Gs = *s / dGs = ds + s d 3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad
· Tuleb säilitada orginaalpakendis, ei tohi kiletada, kuna pärmirakud vajavad hapnikku. · Realisatsioon kuival pärmis 1.aasta · Sügavkülmikus -18°C realiseerub 8-10 kuud · 5-nädala jooksul kaotab 1kg presspärmi vett ja kuivainet 50-70g · Pärmirakud hävivad alates 50°C · Magus tainas kerkib aeglasemalt SOOL Sool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist Soola liigitus: · Peenestusaste- jäme, peenike · Puhastusaste- rafineeritud,rafineerimata · Päritolu järgi- järve,mere, kivisool · Saamis- ja töötlemisviisi järgi- kaevandatud, setistatud,aurustatud · Keedusoola sisalduse järgi · Keedusool 97%- lauasool, kosher sool( lisaaineteta sool) · Mineraalsool 50-60% jodeeritud sool, pansool, fluoori ja joodiga meresool. · Flavonoidid- maitsepulbrid, mis saadakse rohelisest teest, õunakoortest.
(mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem); olulisus: kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid – liikujmapanev jõud on tavaliselt mingi mehaaniline jõud (survejõud, lõikejõud, hõõrdejõud, löögijõud jne); kaastegurid: oleneb, mida töödeldakse, materjali tugevus, kuju, stuktuur (kas näiteks risti või pikikiudu), viskoossus, tihedus; olulisus: mahu suurenemine, peenestusaste, struktuuri või kuju muutus. 3. Massi jäävuse seadus ning selle olulisus Niipalju kui ainet/massi protsessi või masinasse suunatakse, peab sealt seda ka välja tulema mingil kujul. See on aluseks materiaalse bilansi koostamisel. Toodangu arvutused, tehnoloogilistes normaliseerimisarvutustes, skeemid jne. 4. Energia jäävuse seadus ning selle olulisus Nii palju kui energiat protsessi suunatakse, peab sealt ka väljuma. Energia ei
väljaminek. Mahla väljutamine- Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pressimist, tsentrifuugimist, ekstraheerimist e. diffusiooni ning nende meetodite kombinatsiooni. Kõik meetodid peavad vastama põhinõuetele: Mahla maksimaalne väljaminek , Minimaalne hägusus, Naturaalsete omaduste säilitamine, Protsessi kiirus ja katkematus, Minimaalsed kulud. Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Mahla selitamine- Mahla selitamise põhieesmärgid: Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa
2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite segamises ja vajadusel ka peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu valmistatakse seadmes, mida nimetatakse kutriks.
o Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine o Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat o Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse · Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. · Reaktsiooni kiirus sõltub: o reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist, o olekust, o peenestusaste, o temperatuurist, o katalüsaatoritest, o rõhust. · Selgitada reaktsiooni järgu mõistet. Milles seisneb erinevus 0-järku ja 1-järku reaktsiooni vahel · Reaktsiooni järk: o On suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. o Defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja
Keemiline kineetika keem. reakts. kulgemise mehhanismide + protsesside kiiruste uurimine. Reaktsiooni kiirus homog. süs.-s ruumalaühikus ajaühiku jooksus toimuvate elementaaraktide (min. kogus aineid, millega saab reakts. läbi viia) arv. Reaalne kiiruse môôtmine lähteainete ja saaduste kontsentratsioonide muutus ajaühikus. Massitoimeseadus reakts. kiirus on vôrdeline reag. ainete konst.-ide korrutisega. Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator. Näited: 2CO+O2=2CO2 v = kc[CO]2c[O2]; k kiirustkonstant (sôltub T-st); v = k, kui c1*c2 = 1 standardkiirus. Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2)
sõltuvust, vaid ka sellepärast, et nende toime on sageli ettearvamatu (1:52). Hallutsinogeenide hulka kuulub meskaliin, LSD, PCP, marihuaana ning paljud teised sünteetilised ja looduslikud ained (1:50-51). 1.2 Marihuaana ehk kanep 4 Seda hallutsinogeeni saadakse india kanepist. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad (vt joonist 1). Aine peenestusaste võib olla erinev ning see võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Samuti võib marihuaana esineda ka pressitult erineva suuruse ja kujuga tükkidena või plaatidena. Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest, see võib olla meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga (2:66). Joonis 1. Marihuaana Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lääne meditsiinis tuntud 1839
hüdroksiidioonidest (NaOH). · Soolad koosnevad katioonidest ja anioonidest (KCl). 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta seda mõjutavad tegurid. · Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus lähteainetest tekib keemiliste sidemete katkemise/moodustumise tulemusena üks või mitu keemilist ainet saadust. · Kiirust mõjutavad tegurid: 1) reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioon; 2) olek; 3) peenestusaste; 4) temperatuur; 5) katolüsaatori olemasolu; 6) rõhk (gaaside puhul). 9. Keemilised reaktsioonid metallidega reageerimine hapete, leeliste ja veega. 1. Reageerimine hapetega A. Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 B. Pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. C. Lämmastikhape ja kontsentreeritud H2SO4
2.2. Peenestamine Tükeldamine on materjali ja pooltoote peenestamine kindla vormiga tükkideks (seibid, kuubikud jms). Tükeldamiseks kasutatakse mitut tüüpi lõikureid. Lõiked tehakse kindla suunaga, nii et saadud tükk oleks ettenähtud kujuga. Tükeldatakse juustu, vorsti jt. tooteid pakendamise eel, aed- ja puuvilju konservide tootmisel jm. Purustamine on materjali peenestamine juhusliku vormiga tükikesteks. Peenestusaste sõltub töötlemise eesmärgist ja kasutatava seadme ehitusest. Seade, mida kasutatakse võib olla riivitüüpi, pöörlevate nugade trumlitega, lihamasin vms. Purustatakse toorainet näiteks mõne komponendi eraldamiseks või uue struktuuri andmiseks tootele. Saagimine on kõva materjali tükeldamine hambulise servaga lõiketeraga. Saagimist kasutatakse kõige enam kondiga liha tükeldamiseks või rümpade poolitamiseks ja rinnakuluu saagimiseks.
Astmetele arvutatakse analüütilised karakteristikud. T-i elektriline omatarbekarakteristik on sarnane katla omatarbe karakteristikule, astmed on tingitud omatarbepumpade soosseisu muutumisest. 5.Tolmkütuse ettevalmistamine Tahkekütuse tolmustamine koosneb: eelpurustamine; metallitükkide magnetiline eemaldamine; klassifitseerimine; purustamine; puidu eemaldamine; proovivõtmine; püriiditükkide (FeS2) eemaldamine; kuivatamine; jahvatamine Kütuse peenestusaste iseloomustab nii purustamist kui jahvatamist kus liikmed on läbimõõdud enne ja pärast peenestamist. Purustitel on peenestusaste 4...20, veskitel aga kuni 500. Tolmustussüsteem hõlmab seadmete kompleksi kütuse kuivatamiseks, jahvatamiseks, tolmu separeerimiseks, pneumotranspordiks, tolmu õhuvoolusest eraldamiseks jt operatsioonideks. Kütuse kuivatamiseks ja pneumotranspordil on agensiks kuum õhk (450 C).
35. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 36. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 37. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 38. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand.
on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi: aerosoolid(tahke,vedel gaasis), soolid(dispersiooniKK vedel), vahud(gaas vedelikus), dispKK tahke(vahtplasi, pimss). Lüofoobsed kolloidid: dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Saadakse kondenseerumismeetodil(keem reakts) ja dispergeerimismeetod (saavutatakse vajalik peenestusaste mehaanilisel peenestamisel või elektrikaares vedelikus) Lüofiilsed kolloidid: osakesed tugevas vastastoimes dispersiooniKK- ga Adsorptsioon: aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale, Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine. Neil protsessidel suur tähtsus: ainete puhastamisel, heterogeenses katalüüsis, kromatograafias,
Kirjeldada 1 näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihatööstuses: rümba lõikamine väiksemateks osadeks, liha peenestamine hakklihamasinal. Piimatööstuses: juustu viilutamine, juustuplasti tükeldamine. 34. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel. Homogeniseerimine piimas olevate rasvakuulikeste mõõtmete vähendamiseks. Pihustamine. 35. Mida näitab peenestusaste i? (kui see on näiteks 50). Peesestusaste i näitab mitu korda on peale peenestamist osakeste mõõtmed vähenenud võrreldes esialgsega. i=50 st., et osakeste mõõtmed on vähenenud 50 korda. 36. Millistest teguritest sõltub energiakulu (töökulu) peenestamisel? Nimetada vähemalt 2 tegurit. Energiakulu sõltub peenestusastmest (mida suurem i, seda energiamahukam protsess), peenestava materjali
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 64. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 65. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 66. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand.
kontsentratsioonist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. K suur väärtus (K>1) = tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused K on väike (K < 1) = tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained 41. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Reaktsiooni kiirus sõltub: - reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist - olekust - peenestusaste - temperatuurist - katalüsaatoritest - rõhust (gaaside puhul) Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. 43
Mäletsejad seedivad 40-50 % liblikõieliste ja 60-70% kõrreliste kiust. Kõrreliste hemitselluloosi sisaldus on 1,6-2,5 korda suurem kui liblikõielistel, taime küpsusega erinevus väheneb. Kui liblikõieliste NDFsisaldus on väiksem, võrreldes kõrrelistega siis, ligniini baasnäitaja on liblikõielistel suurem kui kõrrelistel. Söömus ja seeduvus sõltuvad rohusööda peenestuse astmest, selle eesmagudest läbimise kiirusest ja NDFseeduvuse määrast vatsas. Liblikõieliste peenestusaste ja vatsast läbimise kiirus on kõrrelistest suurem. Liblikõielised on, võrreldes kõrrelistega, suurema NDF lõhustuvuse kiirusega, kuid ka suurema lõhustumatu NDF-ga. Morfoloogiliste muutuste mõju heintaimede keemilisele koostisele Et mõista rohusööda seeduvuse ja proteiinisisalduse vähenemist, peab tundma maapealse biomassi struktuuri ja üksikosade keemilist koostist. Heintaimede bioloogilise arengu alguses on noores rohus taime lehtede ja varte kuivaine seeduvuse
mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju) 39. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. 40. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. 41. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: • reaktsioonist osa võtvate ainete kontsentratsioonist • olekust • peenestusaste • temperatuurist • katalüsaatoritest • rõhust (gaaside puhul) Kiiruse all mõistetakse reegline omaduse muutust ajaühiku kohta Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt lähteainete kontsentratsioon, seega ka reaktsiooni kiirus v. Reaktsiooni keskmine kiirus: Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/lxs
• lähteainete kontsentratsiooni vähendamisel lähteainete tekke suunas Temperatuur • tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas • alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas Rõhk • tõstmisel väiksema gaasi moolide arvu suunas • vähendamisel suurema gaasi moolide arvu suunas Tahke aine kontsentratsioon, peenestusaste, segamine või katalüsaatori kasutamine mõjutavad vaid reaktsiooni kiirust, mitte aga tasakaalu! 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Kus Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb Kui reaktsioonis osalevad gaasilised ained: temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist [𝐶]𝑐 [𝐷]𝑑 𝐾1 [𝑝𝐶 ]𝑐 [𝑝𝐷 ]𝑑
_ Kui kiiresti toimub reaktsioon? Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? _ Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid _ Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine _ Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat _ Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Reaktsiooni kiirus sõltub: _ reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist _ olekust _ peenestusaste _ temperatuurist _ katalüsaatoritest _ rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruse määramine _ Sõltub reaktsiooni kiirusest: kiired reaktsioonid toimuvad 50% ulatuses vähem kui 10 sekundi jooksul; aeglased reaktsioonid. _ Aeglaste reaktsioonide korral saab kasutada tavalisi TD meetodeid: ajahetkel t võetakse proov, milles määratakse reagendi või produkti kontsentratsioon; sageli tuleb analüüsi tegemiseks reaktsioon peatada (inhibiitori või temperatuuriga).
saadused. *K on väike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained. 27.Tasakaalukontstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus. 28. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus? Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigisteelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine
41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 43. Reaktsiooni järk. Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 44
Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus. o Elektrivooluga Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani hävitamine, suureneb membraanide läbilaskevõime ning suureneb mahla väljaminek · Mahla väljutamine Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: o pressimist, Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Kui rõhk on optimaalsema suurem, rikub viljameski struktuur, tõuseb mahla hägusus. Kõige parema tulemuse annab astmeline rõhu suurendamine. Sel juhul viljameskit hoitakse teatud rõhu all mõned minutit ja seejärel rõhk tõstetakse. Viljameski struktuur ja peenendusaste · Hästi ettevalmistatud viljameskit võib võrrelda käsnaga. Selle skeletti moodustavad rakkude seinad, ning kanalid on täidetud mahlaga.
temperatuurisõltuvusest: k = A e -G /RT . kus A on antud reaktsioonile iseloomulik konstant. Katalüsaatorid vähendavad aktivatsioonienergiat ja seega tõstavad reaktsioonikiirust. Reaktsioonikiirust mõjutavad veel reaktantide struktuur, mis määrab nende reaktsioonivõime, reaktsioonikeskkond ja heterogeensete süsteemide korral ka loomulikult reagentide peenestusaste ja segamiskiirus. Näiteid 17 1. Leia alltoodud reaktsiooni soojuseffekt kui H2O moodustumissoojus ΔHf0 on - 241,8 kJ/mol: 2H2(g) + O2(g) 2H2O(g) lahendus. [–241,8 - 0 - 0]x2 = -483,6 kJ/mol. Siin on tegu entalpiate vahega. Saadud väärtus väljendab vee moodustumissoojust ehk entalpiat kui ta tekib
Avaldame selle tilga (sfäärilise pinna) jaoks: S= 4r2 dS=8rdr 3 V= 4/3r dV=4r2dr Jagades esimese teisega saame pinna kõveruseks (+-, sest pind ei pruugi olla kera) Asendades saame pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia jaoks p=12 See on Laplace I seadus. p on kõverpinnaga üksteisest eraldatud külgnevate faaside vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku
kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse
korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse
Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi
põhumajandus. Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otsatarbekama lämmastiku kasutamise ning soodsama vee- ja õhureziimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida põhukiht, mis häirib kappillaarset veetõusu Põhk tagastatakse mulda: - kuidas vältida või viia minimaalseks selle võtte negatiivne mõju esimese kultuuri saagile. Siin on olulised kaks momenti: muldaviidava põhu peenestusaste ja muldaviimise aeg ning viis Eesmärgiks on põhu hea kokkupuude mullaga ning selle kiirem kõdunemine. Õige töösügavus sõltub põhu hulgast ja mulla lõimisest ning eriti selle niiskusest. Kui põhk tagastatakse koristuse käigus mulda, siis tuleks see koristusjärgselt võimalikult kiiresti segada mulla 8 10 cm sügavuselt. Rusikareegli järgi kehtib praktikas nõue, et töösügavus peab olema 1,5 2 cm põhu hulga iga tonni kohta
säästate aega ja vaeva, ostes kõige peenemat puru. Musta püssirohu põhi vigadeks on tema ootamatu plahvatamine staatilise elektri mõjul ja tendents õhust niiskust endasse imeda. Et seda rahulikult ja turvaliselt kühveldada, peab pommimeisterdaja kasutama plastlusikat ja puidust salatikaussi. Väheste annuste kaupa ette tõstes peab ta õrnalt pressides või ringe tehes lusika abil püssirohu peeneks hõõruma. Kui püssirohi on muutunud sama peeneks kui jahu, on see tipp-top kraam. Peenestusaste sõltub teadagi meisterdatava põrguvärgi tüübist - on ilmselge, et pole mingit mõtet puuderpeeneks jahvatada püssirohu kogust, millega te soovite täis toppida poole meetri pikkust ja 20cm. läbimõõduga toru. Musta püssirohtu võib hankida igaüks, kuna iga inimene Ameerikas võib omada selle abil kõmmutavaid tulirelvi. 2.0.2 PÜRODEKS. Pürodeks on sünteetiline pulber, mida kasutatakse sarnaselt musta püssirohuga. Margid on samad, kuid hind on tunduvalt kõrgem
annaabi.ee 
