Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks tsitruseliste kasvandustes on efektiivsem, kui mürgitamine. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Lepatriinusid ohustavad siplegad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neist üle 50 liigi . Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Sandra Hints
tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli teeselda. kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Mõnikord on eesjalad Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja tugevasti redutseerunud. ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblika tundlad on hästi arenenud ja on lühikesed , lepatriinude tundlad on lihtsalt lühikesed. Järelikult on neil tundlad sarnased pikkuselt kui mitte arengus. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul aga liblikatel pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikaid on Maailmas ja Eestis rohkem kui lepatriinusid. Järelikult on liblikaid rohkem.
nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp- lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema
Nukust väljunud noored seitsetäpp-lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Hoolimata röövlasekuulsusest ja kaitsevärvusest, on lepatriinul ka vaenlasi. Teda ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. 1.5 Maarjakana Seitsetäpp-lepatriinu on rahva seas tuntud ja hinnatud. Kirilind, lepalind, lepatiiu, maarjakana, käolehm on vaid mõned lepatriinu rahvapärastest nimetustest. Kasuliku putukakese menu põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanapärases pruugis verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu.
4. loeng (slaid) 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad – Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv
( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada ( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased) Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad
D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D
mitmekesisus. Liikide arvu hinnangud tekitavad küsimusi:·Kui need hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5 -20%maakeral elunevatest liikidest·Hinnangud on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, mis viitab sellele, et need on täiuslikkusest kaugel·Hinnangud tuginevad üksnes hästiuuritud rühmadele. On oodata uusi korrektiive. Lüngad liikide arvu hinnangutes·Väheuuritud rühmad:Parasiidid ja parasitoidid,Seened ja mikroorganismid,Ümarloomad Kõdulestad,Putukad·Ökosüsteemid:Meri,Troopilised vihmametsadMis toimub bioloogilise mitmekesisusega?·Ühtede liikide väljasuremineja uute liikide tekeon alati olnud evolutsiooni loomulik kaasnähtus.·Mõnede liikide valikuline elimineerumine ja teiste edukus on viinud kaasaegse elukoosluse, sealhulgas inimese väljakujunemiseni maakeral. Bioloogiliste mitmekesisust mõjutab:Liikide tekke.Liikide väljasuremine.Liikide teke: Taksonoomiline liik
need rühmad liigirohkemate organismirühmade hulka. Eestis on hetkel liigirohkemad organismirühmad putukad ja seened. 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on seni kirjeldatud veidi üle 25 000 liigi ja olla võiks vähemalt 40 000. Suurimad lüngad meie teadmistes: Ökosüsteemid: meri ja troopilised vihmametsad Taksonid: parasiidid ja parasitoidid, seened ja mikroorganismid, ümarloomad, kõdulestad, putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kõva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma
kaitsevahendid võivad herbivoore peletada, vigastada või tappa, vaha taime välispinnal, kristallid, sklereiidid kudedes, kõvad rakuseinad ligniini, tselluloosi tõttu. Taime lehed või vartel karvad, astlad. Keemilised – toksiinid, seedimist raskendavad ained. Peletav, toksiline, arengut ja kasvu pidurdav, toidu seedimist vähendav, viljakust vähendav. Assotsiatiivsed - suhted teiste organismidega (parasitoidid, endofüüdid, teised taimed). Ajaline või ruumiline vältimine. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine. Kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)-mitmekesisus. Gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus. Beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus
Niiduökoloogia Nagu iga teise objekti ökoloogia puhul on siingi teemaks abiootilised tegurid - ilm, kliima ja biootilised tegurid - liikidevahelised suhted jt. liikide kooselu määravad tegurid. Abiootilised tegurid(keemilised, füüsikalised)-valgus, soojus, sademed,õhu niiskus,õhu koostisõhu liikuvus, mullaniiskus,mulla õhustatus,mulla toitained mulla pH,torm,tuli,vee liikuvus,vee õhustatus,vee soolsus,vee toitained ja vee happesus. Bioloogilised tegurid:fütofaagid,parasitoidid, sümbiondid,tolmeldajad,levitajad,konkurendid(teised liigid) ja konkurendid(liigikaaslased). Peamised keskkonnategurid pärandkooslustes- + väga oluline,*oluline Konkurent Konkurent Stressifakt stressifakt häiringufak Häiringufak Häiringufak häiringufak si-ja si-ja or or tor tor tor tor stressifakt stressifakt
Tähtsamad nimetused: 1. Kisklus 2. Parasitism (nugimine) 3. Herbivooria 4. Mükotroofia (fungivooria) – seente söömine 5. Jne… 1. Kisklus – Kirjka tapab saagi 1 õnnestunud rünnaku käigus. Tarbib surnuna. 2. Parasiit – On saagiga pikka aega seotud. Eesmärgiks ei ole kunagi saagi tapmine (võib olla õnnetus). Üldjuhul on üks või mõni saakloom. Konsurmeerib organeid aga jätab saaklooma ellu Parasiidid + parasitoidid – 10% maakera liikidest. Parasiidid munevad munad saakobjekti (enamasti vastse) sisse (enamus putukad). Nt: herilane muneb liblika nuku sisse, liblika asemel väljub nukust herilasi. 3. Toit on paigal, tarbja liigub Strateegia, mis on omane herbivooridele ja pmst kõikigele – NÄKITSEJA. Näkitseja tarbib tükikesi saagist. Nt: Gomodo varaan (maa suurim sisalik) – kiskja rebib kitselt tüki küljest, seejärel jälitab, kuni sureb ja tarbib ülejäänu.
enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida
68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel
Kiletiivalised - mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Igasuguse toitumisviisiga liike, tselluloosi lagundamine, parasiidid, paljud segatoidulised: nii, lehemahl, nektar kui võimalusel valgulised ühendid. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Tihti olulised tolmeldajad ja mõnikord ka seemnete levitajad. Käguvamplased ehk käguvaablased: teiste putukaliikide parasitoidid munevad oma munad nende kehasse. Seetõttu mõnesid liike saab kasutada teiste biotõrjes. Mitmed liigid torkavad muneti läbi puidu mitu cm, puitu lagundavad seejuures keemiliselt, vajab ligi 30 min. Kimalased ehk metsmesilased ning herilased: talvituvad vaid noored emased, kevadel luuakse uus pere. Meemesilastel (sh kodumesilane) talvitub ka pere. Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega, kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane.
Pargipuid saab päästa mädanenud puiduosade eemaldamisega, tüveõõnsuste ja lõikekohtade steriliseerimisega ja plombeerimisega. Biotõrje Biotõrje all mõistetakse kahjurite, haigustekitajate ja umbrohtude tõrjet, kasutades nende looduslikke vaenlasi, antagoniste ja konkurente. Boitõrjevõtteid on enamasti rakendatud kahjurputukate arvukuse vähendamisel, siin on suure tähtsusega putuktoidulised linnud, pisiimetajad, röövputukad ja parasitoidid aga ka viirused, bakterid ja seened. Putuktoiduliste lindude arvukuse suurendamiseks metsas on võimalusel soovitav rajada ja kujundada erivanuselisi segapuistuid koos alusmetsa ja põõsarindega. Suluspesitsejate lindude arvu metsas saab tõsta tehispesade paigutamisega metsa. Sipelgad on röövtoidulistest putukatest ühed tuntumad. Okka ja lehekahjurite hävitajatena on tuntud suuri kuhilpesi ehitavad kuklaseliigid. Nende pesi tuleb kaitsta nii inimtegevuse kui ka loomade eest
annaabi.ee 
