Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt:
liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Keel – Nina-mokapeegel kaudu. Keelealune sidekoelise teljega pikk, kitsas, terav (planum nasolabiale). lihake on hästi niit- ja tipp
Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar Kõhunääre - pancreas Suuõõs - cavum oris Suuesik - vestibulum oris Huuled - labium superium et inferius Põsed - buccae Igemed - gingivae Huuled - labia oris Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa
Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur.
kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund durum oophoron pehmesuulagi palatum molle munajuha tuba uterina paariline kurgunibu uvula elund salpinx mandlid tonsille emakas uterus metra suupõhi fundus oris tupp vagina colpos rinnanääre mamma lahkliha perineum
-magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue) -jämesool (intestinum crassum) Suuõõs - Algab suupiluga (rima oris), lõpeb kurgukitsusega (isthmus faucium) 2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a)Suulaepurje tõstur ja suulaepurje pingutaja – koljupõhimikult suulakke – tõmbavad üles b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt:
descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m. tensor veli palatini ! 9. Kõhukelme a) mesogastrium ventrale derivaadid lig. falciformis hepatis ja omentum minus (lig. hepatogastricum, lig. hepatoduodenale) b) recessus subphrenicus dexter- mille vahele jääb diafragma ja maksa vahel, lig. falciforme'st paremal
Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame. Foneetiline transkriptsioon märgib häälikuid ja kirjutatakse nurksulgudes. Fonoloogiline
Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne) Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi Adenoidi saab kindlaks teha digitaalse palpatsiooniga, koolilastel tagumise rinoskoobiga. Adenoidid suurusest annab kõige parema ettekujutuse kontrastainega RÖ ninaneelust. RAVI Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud.
kilpnääre 9. 12 ninaneel 13. suulaemandel 14. neelu suumine osa 15. söögitoru A kõvasuulagi B pehmesuulagi Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kumbki pool omakorda jaguneb 3 ninakarbiku varal 3-ks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega (väljaarvatud oimuluu-urge). Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava
häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge).
häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge).
hobuserauakujuliseks suuesikuks ja pärissuuõõneks, piiriks kahe vahel on hambad. Suuõõne ülesandeks on toidu haaramine, selle maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Samuti on tal ka enesekaitse ja ründe funktsioon hammaste abil, mis on iseloomulik karnivooridele. Suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ning jaguneb kõvasuulaeks ja pehmesuulaeks. Kõvasuulag asub eespool ning on luulise alusega. Suulage poolitab keskpidiselt kulgev suulaeõmblus. Pehmesuulagi on kõvasuulae lihaseline jätk. Eraldab neelu ninamist ja suulist osa. 15. Süljenäärmed: Süljenäärmed – Näärmed, mis avanevad suuõõnde ja produtseerivad pidevalt limaskesta niisutamiseks ja toidu seedimiseks sülge. See seguneb söödaga ja seega on kergem sööki neelata. Samuti neutraliseerib see eesmaos käärimisel tekkivaid happeid. Väiksed süljenäärmed on pisikesed seinasisesed moodustised limaskesta all
Uneapnoe põhjuslik ravi. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva). Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel põhjustel lapsed ei norska. Äge ja krooniline keskkõrvapõletik. Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid (üldised ja lokaalsed).
pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Uneapnoe mittekirurgilise meetodi rajajana on ajalukku lainud C.E. Sullivan , kes uneaegse hingamistee kollapsi ärahoidmiseks võttis 1981. a. kasutusele kestva positiivse õhurohu aparaadi ehk CPAP aparaadiga (Continuous Positive Airway Pressure). Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva). Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel põhjustel lapsed ei norska. 8. Hääle- ja neelamishäired Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena
13.Keele tagumise 1/3 maitsetundlikkus: papillae vallatae et foliatae rr. linguales gangl. inferior (kehad) gangl. superior n. glossopharyngeus nucl. gustatorius 3.4 N. vagus (X), uitnärv Vistseraalkaarte närv, millele on lisandunud pars intestinalis: moodustab põimikuid ja innerveerib rinna- ja kõhuõõne elundeid. Tuumad: a) Nucl. ambiguus: eve, branhiomotoorne. Pehmesuulae, neelu ja kõri lihased (IV vists. kaare lihased) Pehmesuulagi: m. tensor veli palatini, m. palatoglossus, m. palatopharyngeus, m. levator veli palatini, m. uvulae; neel: m. constrictor inf, medius, sup., m. stylopharyngeus, m. salpinopharyngeus, palatopharyngeus. b) Nucl. dorsalis n. vagi: üve, parasümpaat. pregangl. kiud, mis lülituvad ümber perifeersete põimikute terminaalganglionites. Parasümp. komponent on domineeriv (vagus saab lisaks ka sümpaatilisi kiude) c) Nucl. gustatorius: eva, maitsmine d) Nucl
koed http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images /illu_mouth.jpg Kõvasuulagi, (palatum durum) selle aluseks on luuline suulagi, mis moodustatakse ülalõualuude ja suulaeluude poolt. Limaskest on ebatasane, limaskesta aluskiht puudub. Pehmesuulagi, (palatum molle) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae).
vastu hambaid ja alveolaarjätkeid). 2. PÄRISSUUÕÕSCAVUM ORIS PROPRIUM ● Suupõhja aluseks: suupõhjalihased ● eest piiratud huultega, taga jätkub neelu suumine osa, taga liitunud keelejuurega 3 ● külgedel asuvad põselihased, kurgumandlid, suupõhi, suupõhjalihased, keel ● ülal eespool ⅔ ulatuses kõvasuulagi, taga ⅓ pehmesuulagija kurgunibuUVULA ● suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekidaFRENULUM LINGUAE. ● all keel ja suupõhja pehmed koed 1) Kõva-suulagi (luuline) PALATUM DURUM: ❏ ülalõualuud + suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita 2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri) ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased
annaabi.ee 
