välja Matrilokaalsed liigid(enamus imetajast)- isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi Patrilokaalne 64% Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine 1 1. Bilateraalne- lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine- lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne- lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat-ema venna tähtsus lapse kasvatamisel Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioonisotsioloogia
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
abielu tüübid - monogaamia mees + naine - polügaamia: 1. polügüünia mees + mitu naist 2. polüandria naine + mitu meest abikaasa valiku reeglid 1. eksogaamia abikaasa väljastpoolt suguaste gruppi 2. endogaamia sama sotsiaalne grupp nt rass, rahvus elukoht 1. patrilokaalne mehe sugulaste juures 2. matrilokaalne naise sugulaste juures 3. neolokaalne uues kohas, omaette põlvnemisreeglid 1. patrilineaarne põlvnemise arvestus lapse sugulased ainult ise poolsed sugulased 2. matrilineaarne ema poolsed sii skui lapse ise pole teada enamasti 3. bilateraalne mõlemad perekonna teoreetilised käsitlused 1. funktsionalistlik - uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine - uute sotsiaalne tootmine - seksuaalkäitumise regulatsioon - emotsionaalne toetus ühiskonaliikmetele peresüsteemi teooria - perekond teriklik süsteem
gruppi (on samast rassist, rahvusest). Enamasti kehtivad mõlemad valikuprintsiibid sõltuvalt sellest, kui suurt gruppi me vaatleme. Elukoha valiku reeglid Kus uus abielupaar elama hakkab: 1. Patrilokaalne mehe sugulaste juurde 2. Matrilokaalne naise sugulaste juurde 3. Neolokaalne uude kohta, omaette Inimesed on võrreldes lähedaste loomaliikidega patrilokaalsemad Põlvnemisreeglid 1. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 2. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. On arvatud, et selline suguluse arvestamine on eelkõige levinud promiskuiteetsetes kultuurides, kus lapse bioloogiline isa pole tihti teada. Last kasvatab eelkõige ema vend (onu). 3. Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi
o Endogaamia abikaasa valitakse nende inimeste seast kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist, rahvusest) · Elukoha valik o Patriolokaalne mehe sugulaste juurde o Matriokaalne naise sugulaste juurde o Neolokaalne asutakse elama uude kohta, omaette · Suguluse arvestamine o Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui ka isa poolseid suguluasi o Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi o Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult emapoolseid sugulasi. Avunkulaat . ema venna tähtsus lapse kasvatamisel (onu) · Funktsionalistlik teooria Perekonna funktsioonid tänapäeval: uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine; laste sotsialiseerimine; seksuaalkäitumise regulatsioon; emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele
Peamiselt Kagu-Aasias, ka mitmed P-Am välja surnd indiaanlased, mitmed Aaf- rika kultuurid. Matrilineaarne süsteem omistab naistele suurema prestii˘zi, kehtib 34 sugude võrdõiguslikkus, nt Hopi’d — sugukonna juhtideks loeti vanimat naist, aga igapäevaste asjade üle otsustasid mehed. Ema vend oli võrreldes isaga väga tähtis. Patrilineaarne e meesliinis suguluse arvestamise süsteem domineerib kultuurides, kus mehed on peamised leivateenijad, näit karjandus. Mees on tunduvalt olu- lisemal positsioonil. 7.1.3 Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides Apatšid: vend ja õde pidid hoiduma teineteisest nii kaugele kui võimalik, venna ja ven- na suhted olid jahedad, rohkem sõbrustati onupoegadega. Ämm ja väimees ei tohtinud üksteisele otsa vaadata
Ka loomade puhul võib eristada: · Patrilokaalsed liigid (shimpans, inimene) isassed jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja · Matrilokaalsed liigid (enamus imetajaist) isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi: · Patrilokaalne 64% · Matrilokaalne 25% · Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine · Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi · Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi. Kui laps sünnib, siis last tuleb vaatama vaid isa poolsed sugulased · Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat ema venna (st. onu) tähtsus lapse kasvamisel. Selles kultuuris kasvatavad last õed- vennad. Mees kasvatab oma õe lapsi. · Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi - Bilateraalne 38%
patrilokaalsed liigid (shimpans, inimene) isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja. Matrilokaalsed liigid (enamus imetajatest) isased rändavad grupist välja) Kultuuride sagedus elukoha valiku järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Patrilokaalne 64 % Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine: 1. Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi. 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulaseks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat ema venna (st onu) tähtsus lapse kasvamisel. Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON
Liine hoitakse lahus. 4. Cognatic. Arvestatakse mõlema liiniga. Bilateraalselt. 5. Parallel. Mehelt pojale, naiselt tütrele. 6. Crossing or alternating. Mehelt tütrele, naiselt pojale. KOGNITIIVNE VÕI BILATERAALNE PÕLVNEVUS Euroopas ja Põhja Ameerikas on mõlemapoolsed sugulussidemed olulised (nii ema kui isa). Paljudes ühiskondades on isa liinil suurem tähtsus, näiteks nime edasi andmine. Feminismi tõttu pole enam nii täpselt määratletud. PATRILINEAARNE PÕLVNEVUS Pärimisõigus liigub meesliini pidi. Abielud organiseeritakse kahe isa poolt. Pojad vastutavad pere tuleviku eest. Värskelt abiellunud noored asuvad elama mehe majapidamisse. Naised jäävad selles ühiskonnakäsitluses tahaplaanile. Mehe ego lubab abielluda oma nõoga. MATRILINEAARNE SÜSTEEM Mehed teevad poliitilisi otsuseid ja kontrollivad majandusressursse. Võim kandub mehelt mehele, ka näiteks ema vennale
- Kuritegevus on kasulik olla siis, kui seda matrilokaalne või neolokaalne. ühiskonnas pole. Suguluse arvestamine: - Kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. - Bilateraalne 20 - Patrilineaarne (ema suguvõsa pole lapsega seotud) · Grupidünaamika uuringud gruppide teke ja - Matrilineaarne (isa suguvõsa pole seotud). funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid. · kahjulik mõju: deindividuatsioon ja
ABIKAASADE VAHEL VÕRDSELT JAOTUNUD TAASLOODUD PEREKOND - PEREKOND, KUHU ÜKS VÕI MÕLEMAD PARTNERID TOOVAD KAASA OMA LAPSED MÖÖDUNUD ABIELUDEST ÜKSIKVANEMAGA PERE - LAST VÕI LAPSI KASVATAB VAID ÜKS NENDE VANEMATEST, OMANE EELKÕIGE KAASAEGSETELE ÜHISKONDADELE. LAHUTUS, KAASLASE SURM, RASESTUMINE ILMA EELNEVA KOOSELUTA JNE PEREKONNA ELUASE - PATRILOKAALNE, MATRILOKAALNE, NEOLOKAALNE PEREKONNA PÕLVNEMISJÄRJESTUS - PATRILINEAARNE, MATRILINEAARNE, NEOLINEAARNE TRADITSIOONILISE ÜHISKONNA PEREKONNAS OLID PEREKONDLIKUD KOHUSTUSED ÜLEMAD KUI INDIVIDUAALSED ÕIGUSED, KAASAEGSES ÜHISKONNAS RÕHK PIGEM ÜKSIKISIKUL JA TEMA VAJADUSTEL 98. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele
üksteisele kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt.(kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused). Patriarhaat Isaõiguslik sotsiaalne kord, milles juhtkoht on mehel ja sugulust ning pärimisjärgust arvestatakse meesliinis, isajärgus. Matriarhaat Periood ürgkogukondliku korra arengus, mida iseloomustab sugulasjärgus ja pärimiskord emaliinis, emajärgus. Patrilineaarne perekond Isajärgne, perekond, mille sugulust arvestatakse meesliini pidi. Matrilineaarne perekond Emajärgne, perekond, milles sugulust arvestatakse naisliini pidi. Patrilokaalne perekond Naine kolib peale abielu mehe (pere) juurde elama. Matrilokaalne perekond Mees kolib pärast abiellumist naise (pere) juurde elama. Sümmeetriline perekond Mõlemal partneril on võrdselt sõnaõigust.
- Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia - Indo-Euroopa - Hamiidi-semiidi kultuurid - hilisemad kultuurid esindavad üha enam arenenud kultuurilaineid, mis hajusid üle Vaikse Ookeani. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisele teaduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte. Ta keskendus sarnasustele materiaalses kultuuris. Difusionistliku mõtte kõrghetk:
Traditsioonilised ühiskonnad Kaasaegsed ühiskonnad Korraga lubatud Üks (monogaamia) või mitu Üks (monogaamia) abikaasade arv (polügaamia). Polügüünia - mitu naist Polüandria - mitu meest Abikaasa valik Vanemate valikud perekonnavõimu Suhteliselt vaba valik tugevdamiseks Põlvnemisliin Patrilineaarne Mõlemast võrdselt (bilateraalne Matrilineaarne sugus) Abielupaari kodu Patrilokaalne (mehe perekond) Oma kodu (neolokaalne) Matrilokaalne (naise perekond) Võimusuhted Domineerivad mehed (patriarhaat) Suurem võrdus (egalitaarne) Perekonna Kõikehaarav - kaitsta sugulusgruppi Spetsialiseerunud - kaitsta funktsioonid tervikuna, tagamaks laste perekonda
Üksikvanemaga pere last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne Perekonna eluase patrilineaarne, matrilineaarne, neolineaarne Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna