Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad ,,Harmonies poétiques et transkriptsioonid religieuses" (1833) Schuberti laulest klaveri Sonaat b-moll fantaasiad ooperi (1853) meloodiatega ja klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad Näited https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es (orkester) https://www.youtube.com/watch
("Palverännaku aastad"), sisaldab vaieldamatult tema kõige väljakutsuvamaid ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Sveitsi Orage (tormi) virtuoosusest Michelangelo ja Raphaeli peene ning kujutlusvõimelise kujutletud teosteni. Klaverimuusika Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on ,,Harmonies poétiques et religieuses" (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Helilooming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kokkuvõte
musta huumorit, nad taotlevad mõnusat ütlemist, kuid saavutavad selle tihti väga kuiva ja vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh
naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja.,, Kontsert, see olen mina” Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured, kiired passaažid, topeltoktavite kaskaadid, akiline kandents, mis kõik nõuavad suurt käeulatud ja väledaid sõrmi. 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Beethoveni sümfooniad. Umbes 400 klaveritranskriptsiooni. Parafraas-ümbersõnastama. 18. Orekstraalsuse taotlus. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Ta suutis panna klaveri kõlama nagu orkestri ning võludes sealt välja enneolematud kõlavärve. 19
sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus
Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Eesti kirjanduses olid futuristid kogumikes "Moment" (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. MÕJU, TULEVIK: Kõige suurema mõju jättis futuristlik liikumine oma uuenemise rõhumisega
toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. Itaalias muutus futurism poliitiliseks aastal 1918. Samal
piisavalt identifitseeritud ja kas korduv viitamine on õige, kas identifitseerimisega on antud hinnangut. Allikate avamine ehk atributsioon. Kas atributsioon on piisav, kas on piisavalt ja õigelt, varjatud allikad ning nende autoriteedi tõstmine, kas lugeja on selge, kes millist infot andis ning mis on seosed infoga, kas juhtlõigus on atributsioon vajalik, millal tuuakse allikad sisse, kas parafraasid on ütlejale atributeeritud. Tsitaadid. Tuleb kontrollida üle nii originaaltekstid kui ka teistest allikatest võetud tsitaadid. Toimetaja ei teeks reporteri parafraasist tsitaati ega täiendaks tsitaati omalt poolt. Kas tsitaadid on olulised, piisavad, hästi sõnastatud, kas tsitaadid on sellised, mida peaks andma edasi parafraasiga, kas on hinnangut sees, kas tsitaadid on arusaadavad ja õiged, kas on kasutatud õiget verbi, kas parafraasid on objektiivsed ja selged.
Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes LääneEuroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Futuristid · Giacomo Balla · Umberto Boccioni · Carlo Carrà · Primo Conti · Luigi Russolo · Antonio Sant'Elia · Gino Severini ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil
seal, kus ta pole aru saanud täpselt, mida allikas öelda tahtis. Tulemuseks on autori arusaam asjadest, mis võib allika omast palju erineda. Mõnikord tuleb algteksti lõike või lauseid ümber tõsta. Parafraasi keel peab olema võimalikult neutraalne. Parfraasi vormistamisel tuleb silmas pidada kolme põhimõtet: Parafraas ei ole kaudne kõne. Kaudne kõne on täpse tsitaadi esitamine teises grammatilises vormis kindlate reeglite järgi. Ka parafraasid tuleb alati ütlejale atributeerida. Parafraasi juurde kuuluvas saateosas kasutatakse verbe nagu sõnul, sõnutsi, mis on tavaliselt lause alguses. Ka parafraasi puhul ei tohi kasutada saatena hinnanguid andvaid verbe väitel, arvates, hinnangul jne.
võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele, intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss, läti Henriku Liivimaa kroonika) Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti
optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad; Minakesksed grafitid; Sina-pöördumised; Süntaktilised stereotüübid. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemine eeldused ja arenguludu 19.-20. Sajandil (2) I põlvkond (nt O. W. Masing; õ-tähe ,,väljamõtleja", esimene eestikeelse kirjasõna väljaandja) II põlvkond (nt Fr. R. Kreutzwald; sillaehitaja batisaksa ja eesti kultuuri vahe, folkloori ja
Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. ,,Russalka" ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16
9. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine: – Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud; – Nt TÜ-s India tudengite koolitamine 10. Folkloori asendi määratlus – Kultuurilise identiteedi toetamine 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17
Bugenhageni mõjul saigi Knopkenist luterlane, ta oli olnud kirjavahetuses Erasmusega Rotterdamist ning oli tema ideedest tugevasti mõjutatud. 1521. aastal tuli Knopken Bugenhageni ja Melanchthoni mõjutusel tagasi Riiga, kus ta varem oli ka preestrina teeninud ning hakkas jutlustama uues, luterlikus vaimus. Niisiis, Knopken tuli Riiga 1521. aasta teisel poolel. Kaasas Uus Testament Erasmuse tõlkes ja väljaandes ühes tema märkustega, lisaks Erasmuse Jutluste parafraasid, Melanchthoni Loci communes, lisaks ka võib-olla Lutheri Psalmide kommentaarid ja Lutheri varajased kirjutised, Meie Isa palve ja kümne käsu tõlgendused, - see oli Knopkeni arsenal, millega ta oma vanasse tegutsemisvälja taas sisenes. (Arbusow 1921: 195.) Tema jutlused, mille tuumaks oli luterlik seisukoht, et õigeksmõistmine saab teostuda ainult Jumala armu läbi, saavutasid laialdase kõlapinna ja tema kui evangeelne jutlustaja suure populaarsuse. See
teatav raskesti määratletav, ent selgesti adutav kujundilaad, aluspõhjalt intellektuaalne ja sageli teravalt irooniline. 19. Näiteid sajandivahetuse ,,teise laine" autoritelt (Rooste, fs, Sommer, Kristiina Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm Ühest kollasest päevast (2003), Ilusaks inimeseks (2005), Tavaline eesti idioot (2008), 21. sajandi armastusluule (2008). Kõik parafraasid Marie Underi tekstidest. Märksõnad. Erinevate lüüriliste minade olemasolu. Kaks väga selgelt erinevat positsiooni: lüüriline armastaja vs ühiskonnakriitik. Armastuse kontseptsiooni moodustavad headus, ausus, solidaarsus, kultuursus. Protestilauliku pool käsitleb Eesti elu kitsaskohti (ameerika massikultuuri domineerimine, kriminaalsus, seksuaalne frustratsioon, rumalus). Jürgen Rooste maailm seostub melanhoolsuse, kurbuse, ängistuse, frustratsiooniga. Rooste
Eksperimendid: Assotsiatiivne eksperiment - kas vaba või suunatud. (vaba, et vasta seda, mis teatud sõnaga meelde tule, suunatud; et vasta tegusõnaga). Verifitseerimine- valida õige või vale; seda korrigeerida, Keeleüksuste valik ja sobitamine: sõnaühendite moodustamine, lausete täiendamine (aga millele toetud laiendatud/täiendatud lause moodustamine; oskusele moodustada baaslauseid ja siis nende ühendamine), lünkade täitmine. Samatähenduslike keeleüksuste leidmine: parafraasid, sünonüümid jne. Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks. Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne. Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne Sellised küsimused pakuvad väga keeleteadlastele huvi. (PsL-kutele) Neid huvitab semantiliste seoste liigid. Sellised funktisonaalsed seosed nt
annaabi.ee 
