o 1907. aasta juunikuus osalesTiflisi postiraharööv o Osales aktiivselt Kerenski valitsuse kukutamisel, kuulus 5 juhtiva bolseviku hulka. o 1924-1929 kõrvaldadas võimult kõik juhtivad bolsevikud o 1928 algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas o 1929 saatis Nõukogude Liidust välja Trotski o 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. o Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul, milleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi o Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel
asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglase ühiskonna, kaotama vaesuse ja jõudmakosmosesse.Ammeriklaste jõudmine kuule 1969.Peale Kennedy surma määrati Usa asepresidendiks L.B Johnson, kelle eesmärgiks oli luua suur ühiskond.Nõukogude Liit:Stalini surmajärgset perioodi nimetatakse sulaks.Hrustsovi ajal oli kosmonautika kuldajastu-Juri Gagarini kosmoselend 1961. 12.aprill.Viisaastaku asemel kuulutati välja seitseaastak.1964.aastal sundid parteiladvik Hurstsov valitsusohjad käest andma.NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brezniv, kelle juhtimisel NSV Liit hiljem lõpliku mandumiseni jõudis.Berliini müür-1961.august.13. Rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüsi, mis Lääne-Berliini sulges.müürist sai külmasõja sümbol.Kuuba(e.Kariibi)kriis:1959 tuli Kuubal võimule Fidel Castro, kes kehtestas diktatuuri.Suurmaavaldus likvideeriti,alustati pahempoolseid
Suhted Lääne ja Ida vahel soojenesid mõnevõrra pärast Stalini surma 1953. aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2,
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri
Selles majandussüsteemis ollakse harjunud tegutsema nii, nagu seda on teinud esiisad (ROMET:D)ja nende esiisad. Käsumajandus- põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Kogu majanduslik võim koondub riiigi kätte. Enamikule majandusküsimustest , nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimustele, leiab vastuse kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tostada ka majanduses. Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend. Üksisikul ei ole peaaegu mingit võimalust majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Plaanimajandus- Majandus on mitme aasta peale ette planeeritud. Majanduse arendamise plaan tõstetakse seaduse tasemele, mille mittetäitmine on karistatav.Ei
Eesti NSV valitsemine: seadusandlik võim ENSV ülemnõukogu Täidesaatev võim- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat, KGB, miilits(-siseriiklik korrakaitse, allus siseministeeriumile), kaitseministeerium
NÕUKOGUDE LIIT - Stalini surma järel alanenud periood, nn sula. 1956.a vebr toimunud kongressil mõistis Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Püüdis hakata normaliseerima NSVL-i suhteid Lääne dem.maadega, eesotsas USAga. Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema
Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates
Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid. Berliini müür: Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände läksid. 13.8.1961 rajasid NSVL sõjaväelased ühe ööga Berliini müüri. Kuuba kriis 1962: 1959 tuli võimule Castro kes kehtestas diktatuuri
Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Nõukogude Liidu lagunemine 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkommitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra.
Stalini hoopis olulisemat unistust, industriaalriiki, mis võiks luua endale kaasaegse tehnikaga varustatud moodsa sõjaväe. Sõjaväge läks tarvis selleks, et teostada maailmarevolutsiooni, mis sisuliselt tähendas maailmavallutust. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlastest riigipöörde korraldajad hukati. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus kuni 1940. aastani kandis karistust 1,7 milj vangi. Stalini veendumuse
Riik ise on partei (kommunistlik/fašistlik) poliitiliste mittetäitmine oli karistatav dogmade (suundade/põhimõtete) ellurakendamise vahend Plaan on püha – karvamütse toodeti ka soojadel talvedel ikka Nii majanduslike kui ühiskonda puudutavate samas koguses. küsimuste üle otsustab parteiladvik (väike seltskond) Käsu- ehk plaanimajanduses otsustab selle, mida, kuidas Süsteem on ideoloogiliste/religioossete ideede ja kellele toota, riik. realiseerimise vahend Parimad näited lähiminevikust: Kommunism, islam jne NSVL (1/6 planeedist), Kuuba, Põhja-Korea, Liibüa, Iraak…
Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel. Orjandus (sunnitöö) -- vangilaagrite süsteem (GULAG), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: Belomorkanal, Moskva Riikliku Ülikooli peahoone, Moskva metroo, kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne. Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik (muuhulgas oma haiglate ja hästivarustatud kauplustega). Majanduslangus, mis väljendus nii tootmise, kaubanduse kui ka teeninduse efektiivsuse ja kvaliteedi languses, pidevates kriisides ning alalises kaubadefitsiidis. Ajuti leidsid aset ka suured näljahädad. Kokkuvõttes: Nõukogude Liidus marksismi rakendamisel tekkinud aspektid olid: ühe partei võim ja priviligeeritud nomenklatuur, terror, orjus, majanduslangus jne. Marxi pärand ja selle tagajärg Puhas kommunism on võimatu
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika
läbi) Alustati nö maaparandusega 1958 peatati VI viisaastak ning kuulutati välja seitseaastak(uue süsteemiga üritati varjata viieaastaku läbikukkumist ehk taheti USA'st ette jõuda ja püüti vastata Hiina suurele hüppele) Mõju inimestele: Mindi üle rahalisele töötasule Lõppes inimeste kinnistamine töökohale Loodi uusi elamuid 13. Miks asendati 1964. aastal Hrustsov Brezneviga? Esita erinevaid põhjuseid. 13. Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hrustsovi poliitikaga · Hrustsov oli sageli vastasseisus tippkommunistidega · Ebaõnnestunud majandusreformid · Ümberkorraldused parteis 14. Mis oli Aleksei Kossõgini majandusreformi eesmärk ning miks see ebaõnnestus? 14. 1965.a alustatud reformi eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvumist, et välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. See ebaõnnestus, sest likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning taastati
1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud, lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hrustsov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hrustsovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Breznev. 8. Kriisid. Suess Egiptuse sisepoliitilisi probleeme läksid lahendama ühelt poolt Nõukogude Liit ja teiselt poolt Inglise ning USA väed. 1952 a. kukutasid rahvuslikult meelestatud ohvitserid korrumpeerunud kuningas Faruki. Võim läks kolonel-leitnant Nasserile. Ta unistuseks oli vabastada Araabia maad Euroopa kolonisatsioonist. 1956 a. võeti Egiptuses
huvide kaitsmisel poliitikaga, Eesti asi! uusvenestamise innukas elluviija · Kodanlik natsionalism ehk juunikommunistid - algas võitlus selle vastu. Kõik kes olid kõrvale kaldunud ametlikust ideoloogiast või võitlesid kommunistliku reziimi vastu; · Nomenklatuur parteiladvik (eliit); · Nõukogude rahvas · 40 kiri - noorsoorahutuste ajel elavnes taas intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi avaliku kirja Eesti NSV-st, millele kirjutas alla 40 eesti vaimuinimest. Lootsid juhtida tähelepanu ühiskonna probleemidele: keeleküsimus, migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Prooviti inimlikustada reziimi;
3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4.Hrustsovi asendamine Brezneviga. Hrustsovi käitumine muutus ettearvamatuks, ta muutus närviliseks ja sallimatuks. 6.USA ja NL presidentide võimalused oma riikide vormimisel. NL presidenti hoidis ohjes parteiladvik, mis võis vale liigutuse korral ta asendada kellegi teisega (see juhtuski Hrustsoviga), samal ajal kui USA presindendil olid suhteliselt vabad käed tegemaks, mis ta soovis. Samas pidi USA president kuulama rohkem om rahvast, sest tal polnud võimalik rahva rahulolematust vägivallaga allutada. Lk 63 1.Berliini müüri püstitamise tagamaad Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Sm´l. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid
oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See oli ja on majandussüsteem, mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Käsumajanduses koondub kogu majanduslik võim riigi kätte, riik aga on teatud partei poliitiliste dogmade ellurakendamise vahend. Enamik majandusküsimusi, nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimused, otsustab kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tõestada ka majanduses. Võib öelda, et käsumajandus(süsteem) on ideoloogiliste või religioossete ideede realiseerimise vahend. Kui ratsionaalsus (s.t. turuseadused) ja poliitika lähevad omavahel vastuollu, peab järele andma ratsionaalsus. Toimub see aga enamasti majandusliku efektiivsuse kao ja riigi kodanike elatustaseme languse hinnaga.
annaabi.ee 
