Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline isoleeritus viib uute liikide tekkeni Peripatriline liigiteke uueks liigiks arenemine saab alguse väikese arvu isendite rändest Parapatriline liigiteke uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, mis pole isoleeritud Sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel
oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud Ø Populatsiooni ühes osas tekkinud unikaalsed mutatsioonid levivad teatavat ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles ökoloogilises tsoonis väheneb ristumine teisi elupaiku asustavate isenditega, mis soodustab geneetilist divergeerumist, kuni moodustub uus liik, mis on paljunemise seisukohalt emapopulatsioonist täielikult isoleeritud o Parapatriline liigiteke Ø Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt Ø See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust Ø Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist
2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk)
Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar.
G1G1 homosügoodid olid paremini kohanenud eluks rohurindes ja lehtpuudel, G2G2 homosügoodid aga okaspuudel. Samas olid vahepealse värvusega heterosügoodid ümbritseva elukeskkonnaga vähem kohanenud. Seega toimis populatsioonile lõhestav valik, mis eelistas sama värvusega isendite ristumist omavahel ning soodustas kahe alampopulatsiooni geneetilist eristumist. Lõhestava valiku käigus kujunesid välja ka erinevalt ajastatud paljunemistsüklid. Parapatriline liigiteke. Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt. See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust. Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist.
Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada
õietolmu levik tuulega). ka suhteliselt väike arv „sisserännanuid“ võib viia populatsioonide geneetilise ühtlustumiseni, ka ilma selektsioonita. 3. Liigiteke, liikide säilumine liigitekke moodused biseksuaalsete liikide puhul: 1) allopatriline – geograafiliselt lahkuviimine [allos – other; patris - fatherland] a. ilmselt põhiline liigitekke moodus 2) parapatriline – külgnev [para – beside] a. tavaliselt eristatav hübriidne tsoon 3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a. reproduktiivne isolatsioon tänu nt ajalisele barjäärile. või nt host shift –taimpatogeensete putukate peremeesliigi vahetumine anagenees – evolutsioon otseliini pidi, ühe liigi asendumine teisega;
elusolendite rühm. Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Liigitekke moodused: Allopatriline - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks liigiks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Peripatriline – väike osa isendeid asutab uue ala väljaspool areaali Parapatriline - liigi varieeruvus kohastuste tõttu Sümpatriline - Liigi jagunemisel kaheks või enamaks liigiks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele
· Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes · Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda · Geenivoog : geenide sisseränne teistest populatsioonidest · Asutaja efekt : väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke · Geograafiliselt isoleeritud populatsioonid · Kaks varianti Vikareerumine algpop. Laguneb kaheks, mingi takistuse tõttu ( merepinna tõus) Asustamine Parapatriline liigiteke · Osaliselt kattuvad areaalid · Keskkonnagradient Sümpatriline liigiteke · Ilma geograafilise isolatsioonita · ,,lammutav ,, looduslik valik · N : röövikute söömine lindude poolt, suuri halb süüa, väikseid ka keskmised nokitakse ära , vaikselt areneb · ,,Ökoloogilised" avastused · Kromosoomimuutused Autopolüploidid sama liig piires Allopolüploidid eri liikide vahel
sarnasus tunnustes. Bioloogiline liik on organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigiteke on uute liikide tekkimine evolutsioonis. Liigitekke skeemid: ● Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev) – uute liikide teke geograafilise eraldatuse tõttu, ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks. ● Parapatriline (külgnev) – liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. ● Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) – liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke,
18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud. Põhisaavutused: lükati ümber lamarkism ja ortogenees. liigiteke (allo- ja parapatriline), süstemaatika (bioloogiline liigikontseptsioon). Uued mõisted (clade, cline, ethnic group). Vastamata kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena. Dobzhansky ühendab ,,moodsa sünteesi" looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab
Bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumistühel alal elavate liikide vahel, nimetatakse ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Ristumisbarjääri põhjustavadki liikide iseärasused. 6. Millest algab liigiteke? Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. 7. Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise? Liigitekke vormid: allopatriline, peripatriline, parapatriline ja sümpatriline. Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses. Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu. 8. Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel? Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas kalakajakas(Larus canus canus) ja järve- kalakajakas (Larus canus heinei).
Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes. Bioloogiline liik on organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigiteke on uute liikide tekkimine evolutsioonis. Liigitekke skeemid: Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev) uute liikide teke geograafilise eraldatuse tõttu, ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks. Parapatriline (külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel. Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita. 5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik, Kambriumi plahvatus ja selle põhjused.
G1G1 homosügoodid olid paremini kohanenud eluks rohurindes ja lehtpuudel, G2G2 homosügoodid aga okaspuudel. Samas olid vahepealse värvusega heterosügoodid ümbritseva elukeskkonnaga vähem kohanenud. Seega toimis populatsioonile lõhestav valik, mis eelistas sama värvusega isendite ristumist omavahel ning soodustas kahe alampopulatsiooni geneetilist eristumist. Lõhestava valiku käigus kujunesid välja ka erinevalt ajastatud paljunemistsüklid. Parapatriline liigiteke. Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt. See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust. Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist.
kontrollivas lookuses. G1G1 homosügoodid olid paremini kohanenud eluks rohurindes ja lehtpuudel, G2G2 homosügoodid aga okaspuudel. Samas olid vahepealse värvusega heterosügoodid ümbritseva elukeskkonnaga vähem kohanenud. Seega toimis populatsioonile lõhestav valik, mis eelistas sama värvusega isendite ristumist omavahel ning soodustas kahe alampopulatsiooni geneetilist eristumist. Lõhestava valiku käigus kujunesid välja ka erinevalt ajastatud paljunemistsüklid. Parapatriline liigiteke. Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt. See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust. Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist.
barjääri tõttu kaheks või enamaks suhteliselt võrdseks osaks ning aja jooksul evolutsioneeruvad need mitmeks eri liigiks Pseudovikarism eri mandrite sarnaseid kasvukohti asustavad ökoloogiliselt ja välimuselt sarnased liigid. o Asustamine kui väike osa isendeid asustab uue ala väljaspool areaali ehk peripatriline liigiteke Parapatriline liigiteke · uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest; osaliselt kattuvad areaalid; erinevate kohastuste tõttu tekib liikide vahel geneetiline barjäär. Sümpatriline liigiteke. · Uus liik tekib lähteliigist ilma geograafilise isolatsioonita asustades sama levilat; algne liik jaguneb, sest selle alagrupid hakkavad spetsialiseeruma erinevatele ökoloogilistele nissidele. · Liigitekkemehhanismid:
Juba ühesooliste liikide esinemine tekitab otsustavaid raskusi nende määratluste juures, kus kaalukeeleks on reproduktiivne isolatsioon - kuidas seda mõista? Seetõttu on lihtsam, selgem ja õigem määrata iga juhu jaoks selle kasutatavuse ulatus. Liigitekkest rääkides peetakse enamal juhul silmas biseksuaalseid populatsioone. Seega peatume esmalt neil. Geograafilisest vaatenurgast lähtudes on traditsioonilisteks moodusteks allopatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke ja need terminid on lihtsalt mõistetavad vaid biseksuaalsete liikide puhul. Liigitekke skeeme koostades lähtume me algseisust, kus on tegu ühe kindla liigiga. Liigiteke võib jämedates joontes olla: geograafiliselt lahusolev - allopatriline külgnev - parapatriline olemasoleva liigi paiknemise sisene - sümpatriline Neist allopatriline liigiteke on ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks
annaabi.ee 
