Archimedes 20. Kui noor mees veedab neiuga ühe tunni, siis möödub aeg minutina. Kuid laseme tal istuda kuumal pliidil ühe minuti ja see tundub talle pikemana kui üks tund. See ongi relatiivsusteooria. Albert Einstein 21. Igas teaduses on niipalju tõde, kuipalju seal on matemaatikat. Immanuel Kant 22. Õhust raskemad lennumasinad on võimatud. Lord Kelvin 1895 23. Teadus on teadus ja usk on usk, mõlemal on meie maailmas oma funktsioon. Erast Parmasto 24. Kõik teadused jagunevad kahte lehte-füüsika ja markide kogumine. Ernest Rutherford 25. Kõik on suhteline, välja arvatud valguse kiirus. Albert Einstein 26. Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse. Winston Churchill 27. Õpetamine on õppimine. Jaapani vanasõna 28. Õppimisega ei saa omandada vaid kolme asja. Esimene neist on taktitunne, mida omab igast kümnest inimesest üks. Teine on maitse,
Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen kõrgemaks minaks olemist"
vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15. Eesti seenevana on Erast Parmasto. 16. Mükoos-inimesel seene põhjustatud nakkushaigus. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. Ühiskondlikes hoonetes.
Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999. Suviste kask. Eesti Loodus,5
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2). FOTO 1
fosforiidisõda valmistas omapärasel viisil ette soodsa pinna Eesti Rohelise Liikumise asutamiseks ja laulva revolutsiooni puhkemiseks. Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumiseks ning N Liidu lagunemiseks. Ajalugu on korduvalt näidanud, et suurim üksmeel saabub meie õuele koos küsimusega -- kas olla või mitte olla? Just niisugusele küsimusele pidi andma vastuse võitlus fosforiidisõja rinnetel. Tuleb vist nõustuda bioloogiadoktor Erast Parmasto arvamusega, et fosforiidisõda oli väga mõistliku läbimõõduga auk või vile, mille kaudu kogu see Eesti NSV-s kõrgsurve all püsinud vaimne pahameel, ängistus ja protest välja pääses. Kuna kõik toimus looduse säilitamist ja majanduslikku mõtlemist õhutavate loosungite taustal, polnud Moskval võimalik niisugust võitlust lubamatuks kuulutada. Fosforiidisõjas osalenute sõnad kiidavad, et Eesti uuemas ajaloos oli selle võitluse üheks peamiseks ülesandeks rahva liitmine
konkreetseid arvulisi andmeid pole. Söögiseente korjamise liigne intensiivsus ja kaasnev samblakatte ning mulla tallamine on seenestikule ebasoodsat mõju avaldanud ainult suure asustustihedusega maades, seal on korjamist ka piiratud. Eestis ei tohiks see veel probleemiks olla välja arvatud väga haruldaste liikide osas, mille korjamine isegi looduskaitsealade sihtkaitsevööndeis on praegu seadustega keelatud. (Parmasto 2003) Kokkuvõte Eestis leidub rohkem kärbseseente liike, kui Austraalias. Kärbseseened vajavad niisket pinnast, seega kuivadel aladel neid ei kasva. Enamus Austraalia pindalast katab kõrb, ainult Lääne- ja Kagu Austraalias on kärbseseente jaoks sobiv kliima. Eestis võib leida 18 liiki kärbseseeni ja Austraalias 7. Mõlemas riigis on esindatud kaks liiki, Valge kärbseseen ja Punane kärbseseen. Mõlemad liigid on Austraalias võõrliigid, seega sissetoodud
milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning parasiidi poolt toodetud mürgid satuvad organismi. 12. Saprotroofid- on seened kes toituvad surnud organismide kudedest. Saprotroofid on aine ringetes olulised surnud org aine lagundajad. 13. Biotroofid- on seened kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14. Eesti seenevana- Erast Parmasto. 15. Tungaltera- /vikipeediast:(Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritamanektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele)./vihikust: Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. tungaltera abil toodetakse keemilisi
(enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 19761992. 2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam, kinnitati 14. märtsil 2006. Baeri preemia See on Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antav auhind/tunnustus, mille eesmärgiks on esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest.
• Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
............................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS 2 Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja- Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1
..............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked.
5 mis põhjustel on ,,selle" tegemine tõestatum või väheusutav. Usun, et vähemalt selle eest tuleb M. Remmelile küll tänu avaldada. Kirjandus 1. Chalmers, Alan F. 1998. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Tõlkinud Kristin Sarv ; järelsõnad: Erast Parmasto, Rein Vihalemm. Tartu. 2. Remmel, Maie. 2007. Mõistatuslik Muinas-Eesti. Tallinn. 6
Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996). Nad kõik olid sama keskkooli õpilased, enamik neist lausa klassikaaslased. Ringi kogunemistel arutleti eelkõige kirjanduse üle. Mingil põhjusel sattus erilise lahkamise objektiks Baudelaire'i luule, eriti "Kurja lilled", mida käsitleti mitmekülgselt ja süviti
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly
populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). Praegu üldtunnustatud kontseptsioon, aga siiski probleemidega – nõrkuseks populatsiooni, liigi ja alamliigi eristamise raskused. 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm Liigid on varieeruvad ja muutuvad, samal ajal suhteliselt stabiilsed Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi, teiste liikidega mitte Liigid on omavahel morfoloogiliselt sarnased
ainestikus ja käsitlusviisis. Parimad esindajad maalikunstis sellest kümnendist: Epp Maria Kokamägi, Rein Kelpmann, graafikas paistsid silma Inge Kundisiim, Reti Laanemäe, Triin Reinsalu. Sirje Eelma. 1986 ,,Rühm T" nimelisel näitusel - Raol Kurvitz,, Urmas Muru Manifesteerisid uuesuunalisi muutusi ambivelentsi, pluralismi. Sellele järgnev ekspressionismi laine noorte kunstnike seas. Jaak Arro, Peeter Pere, Ove Büttner, Lilian Mosolainen,, Anne Parmasto, Valeri Vinogradov väljendasi end kui ameerikalik abstraktsionism. Kümnendi keskpaigas rünnati traditsiooniliselt tundlikku väikseformaadilist graafikat suuremõõtmeliste värviliste töödega. Müütiline, peamiselt ühte objekti/tegelast kujutavad intensiivsed tööd esinesid nii Eve Kase kui väiteks Urmas Viigi töödes. 1989 toimus murranguline näitus Tallinnas Narva mnt baari ruumides, kus äsja ERKI lõpetanud seltskond graafikuid defineeris Uue eesti graafika.
teatavasti on süstemaatika oma ajaloolises plaanis (Linnee jne.) ehitatud üles alusele, mis ei eelda evolutsiooni olemasolu. Sõltumatult suhtumisest evolutsiooni on tarvis kokkuleppeid, mis võimaldaksid üldistuse tasemel eritleda piiri liigisisese varieeruvuse ja kahe eri (lähedase) liigi vahel. Liik on süstemaatika põhiühikuks kindlasti enam, kui seda on kõrgemad taksonid. Lühikese ajaloolise ülevaate süstemaatika seisukohast leiab E. Parmasto 1996 ilmunud lühiõpikust "Biosüstemaatika teooria ja meetodid" - see suhteliselt õhuke ja (loodetavasti) käepärast olev raamat on kasulik ja vajalik lisaliteratuur evolutsioonilise bioloogia kursusele. Just viimast silmas pidades ei hakka me vaatlema ajaloos esinenud ja ka praegu esinevaid liigi määratlusi, vaid käsitlen eelkõige populatsiooni-bioloogilistest ja fülogeneetilistest kaalutlustest lähtuvaid arutlusi.
liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon (ehk evolutsiooniline kontseptsioon) ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liigi definitsioon- Liigi definitsioone on taimede jaoks rohkem kui 300. Nendes esitatakse lisaks üldistele printsiipidele ka liigi omadused ja üksikasjalikud üldised kriteeriumid, mis võimaldavad liike eristada Liigi praktiline standard on mingis rühmas (perekonnas või sugukonnas) liikide eristamiseks kasutusel olevate tunnuste loetelu ja varieeruvuse kirjeldus. 5. Liikide tekkimine
Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest (Parmasto 1996) ◦ Taksonoomia ◦ Nomenklatuur ◦ Süstemaatika ◦ Floristika, faunistika, fungistika Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses)
säilimist. Vajadus loodushariduse järele kasvab, kuna looduses käitumise oskused vähenevad. Inimtegevusest puutumata metsaosasid on säilinud väga vähestes Euroopa riikides. Sellised metsi sisaldavad kaitsealad on suure tähtsusega kogu Euroopas, need moodustavad olulise osa Eesti Natura 2000 võrgustikust. Eesti metsad on mitmekesised ja väärtuslikud ning väärivad kaitset. Viited 1. Jõgiste, K., Kuuba, R., Viilma, K., Korjus, H., Kiviste, A., Kalda, A., Parmasto, E., Jüriado, I., Lõhmus, P., Õunap. 2008. Metsade looduslikkuse taastamine. Tartu. 97+31 lk. 2.Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment and management. 40 p. 3. Laasimer, L. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. 4. Lilleleht, V. (ed.) 1998. Red Data Book of Estonia. Endangered fungi, plants and animals. - Eesti TA Looduskaitse Komisjon, Tartu, in Estonian with English summary. 5. Andersson, L., Martver, R., Külvik, M
annaabi.ee 
