linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R
Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik
• Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“); • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest (Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a. valimistel) • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a.
Peale valimisi kommunistlik partei keelustati. Peagi keelustati ka sotsiaaldemokraatlik partei ning ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7
Ühiskondlik lepe ● Väljapääsuks on ühiskondlik leping – igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest see sisaldab ka viimast. ● Ühtsuse saavutamiseks on vajalik kombestiku, avaliku arvamuse ja kodanikureligiooni kujundamine, millest rahvas osa võtab. ● Ühtse tahte kujundamiseks on soovitav keelustada riigis kõikvõimalikud parteilised ühendused riigis, sest need segavad ühtse tahte äratundmist. Seega eetiline käitumine on osa võtta ja alluda leppedemokraatiale või lahkuda riigist.
70 oli nõukogude ekstentsiivne majandusareng peatunud. Kuna toodete hinnad tõusid ja nsvl sai oma odava tootmisega jälle rohkem kasu. See lükkas nõugkogude kokkuvarisemine edasi.. Stagnatsiooni ajal süvenes ka tsentraliseeritus. Ja seisakut süvendas ka see velle et Riigi majadnusjuhid ei teadnud majandusest midagi. Süveneb varimajadnus. algab letialune müük. Tutvused muutuvad oluliseks. Nomenklatuur saab suured eelised (parteilised): oma poed, puhkekuurortid jne. Enneolematu korruptsioon ja lokkav varimajandus. Sagnatsiooni ajal levib Dissidentlus ehk teisitimõtlemine, kuna pärast sulaaega arvati et vaimuelu vaba areng jätkub.. kuid tutkit. Dissidendid levitavad tsensuurist hoolimatta (tsensuurministeerium oli Glavlit) oma käsitsi paljundatud kultuuriväljaandeid. Selle vältimiseks võttis Glavlit paljundusmasinad oma kontrolli alla, aga see ei takistanud käsitis paljudamist. Tuntumad
seisukohad välja kujunenud, eriti ei sallinud ta kaasaegset kunsti, dzässmuusika ajab tal kõhu valutama. Tulemuseks on see, et selline harimatu ja jõhker sekkumine erinevatesse kultuurivaldkondadesse viib selleni, et tippintelligents 1950ndate lõpuks lõpetab ta toetamise. Robustse suhtumisega häälestas Hrustsov haritlaskonna enda vastu. Tegelikult vaatamata sellele, et loomeolud paranesid, ei tühistatud ühtegi seda otsust, mis olid Stalini ajal vastu võetud. Põhimõtteliselt need parteilised otsused jäid edasi kehtima ja vajadusel kasutati neid ära. Kui keegi ei meeldinud või mõne inimese loodu ei sobinud Hrustsovile, tegutses ta üsna karmilt. Hrustsov pööras üsna palju tähelepanu teaduse arendamisele. Just tema valitsemisajal riigipoolne finantseerimine teaduses oluliselt kasvas. See teaduse toetamine toimus eelkõige läbi teadusteakadeemia süsteemi, sinna kuuluvate instituutide läbi. Üsna palju tähelepanu pööras ta ka hariduse ümberkorraldamisele
· Õnnestumised psühholoogilise koega näidendite lavastamisel · Paljudes tema lavastustes peaosades Tooming ja Hermaküla Kaidu lavastusi: · Kõrveri ,,Ainult unistus" 1955 (seal on pärit H. Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi · Riiklikud normid (eesti klassika, maailmaklassika, vene klassika, vennasrahvaste dramaturgia) protsentidega ära määratud tegelikult. · Esmalavastused NL-s · Koostöö autoritega (kirjanikud, heliloojad) uute algupärandite saamiseks · Publiku erinevate huvigruppidega (haritlaskond, üliõpilased, maarahvas, töölised, lapsed) arvestamine
ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Seda põhjendas Gustav Naan oma raamatus. Tema seisukohad langesid kokku Andrei Zdanoviga. Ta tõdes, et "kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased". Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust
90 inimest sai surma ja üle 200 haavata. Kõige rahvarohkemaks sündmuseks Eestis kujunes ohvrite matused Rahumäe kalmistul (40 000 osalejat) Ka Eestis asutati esimesed parteid: 1. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus 2. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 Kongressile valiti Jaan Tõnissoni initsiatiivil kõikidest valdadest, linnadest ja seltsidest 800 saadikut. Esindatud olid kõik parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et polnud selge, kas tsaarivõim jääb püsima, kas tuleks kaasa aidata tsaari kukutamisele või toetama Venemaa liberaalset kodanlust Riigiduuma valimistel. Seda koosolekut peetakse esimeseks Eesti Parlamendiks. Paraku jagunes kongress kaheks: 1. radikaalne tiib, kes pidas silmas tsaarivõimu kukutamist ning mida juhtis Jaan Teemant. Koguneti TÜ aulasse (nn Aulakoosolek) 2. liberaalne tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson
ühine ja mis põhjustabki uuritava objekti karakteristikud. Näide B tüüpi disaini kohta Teooria: Majandusliku hääletamise tees UK: Kas EL valijad lähtuvad hääletamisel majanduslikust olukorrast? SvM: valitsuse populaarsus (sellest ei tea me midagi) StuM: majanduse olukord (max. sarnane) KontrollM: (max. erinevad) Valimissüsteem Parteide spekter; koalitsiooni tüüp Valijate parteilised eelistused Tees oleks tõene juhul kui sarnaste majandus- näitajatega riikides oleks valimistulemused sarnased. Võrdleva meetodi puudustest Peamine halva tulemuse põhjustaja on "liiga palju muutujaid ja liiga vähe juhtumeid". "Ülekantavuse probleem" (Travelling problem). Uurimise "objektiivsus". Tegelikult tõlgendatakse kaugeid kultuure ebaadekvaatselt, "oma mätta otsast". Galtoni probleem SvM muutub väliste faktorite mõjul.
rohkem kõnet pidamas ei kuuldud. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit
jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni. Erakorralised istungjärgud- erakorraline- ettepaneku teeb valitsus, president, 1/5 RK liikmetest. Erakorraline istungjärk on töövõimeline vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine.
Kongresside vahelisel ajal kutsuti kokku Liikmekandidaatidena kuulusid EKP Kesk EKP Keskkomitee pleenumeid, mis pidid komitee Büroosse aegajalt ka tähtsamate toimuma vähemalt kord nelja kuu jooksul. ajalehtede “Rahva Hääle” ja “Sovetslcaja Pleenumid olid keskkomitee liikmete ja liik Estonija” peatoimetajad. mekandidaatide parteilised foorumid. Seal Büroo liikmeteks olid üldreeglina kõik nimetati ametisse keskkomitee büroo liikmed ja keskkomitee Sekretärid (neid oli 35 inimest), keskkomitee aparaadi töötajad, tavaliselt ka kes esimest sekretäri igapäevaselt abistasid. partei revisjonikomisjoni esimees ning partei Keskkomitee sekretäridele allus ka keskko
Paavst ja Euroopa ülejäänud kuningakojad mõistavad revolutsiooni hukka ning teised monarhid pakuvad Louis XVI'le abi. 1792 aprillis kuulutatakse sõda Austriale ning kuningas Louis XVI võetakse ühes oma naise Marie Antoinette ja lastega vahi alla. Seaduslikult oli kuninga ametikoht selleks ajaks juba kaotatud ja Louis'e üle mõisteti kohut kui tavainimese üle. Septembris 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent ning hääletuse tulemusena saab Prantsusmaast Vabariik. Parteilised suunad: jakobiinid ehk radikaalid, zirondiinid ehk rahumeelsemad vabariigi pooldajad ning soo (kuhu kuulusid kõik kõhklejad ning parteidevahelised laveerijad). Jaanuaris 1793 hukatakse Louis XVI. Sõda kuulutatakse Inglismaale, Hispaaniale, Hollandile (tugeva kuningavõimuga riigid). Rojalistid mässavad ning korra loomiseks loovad jakobiinid Rahvapäästekomitee (eesotsas Robespierre). Jakobiinid kehtestavad diktatuuri
Samas kui midagi pos otsida, siis toodi välja seda, et Saksamaa vägede võimalik sissetung Eesti mandrile pälviks lääneriikide hukkamõistu ja lääneriigid oleks kõiki saksavastaste sammude poolt. Jõuti järeldusele, et ollakse Saksa okupatsiooni vastu ja Eesti iseseisvumine selleks, et Eesti küsimus viia rahvusvahelisele areenile - kuidas saavutada see, et maailmasõja lõppedes oleks eestlastel võimalus oma maa asjades kaasa rääkida. Maanõukogu palus parteidel ka langetada parteilised otsused, et kokku saada laiemas ringis ja siis vastu võtta otsus. Tuli kokku 31. dets - Saksa okupatsiooni vastu, 1. jaan 1918 vastu võeti otsus, et iseseisvuse tuleb välja kuulutada. Eesti iseseisvusest on saanud otsene siht. Samal koosolekul valiti komisjon erinevate parteide esindajatest, kes esitaks rahvale märgukirja, miks on Eestile iseseisvust tarvis. 5. jaanuar avaldas ajakiri "Eesti sõjamees" pöördumise pealkirjaga" Eesti rahvusriik". Kuigi selle 1
rahvuslikest momentidest. Enesesäilitamistunne ärgitas sakslasi kõige teravamas vormis osutama vastupanu. Aegamööda hakkasid otsustavat mõju avaldama samuti ka majanduslikud motii-vid kuid alles teises järjekorras. Neil poliitilise kaose väljapääsuvõimaluste alusel loodigi kaks uut poliitilist parteid, millest üks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mõlemad uued parteilised moodustised äratasid suurt huvi ja olid õpetlikud tuleviku jaoks. Vahetult peale 1866. a. sõda, mis lõppes Austria jaoks ränga lüüasaamisega, oli Habsburgide koja kandvaks ideeks sõjaline revans. Koostööd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebaõnnestunud ekspeditsioonist Mehhikosse. Vastutus selle ekspeditsiooni eest pandi peamiselt Napoleon III-le eriti rahulolematud oldi aga seetõttu, et prantslased jätsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid
annaabi.ee 
