residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3. Millal sai raekoda hilisrenessansi stiilis tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus?
kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Tallinna väikese vapi kujutis Gildisaal
kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI
Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö. Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone
Fiaal on tugikaarte ja piilarite torn. Kiriku sisevaates jääb domineerima kolme korruse süsteem. Kirikud pole enam massiivsed ega kindluse taolised. Seina pinda on suurte akende tõttu vähe. Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks), külglöövid jätkusid teisel pool transepti, tekkis koori ümbriskäik, krüpte ei ehitatud, apsiidist võis välja ehitada kabelipärja, tavaliselt asus peafassaadi kõrval kaks suurt torni, peafassaadil on kolm suurt teravkaarelist portaali (keskmine suurim), portaal koosnes mitmest üksteise sisse asetatud vähenevast kaarest (perspektiivportaal), portaalide kohal asuvad teravad, kitsad, kolmnurksed viilud (vimper), keskmise portaali kohal on roosaken, lisandusid kuningate galerii (põiki üle fassaadi ulatuv skulptuuririda teravkaarte nissides), ristlillik (tornikiivri otsas olev lille moodi, ristikujuline raiddetail) ning krabi (tugikaare või kaaristiku taimeornamentika)
Lisaks ka söögituba ja üks väiksem sammastega saal. Söögitoa kõrval on üks väiksem tuba, mis võis olla serveerimistuba, kuna seal on alles sisseehitatud seinakapid. Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958
Portaal - hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik. Vimperg - e ehisviil - ehitiste dekoratiivviil portaalide ja akende kohal, sageli rikkalikult skulptuuride ja dekoratiivdetailidega kaunistatud. Gooti ehisviilu nimetatakse vimpergiks. Roosaken - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. Kuningategalerii - gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rida. Lehvikvõlv - hilisgooti ehitistes arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus, iseloomulik inglise gootikale 15. sajandi teisel poolel.
Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk
Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Gootika mõjutas Tallinna Raekoja ehitust. Tallinna Raekoda on nimelt ainuke siiani säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil. Praegusel kujul valmis hoone aastaks 1404. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani.
seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks
portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. lTolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel”. lKuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud 11. Nimeta raidkivikaunistusi. Tunne neid pildil. Ristikulehed, õite ja pungade motiive, rosette, fiaale, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, krabid, ristlillik, viinapuuvääte. 12. Mis on kuningategalerii? Kuningategalerii – gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes idas paiknev figuuride rida. 13. Missugused võlvid võeti kasutusele hilisgootikas? Lehvikvõlv - arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus. 14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev.
Tornid võivad olla ümmargused, nelja- või kaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg). Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või nisi kohal, sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk
kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid Kuressaare linnuse arhitektuuri lihtne ja karm, kuid võimas vormikõne pääseb välisarhitektuuris mõjule kogu oma suurejoonelises monumentaalsuses. Kuressaare linnust kui kaitseehitist iseloomustab range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadidel. Linnuse põhjküljel asuval peafassaadil on kaks torni, neist suurem on läänepoolne, müüripinnaga ühel joonel asuv ,,Sturvolt". Torni nelja avaga osa pärineb ümberehituste ajast eelmise sajandi algul. Idapoolne, ümardatud nurgaga torn, tuntud nime all ,,Pikk Hermann", on tunduvalt väiksem ,,Sturvoldist" ning osutades vanade jooniste järgi, oli see enne 18 sajandit varustatud masikulisfriisiga. Mõlema torni ülaosa liigendavad horisontaalsed vööd.
Hiilgava insenerilahendusena võimaldab telliskaartele toetuv puitlagi katta suure ja avara saali ilma nähtavastust piiravate vahetugedeta. Eesti kogudusele ehitatud kirik oli tärkava rahvuluse suurteos, mis oma 1500 istekohaga kuulub tänaseni eesti suurimate hulka ja on arhitektuuriliselt meie riigi üks kaunimaid historitsistlikke kirikuid. Kiriku ehitamisel lähtuti lääne-euroopa romaanipärasest katedraaliarhitektuurist. Sellele viitab kiriku 1882 valminud tornipaar peafassaadil. Kaksiktoniline kirik on eestis haruldane. Kiriku 1923 valminud orel on eesti suurim. (Liivik & Dubovik, 2011)lk 10 Protestantliku kiriku hoone põhiplaani valikul nägi hippius mitut võimalust, pidades sobivad polügonaalset, poolringi-või ristikujulit või mõnda muud põhiplaani. Põhiplaani vorm pidi võimaldama kiriku piisava valgustuse ning altari ja kantsli hea nähtavuse. Ta soovitas ehitada kirik löövideks ja jagavad toed pidid olema võimalikud saledad või üldse puuduma. Kaarli
teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias
Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas tulekahju tagajärjel. 1952. aastal alustati arhitekt A. Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele
mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise sisse järjest vähenevast portaalist, mis moodustasid perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus suur ümmargune roosaken. 15-16 saj. algus HILISGOOTIKA. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks, esineb ka lamedaid kaari. ( Roueni linnas Normandias ). Jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. *Pierrefonds'i linnus ja *Carcassonne'i
seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks
Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid, lõi 54 uut kirikut. Inglismaalt tuleb 18.saj alguses uus pargistiil Inglise park, mulje vabast metsikust loodusest. Rajajaks William Kent. Teerajad kulgevad looklevalt, padrikud, palju veesilmi. Muru pöetakse aga kogu aeg. Muutus populaarseks 18
mahtudest kokku laotud. Suur tähtsus on tornidel, need on kas ümmargused, nelja või kaheksakandilised. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Kõige rikkalikumalt on kaunistatud fassaadid: peafassaad asub lääneküljel, teised fassaadid põiklöövide otstes. Peafassaadil võib olla üks kuni kolm sissekäiku e. portaali. Romaani portaal on sissepoole ahenev perspektiivportaal. Portaali külgseina nimetatakse palestikuks, kui selle astmetesse on paigutatud väikesed sambad, siis kannab see sammasportaali nime. Sambad jätkuvad silluskaares arhivoltidena, üleminekut palestikust arhivoltidele markeerib talum. Poolsõõrikujulist kaarevälja nimetatakse tümpanoniks, see on kaunistatud reljeefiga.
annaabi.ee 
