MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja:
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Pressliide B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Võlli projekteerimine A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja:
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 ....
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Liistliite ja hammasliite B-0 arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 ....
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ ......
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A-0 Keerukama Keevisliite Arvutus B-5 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - MAHB32 .......A.Sivitski.............. - .....................................
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa).
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: ISTU ANALÜÜS A-3 B-8 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja:
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Istu analüüs B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-31 A.Sivitski
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Pressliite tugevusarvutus ja pingistu valik Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - .....................................
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Määrimine A -4 B -3 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Liisteliite ja hammasliite arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - .....................................
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: ISTU ANALÜÜS A -4 B -0 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja:
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-3 B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Mahb32 .......A.Sivitski..............
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide, hammasliide A -3 B -8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 .......A.Sivitski..............
aastal) Elatustase Itaalias: Põhja-Itaalias elavatel inimestel on kõrge elatustase, Lõuna-Itaalia elatustase on Põhjast oluliselt madalam, linnad on väiksemad ja elu on tihti raskem. Tööstusharud Tööstuson Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-, kummi-, aparaaditööstus, peenmehaanika ja tekstiilitööstus). Olulised on ka käsitööharud, mille toodang on unikaalne. Turism. Huvitavad faktid Erinevalt põhjaeurooplastest puudub itaallastel täpsus aja suhtes – kohtumisele hilinemine on pigem reegliks kui erandiks. Kirikutesse lubatakse üksnes pikki pükse või seelikut ning õlgukatvat särki/jakki kandvaid külastajaid. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos
rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%). Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika- (sh kellad, mõõteriistad jm), ravimi- (toodangult esimene koht maailmas), toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha, karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus, peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw
paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-, kummi-, aparaaditööstus, peenmehaanika ja tekstiilitööstus). Sadamalinnades on imporditava nafta baasil rajatud suured keemiaettevõtted ning koksibaasid. Olulised on ka käsitööharud, mille toodang on unikaalne. Suure osa
Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus väändele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. ...
ehitus ning põllumajandus. Joonis 3. Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus. Väliskaubanduse mahult kuulub Sveits esimesele kohale. Ekspordib masinaid,
Sveitsi SKP moodustajad protsendiliselt kogu rahva arvust. Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad ja ülejäänud energia saadakse tuuma- ja soojusjõujaamadest. Tuumajaamu on Sveitsis neli. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika-, ravimi-, toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha ja karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus ning peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Väliskaubanduse mahult kuulub Sveits esimesele kohale. Sveits ekspordib masinaid, aparaate, keemiakaupu, kelli, riideid ja toiduaineid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: Töö nr. 3 NEET-KEEVIS Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 13.11.2011 13.11.2011 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: NEET KEEVIS Töö nr. 3 Ülesande nr. 101 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 17.10.2010 22.10.2010 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus
astmeline sirge võll, paindvõll, Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanika-seadmeis. a- silindriline, b- kooniline, c- sfääriline e. keratapp, d- tugi e. aksiaaltapp, e- kammtapp 4. Kettülekanne Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selle ülekande jaoks toodetud hammasrattaid. Lihtne Pukskettülekanne Kettülekannet kasutatakse juhtudel kui pöörlemisliikumist tuleb libisemata üle kanda teineteisest kaugel (kuni 8 meetrit) asetsevate võllide vahel
jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu. Paremad põllumaad asuvad aga põhjaosas. 5.2 Tööstus Tööstus on Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-, kummi-, aparaaditööstus, peenmehaanika ja tekstiilitööstus). Sadamalinnades on imporditava nafta baasil rajatud suured keemiaettevõtted ning koksibaasid. Suure osa tööstustoodangust annab Milano-Genova-Torino piirkond. Olulised on ka käsitööharud, mille toodang on unikaalne. 5.3 Import Liha ja kala Masinaid Kütust Energiaseadmeid 5.4 Eksport Masinaid Veondusseadmeid Rõivaid ja jalatseid Veini Elavhõbedat Marmorit 6. Iseärelik Itaaliale Turism Itaalia kuulsaim ja vaadatuim vaatamisväärsus on Venezia
tehnoloogiaga "Kodak" nime kandev rahvakaamera. Siit edasi läks kõik oma loomulikku rada, fotograafia jõudis juba 19 sajandi viimasel kümnendil laiadesse massidesse, pildistama hakkasid kooliõpetajate ja apteekrite järel ka pereisad ning pereemadki. Nagu ülaltoodust nähtub, leiutati enamik fotograafias tänini kasutatavast tehnoloogiast ja seadmetest 19. sajandil. Põhjus, miks paljusid neist õnnestus ellu viia alles 20. sajandil seisneb eelkõige tolle aja madalas tehnilises tasemes. Peenmehaanika- ja optikatehastes puudusid vajalikud tööpingid ning samuti oli vähe oskustöölisi, kes oleksid olnud võimelised realiseerima teadlaste lennukaid mõtteid. Fotograafia oli muutunud sajandivahetuseks igapäevaselt kasutatavaks, ajalehed ja ajakirjad olid illustreeritud reportaazfotodega, pildistamine oli igapäevane toiming rääkimata pidulike ja kurbade sündmuste jäädvustamisest. 18 Mitte kunagi varem pole tehtud nii palju pilte kui tänapäeval tehakse
Üldvibratsiooni norm 0,5m/s2. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Optimaalne temperatuurivahemik 18-24°C (pinnatemperatuuride erinevus kuni 10°C) Relatiivne lubatud õhuniiskus 30-70%, normaalne õhuniiskus 40-60% Töökoha valgustatus: 2000lx büroo ja ametiruumid; täppistöö tööstuses (joonestuslaud, peenmehaanika nt), haiglas uuringud, kassapidaja kaubanduses; 200lx tööstuses värvimine, valukoda; kaubanduses/turismis olmeruumid, ametiruumid 12. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb? 1. SISSEJUHATAV JUHENDAMINE. Viib läbi töökeskkonnaspetsialist. Peab sisaldama: (i) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning TTO reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
õigused ja kohustused. 11. Koostada juhend kuvariga töötamiseks. Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12]. Lisa J KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida stantsijate töökeskkonda ettevõttes AS Tarkon peenmehaanika tehases. Sellest lähtudes võib teha järgmised kokkuvõtted, järeldused ja soovitused. 1. Töökeskkonna valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2
Siis kandideerisid ühise blokina: Demokraatlik Saksamaa Rahvusrinne. Julgeolekuorganiks oli Stasi. Võrreldes KGB-ga, läks vahel kaugemale. Inimesed võisid hiljem oma toimikuid lugemas käia ja leida lahedalt huvitavaid asju. Oli ülim täpsus ja kord. Algselt sai SDV abi VMN (1949.aastal) raames. Hiljem ei tähendanud see enam NSVL abiandmist, vaid idaploki koostööd ja spetsialiseerumist, millega varustas kogu idaplokki. SDV majanduses oli oluline keemia tööstus, peenmehaanika ja optika. Kuulus ka VLOsse, mis loodi 1955.aastal. Peetakse idaploki kõige jäigemaks: kõiki ettekirjutusi ja nõudmisi järgiti väga jäigalt. Sotsialismileer II Maailm, I Maailma ehk lääneriikide kõrval. Pärast II MS tulid võimule kommunistid Ida-Euroopa riikides. Kommunistidel aitas võimule tulla see, et viibisid kohal NSVL väed ja ühiskonnas valitsevad küllaltki kommunismisõbralikud meeleolud, sest olukord pärast II MS oli vilets ja kommunistide lubadustel oli kandepinda
annaabi.ee 
