Vihmutussüsteemiga on kaitstud lastiruumid, mis on jaotud 8sse tsooni. Ühe minuti jooksul lastakse 1m²-le kustutuspinnale mitte vähem kui 5l vett. Sektsiooni pikkus on maksimaalselt 20m. Igal tsoonil on käsitsi avatav ventiil, mis asuvad 5. teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme
................................................................................................................48 Rolls-Royce KaMeWa CPP.......................................................................................................49 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud. ...............................51 Peamasin ....................................................................................................................................52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine ...............................................................................53 Trasterid .....................................................................................................................................54 Vöörikrunide väljumiseks ettevalmistamine ja väljalülitamine ................................................55 Vöörikruvide töö kontroll .....................................................................................
tagab vaikse ja sujuvama töö. 3. noolhambed – kasutatakse vägasuurte koormuste ülekannete puhul Sisehammasratas ülekandeid valmistatakse kas sirg – kaldhammas ülekannetena. Laeva mitmemasinaliste diiseljõuseadmete reduktorites on vedavate ja veetava hammasrataste võllid samal horisontaaltasandil ja reduktori kere koosneb seetõtttu kahest osast (kerest ja kaanest). Selline paigutus tagab hammasrataste antud mõõtmete korral maksimaalse vahe peamasinate vahel, kui aga peamasinate laiusgabariidid nõuavad suuremat vahet, kasutatakse vahehammasrattaid. Väikelaevadel (peamasinate võimsustel mõne tuhande kilovatini) leiavad piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad, kuid annavad teatud lisavõimalusi laeva käigu- ja manööverdamisomaduste parandamiseks. Peatüki alguses mainitud peaülekandeid, kus ühelt peamasinalt kantakse võimsus üle kahele võlliliinile (käiturile) kasutatakse harva. Eeskätt
aasta konverentsi 2. resolutsiooniga, selle ajakohastatud kujul; meresõidudiplom käesoleva määruse ja STCW konventsiooni II, III ja IV peatüki kohaselt kaptenile ja laevaohvitserile välja antud ja kinnitatud dokument, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada vastaval ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud teenistusülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus ja peamasinate efektiivne koguvõimsus vastavad diplomil ning kinnituslehel kindlaksmääratule; 3) kutsetunnistus laevapere liikmele välja antud dokument, milles on märgitud, et ta vastab STCW koodeksis ja käesolevas määruses sätestatud asjakohastele koolituse, pädevuse ja meresõidupraktika nõuetele; 3. Laeva lootsimine (Eesti Loots) 54. Lootsimise eesmärk Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik
(3) Sõltuvalt seisu tingimustest, laeva tüübist ja kavandatud töödest on kapten kohustatud määrama seisuvahi koosseisu ja kestuse. (4) Vajalikud seadmed peavad olema niisuguses tehnilises seisukorras, et oleks võimalik tagada tõhus vahiteenistus. (5) Vanemmehaanik on kohustatud kooskõlastatult kapteniga tagama nõuetekohase ja ohutu masinavahi korraldamise sadamas. Masinavahi koosseisu määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1) laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 3000 kW ja enam peab vahis olema vahimehaanik; 2) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval võib kapteni loal vahimehaanikut mitte määrata, kui seisuvahi koosseisus on isik, kes on võimeline käitlema laeva jõuseadmeid; 3) vahimehaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi ise võtta enda peale kohustusi, mis võivad teda segada masinavahi pidamisel. Seisuvahi üleandmine ja vastuvõtmine
kütuse sissepritse kvaliteedi. Küttuse pihustamine silindrisse alustatakse 13° enne ülemist surnud seisu. Pihusti avad on 0.3mm läbimõõduga , pihustus nurk on 106° ja pihusti nõela tõus on 0,85mm. Pihusti sisse on paigutatud tõukurivarras, vedru, reguleerimispolt koos mutriga. Pihusti korpus on suletud pealt kaanega. Pihusti korpuse otsas on pihustustiotsik, mida fikseeritakse tiftiga ja keeratakse kinni mutriga. Pihusti sees asub nõel. Pihusteid jahutatakse peamasinate tsirkulatsiooni õliga. Küttus liigub pihustisse küljepealt ja läheb mööda kanalit otse pihusti otsiku survekambrisse. Kui kütuse surve ületab vedru survet liigub nõel ülespoole ja avab sellega pihustusavad ja küttus pääseb silindrisse. Pihustus rõhku saab reguleerida reguleerimispoldiga mis asub pihusti ülemise kaane all. 34 1) Pihustiotsak
ja keskkonna reostuse vältimise küsimustes, läbi aja jooksul tekkinud teadmiste ja oskuste läbi Klassifikatsiooni protsess sisaldab: • Ehituse dokumentide ülevaatust, veendumaks ehitatava laeva vastavuses reeglitele • Surveiori kohalolekut laeva ehituse juures, veendumaks, et laev ehitatakse reeglitele vastavalt • Surveiori kohalolekut tähtsamate komponentide valmistamise juures, nagu näiteks terase valmistamise, peamasinate, abimasinate ja metalli valude juures, veendumaks reeglitega vastavust • Surveiori kohalolek käigukatsetustel ja muudel süsteemide katsetustel enne laeva kätte andmist omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut • Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude Raskusjõud
Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad. Segatüüpi katlad on varustatud koldega ja on ühendatavad peamasinate väljalaske-gaaside süsteemiga. Need katlad töötavad seisu ajal tavaliste abikateldena vedelkütusel, sõidu ajal utilisatsioonikateldena. Ehkki aurusüsteem on nende katelde puhul oluliselt lihtsam, kasutatakse seda katlatüüpi suhteliselt harva. Auruparameetrite järgi võib laevakatlaid liigitada madalrõhu-, keskrõhu- ja kõrgrõhukateldeks. Täpseid piire pole ja erinevad allikad võivad pakkuda üksteisest pisut erinevaid numbreid.
vahitüürimehele selle lõppemisest ning vajadusel edastatakse muu informatsioon. Vahti üle andva vahiohvitseri käest saadav informatsioon, masinate valmidusaste. Vahi ülevõtmisel peab vahti vastuvõttel ohvitser olema informeeritud vahti üleandva ohvitseri poolt järgnevast: · Kiilualuse vee sügavus · Laeva süvis · Kõrgvee ja madalvee ajad · Haalamisotste olukord · Peamasinate staatus ning nende valmidus tööks · Kõik laeval läbiviidavad tööd · Laaditud/lossitud kauba kogus ning järelejäänud kauba hulk · Reisijate hulk laevas · Vee tase pilssides, tankides · Läbiviidavad laeva varustamise operatsioonid (vee tankimine, punkerdamine jne) · Heisatud lipud ning süüdatud tuled · Vahikooseis ning laevalt puuduvad meeskonnaliikmed · Tulekustutusvahendite töökord
Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga. Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. Veeärastussüsteemid on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteem Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL
Efektiivsuse võrdlev informatsioon on ära toodud lisas 6. PüüSeisevnootade nõudmiste arvgikoormus on raken. Püügivõimsus. Tavaliselt võetakse püügikoormust laevade arvuga v krevetipüügi puhul on selle püügirajoonis lubatud püügipäevade arv., mõrdade nõudmiste arv. Sisendid: laevade arv, püüniste arv mingi püügirajoonis, laevapäevade arv mingi püügipirkonnas, püüniste arv mingi ajas, võrgu nõudmiste arv, agavb ka laevastiku peamasinate koguvõimsus. Seotud püügikompleksiga- vahendid alused. Väjundid: Peamien on saak. Total allowable catch- selle alusel antakse kvoodid. Eestis on individuaalne kovootide süsteem.- iga kalapüügikompleks teab aasta alguses kui palju ontalle jagatud kvooti. Krevteipüügil on väljundiks kui palju oli laeval seal püügipiirkonnas püügipäevi. Mite alati sisend ei ei taga seda et väjund või teisel aastal oleks tingimata sama
Kuid spetsiaalsetel laevadel (näiteks jäämurdjad) kasutatakse teda kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline "kõigutamine" võib aidata vabaneda jää pressist. Trimmisüsteem on ette nähtud ballastvee sissevõtmiseks ja eemaldamiseks aga ka ümberpaigutamiseks piki laeva vajaliku trimmi saavutamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Veeäratussüsteem on lisaks kuivendus-süsteemidele reisilaevadel Masinaruumist vee ära pumpamiseks saab kasutada ka peamasinate jahutusvee pumpasid Veeärastussüsteemide torustikud on sõltumatud kuivendussüstemide torustikest ja viidud igasse sektsiooni Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteemi Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega. Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi. Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL. Eritsoonid:
küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid,
mm). kütteväärtus. Pöörete arvu suurendamine võimsuse tõstmiseks on võimalik Mootori efektiivkasutegur avaldatuna indikaatorvõimsuse kaudu: keskmise käigulistel diislitel . Peamasinate käigukiiruse ( pe= Le /Vs = 60 Ne / zni Vs ) Sellest võib järeldada ,et mootori efektiivkasutegur arvestab kõiki suurendamist piirab sõukruvi kasuteguri ja mootori pöördemomendi soojuse kadusid , milliseid arvestakse indikaatorkasuteguri leidmisel
perioodi lõpuks prognoosida, et traalpüügis on püügivõimalused püügivõimsusega bioloogilise ressursi mõistes tasakaalus. 21 Traalpüügis kasutatavate laevade kütusekulust ja amortiseeritusest lähtuva probleemi ületamine on suur väljakutse. Kütusehinna tõus on probleem mitte ainult traalpüügi ja Eesti kontekstis, vaid terves maailmas. Kuivõrd otseste investeeringute suunamine laevade peamasinate ja selle osade moderniseerimisse ei ole võimalik või on raskendatud, tuleb tõsta sektoris toimijate teadlikkust kütusekulu erinevatest aspektidest, mida on võimalik teadliku tegutsemisega positiivses suunas mõjutada: sõidukiiruse ja kütusekulu vahekord, ülesõidule kulunud aja ja sellega seotud muude ressursside kulumise vahekord, sõidukiiruse ja CO2 emissiooni vahekord jne. Täpsete võimaluste määratlemiseks on vajalik tellida erinevaid uuringuid, teha
Jälgima muudatusi ilmastikus ja nähtavuses Jälgima mehhanismide signaale OOW peab tagama järgmist: Meeskonnaliikmete, reisijate, lasti ja keskkonna turvalisuse Riikliku, rahvusvahelise ja kohaliku määrustiku järgimise Laeva toimimise igapäevarutiini Vahti ülevõtvat ohvitseri peab vahti üleandev ohvitser teavitama järgmisest: Kiilualuse vee sügavus Laeva süvis Tõus ja mõõn Haalamisotste seisunud Kaldarambi asend Peamasinate seisund ja töökorras oleks Kõik pardal tehtavad tööd Lossitava ja lastitava lasti kogus ja ülejäänud lasti kogus Pardal olevate reisijate arv Laevakerel olevate luukide seisukord (avatud/suletud, vööriramp, vöörivisiir, ahtriramp, reisijate käiguteed, kütuseluugid jne) Vee tase pilsis, mahutites Laevas tehtud tankimistööd (veetankimine, punkerdamine jne) Heisatud lipud ja süüdatud tuled Vahimeeskond ja puuduvad meeskonnaliikmed
ehituslikult kui ka mõõtmetelt sobib kai nendega kokku. Paindlikkuse lisamiseks ro-ro kaide puhul kasutatakse sageli muudetava kõrgusega vaherampe. Eriti on neid vaja sadamates, kus veetase tõusude-mõõnade tõttu kiiresti muutub. Suurenenud on laevade peamasinate võimsus, manööverdamise hõlbustamiseks varustatakse uued laevad vööri sõukruvidega, mis tekitavad sildumise ajal kaile ristsuunas mõjuvaid eriti tuge- vaid veevoolusid. Seetõttu kehtivad kaide veealuste osade vastupidavuse suhtes eriti kõrged nõuded. Paljude kaupade puhul on vaja korraldada sadamates hoiustamine
annaabi.ee 
