Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida
8)Klassitsismi põhinõueteks olid `'õilis lihtsus ja vaikne suurus'' Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tuntumad kunstnikud Hamilton, J. L. Davidi, Jean Auguste Dominique Ingres. Tuntumad teosed, arhitektuurimälestised *Jacques Louis David- "Horatiuste vanne", "Tapetud Marat". *Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas". *Anton Lossenko - "Vladimir ja Rogneda". *Pantheon Pariisis *Gostinõi Dvor *Briti Muuseum Mood Välditi mõttetut peenutsemist, taotleti lihtsust. Igaüks kandis mida tahtis, sest Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse. Hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood
ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, ARHITEKTUUR AUVÄRAVAD, VÕIDUKAARED (otstarbeta ehitised) J. F. Chalgrin. Tähe triumfikaar 1806-1837 Pariis. Napoleon I tellitud MOOD Välditi mõttetut peenutsemist ja taotleti lihtsust, Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed: kalevist kuued, vestid ja põlvpüksid (hiljem pikad püksid. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. MOOD Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu
kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt. Headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. Ootamatud ja järsud lõpud. Psühholoogilised ja analüüsivad teosed. George Sand- Varasemad romaanid-naiste õigused, abielus naised, kes ihkavad vabadust. "Indiana"
Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse
teatritrupi, milles tegutses nii näitekirjanikuna, lavastajana kui ka näitlejana. Moliere julge satiir vihastas vanameelseid ja vaimulikke, teda kritiseeriti ja laimati pidevalt. Kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loe lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Ta peegeldas kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laualt ja värvikalt, kasutas satiiri. Ta varjas oma mõtted nalja ja naeru taha. Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand
Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse
Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte.
· "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis-
Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Mood 18. sajandi lõpuks oli kodanlus juhtpositsioonile jõudnud. Ta oli energiliselt tegutsev ja mitmete majanduslike ettevõtetega seotud ühiskonnaklass. Kodanlus vältis mõttetut peenutsemist ja taotles lihtsust, mis ilmnes eelkõige rõivastuses. Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse. Hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti
avarad aknad. Koostati Liigendatud fassaadid, korrastatud tänavate ja ümarad ovaalsed väljakutega linnaplaane. vormid, sambad. Riietus oli keskaegse Palju uut tuli Mehed hakkasid Püüti vältida mõttetut inimese sotsiaalse rõivamoodi. Moodi tuli kandma pikki, vabalt peenutsemist ja taotleti kuuluvuse peamine kleidi sügav väljalõige. saabastesse ulatuvaid lihtsust. Tühistati varem tunnus. Mood muutus Võeti tarvitusele ka pükse ning lühikest kehtinud rõivamood ja aeglaselt. Katmata ihu taskurätt. Hiapaania kuube. Kõrged, etikett. Nüüd võis igaüks oli häbiväärne. Värvidel mood tõi rõivastusse tärgeldatud krookkraed kanda, mida tahtis.
Kui see kõik niimoodi edasi areneb, siis muutub maailm meie ümber, täis kurjust ja vihkamist, püüdkem seda vältida ja võtta õppust raamatust „Isa Goriot“, milles saame aru, et raha ei tee õnnelikuks. Toimetaja, Laura Burtseva. Balzac jätkab Moliere`I meetodit, kuid kehastab samal ajal ka midagi seikspiirilikku Moliere`I ja Balzaci seob see, et nad on mõlemad prantsuse kirjanikud, nad toovad mõlemad oma teostes esile auahnust, kitsikust, silmakirjalikkust, eputamist ja peenutsemist. Teosed peegeldavad kaasaega kriitiliselt. Teosed lähtuvad peamiselt humanistlikust filosoofiast. Pildil on “Isa Goriot” autor Honore de Balzac. Toimetas- Karl-Johann Reitalu.
Liitub uue trupiga, mis rändab Lõuna-Prantsusmaale. Rändab 13 aastat, esitavad commedia dell’arte näidendeid. Kohandasid näidendeid vastavalt kohalikule publikule. Moliere tutvus kaasaegse Prantsusmaaga. Tõuseb trupis esinäitlejaks. Repertuaaripuudus – hakkab häda sunnil ise näidendeid kirjutama. Need saavutavad edu, kuulsust, Moliere pöördub 36-aastasena tagasi Pariisi. Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad vembuks oma ülespakutult ehitud teenrid naiste juurde. Teenrid on uhkest riietusest hoolimata matslikud. „Tartuffe“ – probleeme tekitanud komöödia. Pilkab valevagadust ja –usklikkust. Vaimulik Tartuffe kehastab vaga inimest, kes tegelikult on omakasupüüdlik. Lööb lihtsameelselt
d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse
Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
,,Tähtsusetu naine." ,,Kui tähtis on olla tõsine." ,,Leedi Windermere lehvik." Lugu emast ja tütrest, ema, kes püüab päästa oma lapse abielu. ,,Ideaalne abielumees." Lugu sellest, kui räpane on poliitika. Neid lavastatakse kõige rohkem. wilde ise teatrit niiväga ei hinnanud, küll aga ta taastas Inglise komöödia traditsioonid. Kõik ta näidendid on komöödiad. Nendes näidendites on väga oluline vaimukas dialoog. Wilde pilkab nendes Inglismaa aristokraatia peenutsemist, silmakirjalikkust, kohustuslikuks teeb ta endale äkilise jandi. Ja loomulikult puistab ta ka nendesse oma paradokse. ,,Meie ajal võib igaühte ära osta, ainult et mõned on väga kallid." Wilde ise arvas, et tema elus oli 2 pöördepunkti. 1. Õpingus Oxfordis. 2. Vangla. Mõlemas tunneb ta endas niisugust kõlbelist murrangut toimunud olevat. Vanglas kirjutab pihtimusliku teose ,,De Brofundis", mis tähendab ladina keeles sügavikust. Eesti keeles ilmunud sarjas Europeia
Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste
annaabi.ee 
