärast Valencia vallutamist otsustab Alfonso Cidiga ära leppida, annab Cidi tütardele sobilikud mehed. Cid võtab pakkumise vastu, kuid peigmehed ei meeldi. Abielud siiski sõlmitakse. Uhke pulmapidu. 3) Corpese laul - Cidi väimehed olid kehkenpüksid ja ilutsejad. Nende üle visati nalja, seega nad otsustasid solvangute eest kätte maksta. Ratsutavad oma suguseltsi juurde. Jõudnud Corpese metsa, nüpeldasid nad oma naised (Cidi tütred) läbi, köitsid puu külge ja jätsid surema. Cidi saadetud usaldusisik päästab naised. Cid nõuab õiglust ja kaasavara tagasi. Võideldakse turniiril. Võidu pälvivad Cidi võitlejad
annaabi.ee 
