38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia, jäljendades ehk imiteerides pastiss, võltsing, apokrüüf. 42. Paroodia teisenemise levinum vorm. Pilav jäljendus, mis naeruvääristab ja pilkab teise autori teost või selle osa. Moonutab jäljendatava teose sisuarendusi või stiili, kuid järgib selle vormi. Nt Cervantese ,,Teravmeelne hildago don Quijote la Manchast". 43. Travestia alusteksti satiiriline moonutamine. Enamasti tegu tõsise kirjandusteose süzee
Kaanoni kriitika kirjanduskaanon on eliidi, valitseva klassi huvidele suunatud. Rassistlik ja patriarhaalne (valge rass, meessugu). On küll ka tänapäeval vaja kirjanduskaanonit, aitab kokku koguda väärtuslikku, üle aegade kestvat. Intertekstuaalsuse mõiste. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastiss. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge'i romaanist ,,Väike maailm" (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastissil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist) . Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu
rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni ,,Sõrmuste isand" on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Interteksuaalsus ja kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees . Interteksuaalsuse määratlus. F. de Saussure, M. Bahtini, R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsuse tüübid. Paroodia. Travestia. Pastiss. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Mõiste pärineb Julia Kristevalt - tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ferdinand de Saussure ,,Cours de linguistique générale" Saussure väitis, et märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust vaid sarnasuse ja erinevuse kaudu teiste märkidega.. M
omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutmise. Sel teel loodeti lõpuks jõuda uue maailmakorralduse kehtestamiseni. Uuteks kirjandus teemadeks olid: tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised samuti ka võõristust tekitavad. Selline tekst saavutati tehnilisi võtteid kasutades, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile.
Olulisem ongi seoste tabamine, teiste tähenduste avamine, nt libahundi teema jooksem mitmest eesti kirjandusteosest läbi. Tähendused tekivad kirjandusteoses ainult seoste kaudu!! Kõigis teostes esinevad teatud korduvad elemendid Võib olla teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseeimine, muutmine (selle mõned vormid on paroodia, travestia, pastiss Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, C.Gustav Jungi arhetüübi mõiste) Mõju on paratamatu, midagi orginaalset pole võimalik luua (R.Barthes ,,Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid. On teiste lähenemisviisidega võrreldes kõige avatum, paindlikum. 38.Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne)
Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav. Teksti hakitud struktuur ja võõrus saavutati, kasutades seni harva rakendust leidnud võtteid, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Kirjanduses tuleb hävitada ,,mina", mis väljendab raamatukogudest ja muuseumidest rikutud ning loiuks muutunud igava inimese loogikat ja psühholoogiat. Vene futuristid lõid uue poeetilise keele zaùmi, mis uue sotsiaalse dialektina pidi vastama uutele olemisvormidele ja väljendama kaasaegset elutunnetust. Zaùmi keel tulenes lastelt ja tänavalt. Luules tuli vabaneda kõikidest piirangutest, et saavutada uus visioon: dünaamiline, mitmetasandiline ja mitmevärviline tähendus
otseselt tegevuskäiku.) või siirdkõnes ( kaudne sisekõne, otsese ja kaudse kõne tunnustega segavormiline väljendusviis, kus pole täiesti selge, kas jutustab jutustaja või tegelane; grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule,
Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud >
ümbritsev abitekst, epigraaf, pealkirja alapealkiri, ees- ja järelsõna, illustratsioonid; 3)metateksti kriitilis-kommenteeriv tekst ehk kirjeldav-analüütiline tekst; ilukirjandust saatev saatetekst; 4) arhitekst: teksti zanri või tüübi määratlus, roosiromaan, jumalik komöödia; võib sisaldada autori või lugeja hinnangut; 5) hüpertekst: teise järgu tekstid. Tekst, mille olemasolu sõltub täielikult teisest tekstist, nt paroodia, pastiss. Eristab tekstide reziimi (mänguline, satiiriline, tõsine) ja suhet (transformatsioon eeldab teksti muutumist tervikuna, imitatsioon teksti osade muutmine). Suhe/reziim Mänguline Satiiriline Tõsine Transformatsioon Paroodia Travestia Transpositsioon Imitatsioon Pastiss Sarz Võltsing Paroodia on stiili muutumine ilma süzee muutumiseta. Transpositsioon on tõsise
Kui vaatame telekat või oleme facebookis, siis saame kommunikatsiooni ekstaasi. Obscene roppu tüüpi suhe meediaga. Pole distantsi. Debord kirjeldas nähtust `vaatemängu ühiskond'.Baudrillard ei nõustunud temaga vms. Eco Neo televisoon räägib meediast endast, ei vaheda ammu juba reaalset maailma. Paleo televisioon kirjeldab välismaailma Televisioon räägib iseendast, mitte ei vahenda reaalset maailma. Jameson Umbusklik postmodernse liikumise suhtes Pastiss Võlts ja kummaline kõne(nt seebikates). See kõne peaks viitama millelegi reaalsele, kuid tegelikult on see tühi paroodia. Selles ei saa reaalset/normaalset kõnet ära tundagi. Markeeritakse reaalsust, mida pole olemas. Waning of affect tundejõu kahanemine, mis kultuuril näha on. (Munch ``Karje'') Feeling tunne, isklik, isegi biograafiline. Tunde ajalugu isiklikus kogemuses. Ei esita teistele, meie isiklik kogemus. Tunneme ära eelmiste kogemustega võrreldes. Suudame
moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud.
sest asjaosalised ise on parimad seda väljendama, kuid selleks peab olema fookust ja faktide eristatavust. (Luks 2009) Jürgen Rooste: "Punk ei oleks punk, kui ta ei võiks kirjutada ükskõik millest, ükskõik kuidas. Piiratud on näha selles vaid vägisõnalist sotsiaalkriitikat, ajutist rõvetsevat sissetungi kaprealismi (mille üks lähtepunkte võib olla just pungis) - punkkirjandus on tegelikult mingi igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastiss ja paroodia." (Rooste 2000) Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima vabamad vormid. Üldse on laulutekstide esitamine luule zanrina omane rohkem Eesti pungile ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad
Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. Postmodernism funktsioneerib nii et parimal juhul variseb koost, aga puudub katastroofi võimalus. Kuidas me eksitseerime nii, et meil puuduks idee tulevikuks? Moodne kapitalism on see, kui kõik uskumused ja veendumused on lakanud olemast. Kõik asjad saab kvantifitseerida olevikustesse suurustesse. Pastiss: ülemäärane liialdus, absurdi piiril isegi. Nö seebiooperite keel. Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Jameson on üks selgemaid teoreetilisi raamijaid postmodernismi teemal. Jameson: Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne
Välisilme varjus peab olema loomus. B arvates ei ole võimalik vaadata asjade sügavusse jne. Jameson Postmodernsus on tema jaoks ajastu. Kapilalisti aregngu viimane faas. Williamsilt eeskuju võtmine. Igasugune sotsiaalne arengu faas koosned kultuurilisest kolmest momendist. Dominant - domineeriv Residual - jäänud eelmisest domineerivast kultuurilisest laadist Emergent - tulevikus tekkimas Postmodernistlik kultuuriline loogika on domineeriv. Jamesonil oli kolmikjaotus. PastiSS - kõne ebaloomulikus keeles, tühi koopia, tühi paroodia. Kõne surnud keeles. Me elame kultuuris, mis toimub väliste kujundite kaudu. 1. Tundejõu kahanemine - waning of affect. Afekt - isiksuse eelne, pre-personaalne, puhtalt kehalt kehale liikuv mõju, pigem füüsiline. Nt erutuse seisund Tunne - inimese isiklik, personaalne, keegi ei saa öelda, et meie tunne on vale Emotsioon - tunde projektsioon. Tunne, mida esitatakse teiste nähes Affectus - võime emotsiooni mõjutada
Ariadne (1913) ja teist korrust eraldab , katuseserva Pablo Picasso (18811973): Silenos all paikneb lai . Eenduv kesk moodustab Postmodernism kuue sambaga , mis kannab Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia kolmnurkset segu viilu. Taga keskosas on sammaste (faction) asemel Pastiss (,,kõik on juba olnud"), kuus . Ülemiste korruste akende intertekstuaalsus vahel asuvad ristkülikukujulistes Kits, triviaalsus, banaalsus süvendites (,,taaslähenemine elule") Teemad Fragmentaarsus 1. Ladina keele (ja romaani keelte) Ideede lõtv seotus nimetus. Kindla teemaderingi eristamatus 2. Ladina keel elava
Eo ta on jaotus: 1. Paleo-tv 2. Neo-tv Paleo-tv räägib maailmast väljaspool meie kodu. Meedia mis räägib reaalsusest Neo-tv räägib iseendast, meedia räägib meediast. · Pastiss o tühi paroodia. o Tühi sellesmõttes, et patissi puhul ei ole tunnet, et liialduslik markeeriks reaalsust. o See on normaalsuse immitatsioon. VIST: Jameseon nimetab seda kõneks surnud keeles. · Kujutlised maailmalõpust o Ulme filmides kunagi olid olemas käsiltus düstoopiast nägi ette teatavad phävingutsenaariumit. o Meil pole enam tõsiselt võetavaid hävingutsenaariumit.
annaabi.ee 
