vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem ja reesussüsteem.
Esimene on ellinikos kafes paks kange kohv, mis serveeritakse väikesest tassist ja ilma piimata. Suhkur lisatakse kohvi sisse juba keetmisel. Teine, frappe, on külm lahustuv kohv millele lisatakse maitse järgi piima või suhkrut. Tee joomine ei ole kreeklaste seas eriti populaarne. Kreeklaste lauakombed jätavad soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale isegi leivataldrikutesse. Sõrmi ei hoita toidupaladest eemal, ka kondijäramine pole keelatud ka kõige peenemates restoranides. Leivaga taldrik üle käia et kõik soustiriismed kätte saada ja siis leib ära süüa on heakskiidetud. Paljudel inimestel õnnestub toitu närides suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib täis suuga. Kreeka on maa kus mõeldi välja ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati-porgandi supp.
Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata muld kuivab kiiremeini kui kobestatud muld. Kõik see aga omakorda mõjutab toitainete kättesaadavust, taimekasvu ja hiljem saagikust. Parim aeg kobestamiseks on pärast kastmist ja tugevamaid vihmasadusid. 6. Vedelikud tõusevad kõrgemale peenemates kapillaarides ja suurema pindpinevusteguri korral. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt.Tihedus vee suhtes on 13,546.Näiteks elavhõbetermomeetris kõverdub menisk teistpidi, sest elavhõbe klaasi ei märga. 7.Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur,
valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega.
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsinuna mõnes
Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi. Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik
kooli asjaliku vaimuga. *Andekas ja lahtise mõistusega *Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. Elulugu 1880. a. kevadel, kui Jean oli neljateistkümneaastane, sai tema muusikaharrastus äkki hoopis uue iseloomu. Ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures. *Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma. Elulugu Koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades lõikas Jean esimesed loorberid helikunstnikuna. *Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde. Jeani eestvedamisel kujunes perekonnatrio nii võimekaks, et võis esineda isegi väljaspool kodu. 1885. aasta maikuus auga sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast Martin Wegeliusest kujunes Jeani elus üks tähtsamaid isikuid
Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja peenemates perekondades. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed. Poisikese eas oli ta paljudel konserditel saatepillimängija või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga,orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Tal oli selge soov pärast koolilõppu muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga. Niisiis valis ta juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta
Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolilõpetama, oli tal selge soov muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga, kuna muusiku amet tol ajal ei olnud üldse mingi amet ja vähemalt ,,kõrgemast seisusest" noormehele see ei sobi
HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine
räägitakse miksimisest ja töötlemisest - plaatide pealt lugude kokku mängimine, nii et rahvas ei saa arugi, kus üks lugu lõpeb ja teine algab. Kuulatakse hiphopi, haussi või muud klubimuusikat. Noortekultuurist rääkides ei saa mööda hulgaliselt slängisõnu andvast narkoteemast, millest laiemalt tuttavamana olgu nimetatud triip. Suur muutus on toimunud ka erinevate asjade tarbimises. Kodus tehakse euroremonti. Selle saavutab tavaliselt plastakende, küproki ja silikooni abil. Peenemates kodudes on mullivannid, vähem peentes piisab mikrouunist ning kodudel on turvauksed. Söögimenüüdesse on tekkinud hulgaliselt uusi toite. Nüüd süüakse ka kiir- või rämpstoitu, nt popkorn, burgerid ja juuakse kokakooalt ja üleüldse keemiat täid pandud jooke. Toite- jooke pakitakse vaakumpakendisse. Õlut vm ostetakse sikspäkis(6-pakk). Infotehnoloogias valdkonnas on kõnekeelde tulnud sõnadest vaieldamatult kõige tähtsam internet.
Ta meeldis kõigile. Ta olek oli alati sõbralik ja sümpaatne. Jeani süda heldis kergesti.1880. a. kevadel, kui Jean oli neljateistkümneaastane, sai tema muusikaharrastus äkki hoopis uue iseloomu. Ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures. Kõik teised harrastused kaotasid oma võlu päriselt ja kooliskäimine muutus endisest veel piinavamaks. Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma.Koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades lõikas Jean esimesed loorberid helikunstnikuna. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde. Jeani eestvedamisel kujunes perekonnatrio nii võimekaks, et võis esineda isegi väljaspool1885. aasta maikuus auga sooritatud küpsuseksamid lasid tal end kirja panna Helsingi ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Helsingisse õppima minnes oli seal avatud juba muusikakool ja selle juhatajast
Jalutab jalgsi maha kümneid kilomeetreid, kuni jõuab lõpuks ühe hüti ette. Hüti ees seisis hulganisti rahvast, kes ei olnud pärit mitte rikkas perekonnast. Rahvas ootas ühte head kõnelejat ning palusid selleks olla Ekke Mooril. Seda Ekke Moor ka tegi. Rahvas oli temast jällegi vaimustuses ja paluti teda järgmisel päeval jälle jutustama. Kuulajad jätsin vaikselt Ekkele sinna igasugu asju ja sööki. Nad ei andnud seda kraami avalikult üle, mida tehakse peenemates seltskondades. Järgmise päeva hommikul jutustas Ekke juba viimast korda. Arvan, et sellest kõnelemisest sai Ekke Moor endale väga hea kõne pidamise oskuse. Peale seda ,,tööd" läks Ekke Peederga talu vana peremehe Indu juurde tööle, kraavikaevajaks. Töölistest oli moodustunud väga hea seltskond. Tööd tehti lauldes ja lõbuga. Kõige agaram töötegija oli neist Aleksander, kel oli jõudu väga palju. Selle eest jõudis ta kõige rohkem tööd ära tehtud
Ükskõik, kas hakkate neid pärast seda gurmaani kombel taevani ülistama või vastupidi. Vähemasti ühe austri võiks igaüks oma elu jooksul ära süüa küll, et hinnatud karplooma maitsest ettekujutust saada. Siis on selge, kas neile tulevikus üldse raha kulutada või neid mõnda Prantsusmaa mereäärsesse külarestorani sattudes tosinate viisi tellida seal pole see lihtsalt nii kallis kraam kui meil. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250-300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud. Inglismaal valitses tugev kuningavõim. XII sajandil puhkes terav konflikt Inglise ja Prantsuse kuninga vahel maavalduste pärast Prantsusmaal
· Maailmas süüakse väga palju erinevaid austrisorte. 9 · Enamik neist tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. · Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. · Sisaldavad rikkalikult tsinki. · Värske austri poehind on 2545 krooni tükk sõltuvalt sordist ja suurusest. · Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. · Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250-300 krooni kanti. · 80% austritest süüakse toorelt. · Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. · Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
Tänapäeval on austrikasvatus ning transport sedavõrd arenenud, et neid süüakse aastaringselt. Juhtivad austritootjad on USA, Jaapan, Korea ja Prantsusmaa. Sisaldab rohkesti b-vitamiini, rauda, tsinki ja vaske. Kasulikud omadused: taastavad, kosutavad ja ergutavad. Arvatakse, et austrid suurendavad suguiha. Värske austri poehind on 25-40 krooni tükk- sõltuvalt sordist ja suurusest. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250-300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. Elus austrikarp on kõvasti suletud, selle avamiseks läheb vaja spetsiaalset nuga. Viimane
ukse mahamurdmist õnnestus terroristidel lennuk hävitada 10:03 Pittsburgh´is. Need 4 terrorilööki vapustasid kogu maailma, surma sai üle 2900 inimese ning nende seas oli rohkem kui 90 rahvuse esindaja. Paljud päästetöötajad ning kohalikud said vigastusi; majanduslik kahju ületas miljardeid dollareid, kuid terroristide soovitud majanduskatastroofi ei saavutatud: New York on säilitanud oma koha äri-ja turismimagnetina, Broadway meelelahutuskarussell keerleb täistuuridel, peenemates restoranides on võimatu lauda saada ja kõige selle taustal on New York jätkuvalt Ameerika Ühendriikide ohutuim suurlinn. Mehed, kes kõige selle taga oli, suutis FBI(Federal Bureau of Investigation) kiiresti tuvastada. Nimelt leiti Mohamed Atta, kes oli ühtlasi rünnakute eestvedaja, pagasist infot, mis viitas ülejäänud 19 terroristi kohta. Nii Briti, Saksa kui ka FBI juhtlõngad viitasid al-Qaeda ja Osama bin Ladeni seotust rünnakutega
Lihaskoe biokeemia 1. Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained: 2. Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid: Lihase müofibrillaarvalgud – koosnevad veelgi peenematest niitjatest struktuuridest, mida nimetatakse müofilamentideks. Viimaseid on kahte liiki – ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab
Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi • 8% vereplasma valgud • 2% väga heterogeensete madalmolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud
Vedelikuruumide ruumala määramine: L, lk 8 19 Gibbs-Donnani efekt: 20 Kliiniline näide – turse: L, lk13 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,54 (0,47 - meestel) ja 0,36-0,47 (0,42 - naistel). Peenemates veresoontes on hematokrit väiksem, sest erotrotsüütidel on tendents kulgeda 21 veresoone keskel, mitte aga seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus. Füüsikalis-keemilised omadused. Vere tihedus 1050-1060 g/l Plasma tihedus 1024-1030 g/l Vererakkude tihedus 1089-1097 g/l Osmootne rõhk 7,4-7,6 atm Kolloidosmootne e onkootne rõhk 25-30 mmHg/0,03 atm Külmumistemperatuur -0,55° C
Elastsete arterite meedia koosneb silelihasrakkude vahele jäävatest arvukatest akendunud elastsetest membraanidest Lihaselistes arterites koosneb meedia põhiliselt silelihasrakkudest ja vähesed elastsed kiud moodustavad kaks elastset membraani meedia välispindadel (sisemine ja välimine elastne membraan) Elastsed arterid: intima (mesoteel, subendoteliaalkiht), meedia, adventiitsia Muskulaarsed arterid – ka kolm kesta, kuigi peenemates arterites võivad olla õhukesed, subendoteliaalkiht puudub Intima ja meedia piiril sisemine elastne membraan VEENID Toovad verd südamesse, voolab süsihappegaasirikas veri Lihaselised veenid jagatakse suuruse alusel: Väikesteks veenideks Keskmisteks veenideks Suurteks veenideks – venoossed tüviharud, mis toovad vere südamesse
radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine Koosneb: epiderm, mesofüll ja juhtkimbud Pearood on oma ehituselt kinnine kollateraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool, lehe tipu poole peenemates külgroodudes floeem kaob Dorsoventraalne – lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega Isolateraalne – lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja ühesugune ehitus Võsu Tekib tipmisest meristeemist, liigestub varreks, lehtedeks, pungadeks Ülesandeks: fotosüntees, vegetatiivne paljunemine, varuainete ja vee talletamine Võsu osad: sõlm, sõlmevahe, kaenlapung. Metameeria: ühesuguste elunditega lõikude kordumine
annaabi.ee 
