Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. ...
mõttesuunad mida nimetatakse paradigmadeks. Paradigmad jagunevad suures plaanis kaheks: vaimuteadlikud ning loodusteadlikud paradigmad. Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi,mis jagunevad omavahel mõjujõu pärast. Tegelikkuses domineerivad loodusteadlikud paradigmad.Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi, mis on omavahel nii jaganud kui võidelnud mõjujõu pärast. Praeguses tegelikkuses domineerivad loodusteaduslikud paradigmad. Paradigmadest on välja kasvanud vastavad kasvatusteaduslikud uurimismeetodid ja nende taustafilosoofia. Kasvatus on tundlik teema, sest ükski lapsevanem ei tahaks kuulda, et tema laps on kasvatamatu. Võib öelda, et kasvatus ei ole ainuüksi vanemate õlul. Kool, sõbrad, teised lapsevanemad, ja ka ühiskond vastutab selle eest. Koolist saab väike inimene hariduse ja ka kasvatuse. Pedagoogi suhtumine õpilastesse on ülimalt tähtis, mitte ainult algoolis vaid kuni keskkooli lõpuni välja.
10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem 3
samaks teooria(d), millest kindel teadlaskogukond lähtub. Ühtlasi lisas Kuhn, et "paradigma" tähistab selle raamatu keskseid filosoofilisi elemente ning see oli raamatu tähtsaim ja selgusetuim küsimus( lk224) Teadagi andis just tema sellele sõnale reaalse tähenduse, hoolimata asjaolust, et antud terminit on kasutatud vähemalt kahekümne kahel erineval viisil. On teada, et kui teadlased lähtuvad kindlatest paradigmadest, siis üritavad nad kogu loodust sobitada nende teooriatega , nö mahutada nad oma teooria piiridesse, mõnikord aga nende katsed ei õnnestu ning kui ebaõnnestunud katseid saab olema juba rohkem, siis toob see kaasa anomaalia. Teadlastel tuleb tõdeda, et loodus pole täitnud paradigmast tulevenaid ootusi. See toob omakorda kaasa ulatusliku läbiuurimise, mis lõppeb alles siis kui see probleem on lahendatud
Koolkond (näited) Traditsioonilise paradigma piires eristatakse tavaliselt kolme põhistandard, kavandamisstandard, ohutusstandard, sõnavarastandard, koolkonda: klassikaline, humanistlik ja juhtimisteaduslik. Klassikaline ja humanistlik katsetusstandard liidesestandard, liigitusstandard. said alguse 19.saj. lõpul ja kolmas koolkond sai alguse pärast II Maailmasõda. 38. Klientide liigitus (näited) Siseklient teine töötaja organisatsioonis. Koolkonnad on paradigmadest üks aste madalamad ja pisut konkreetsemad Väliskliendid kliendid, kes kasutavad meie tooteid. mõtteviisid. 39. Kvaliteedipoliitika On tippjuhtkonna poolt esitatud dokument organisatsiooni 8. Protsessi mõiste Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline üldistest kvaliteediga seonduvatest eesmärkidest ja suundadest. Kvaliteedipoliitika
kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma
1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p
metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma
Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline arenguteooria - ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria - ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) - Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma - grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida. Teaduslik revolutsioon - kui üks hetkel domineeriv paradigma asendub teisega. Revolutsioonide vahepeal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. (ülalpool nimetatud 10 probleemi). 1. Funktsionalistlik paradigma - Ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille
Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis)
turumajanduslikku Eestit Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond – esimene taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud põlvkond Põlvkondi kujundav kollektiivne mälu Schuman ja Scott (1998): minevikukogemuste tähtsus. Igal põlvkonnal on oma “kollektiivne mälu”. • Erinevad põlvkonnad osundavad erinevatele sündmustele, eelkõige neile, mis on leidnud aset nende nooruseas. Puuronen noorsoouuringute paradigmadest: “positivismid”, realismid, konstruktsionismid Positivismid: • Guba ja Lincoln: positivismi ontoloogilised eeldused on lihtsakoeliselt realistlikud. • Positivistlikud ideed olid aluseks esimestele sotsiaalse maailma teaduslikele uuringutele. • Comte: ilma teooriata andmekogumine on pime. • Loogilisel positivismil baseeruv sotsiaalteadus eeldab siiski, et ka ainult
lahenduste loomust ning ühtlasi samme, mis nendeni viivad. KITSENDUSED üksnes mängureegite muutmine võib pakkuda alternatiivse võimaluse. Lõpuks on veel kõrgemal tasemel teine siduvate kohustuste rida, ilma milleta ei ole keegi teadlane – teadlane peab nt püüdma mõista maailma ja suurendama selle korrastatuse tunnetamise täpsust ning ulatust. – korrastatute puhul peab vaatlustehnikat viimistlema, teooriaid täiustama. Kuhn arvab, et reeglid tulenevad paradigmadest, aga paradigmad võivad juhtida uurimist isegi juhul ,kui reeglid puuduvad. PARADIGMADE PRIORITEET Reeglite, paradigmade ja normaalteaduse vaheline seos: Teadlased võivad olla üksmeelel mingi paradigma indentifitseeimises, nõustumata selle täieliku interpretatsiooni või ratsionaalse formuleeringuga või isegi püüdmata seda anda. Mingi paradigma olemasolu ei tarvitse isegi vihjata et eksisteerib mis tahes täielik reeglite süsteem.
Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia. Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid (Hesiodos „Tööd ja päevad“) 3.) keskajaks oli välja kujunenud nelja elemendi süsteem (tuli, vesi, maa ja õhk). 4
Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda. Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud Sotsioloogilised paradigmad ainult kõige Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud (1962) -Teadus koosneb omavahel võistlevatest ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik paradigmadest. konkreetsemad omadused arenevad välja kasvatuse Paradigma-grupi teadlaste arusaam sellest, milline on käigus. nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida. 6.Milline on inimloomus v. 2 Teaduslik revolutsioon-kui üks hetkel domineeriv Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, paradigma asendub teisega. Revolutsioonide vahepeal
Tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA (iseendale teada aga (tundmatu nii ise- teiste eest varjatud) endale kui teistele) ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA PARADIGMAD 1. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma 2. ISIKSUSJOONTE paradigma 3. BIHEIVIORISTLIK paradigma 4. HUMANISTLIK paradigma 5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma 6. BIOLOOGILINE paradigma 7. EVOLUTSIOONILINE paradigma Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi: 1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm 2..KESKKONDLIK uurimisprogramm Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos. Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega 2. ISIKSUSETEOORIAD. 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad. S.Freud. (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria
Margit Langemetsa artikli põhjal (Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. Teoreetiline keeleteadus Eestis (I). 2002 Lk 146-163) Saussure'i üldideed, et sõna tuleb vaadelda selle paradigmaatilistes ja süntagmaatilistes seostes, alles hakatakse teadlikult sõnaraamatutesse juurutama. F Hausmann kritiseerib meieaegseid üldkeele sõnaraamatuid just selle poolest, et seal on liiga vähe lausemalle, kollokatsioone, sünonüüme ja antonüüme, morfosemantilistest paradigmadest rääkimata. Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline lingvistika (eriti semantika) peaks pakkuma leksikograafiale erinevaid vaateid keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks teatavat tüüpi sõnaraamatus. ühelt poolt läheb leksikograafia igal pool maailmas vältimatult seda teed, mis on äriliselt edukas, ent selle kõrval loodetavasti säilib tahe (teadmised) ja võimalus (inimesed, aeg, raha) edendada leksikograafiat ka
10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele (nagu
Sissejuhatus Programmide koostamisele tuleb läheneda märksa laiemalt, kui ainult tegevusele, mis seisneb käskude rittapanemises. Sellest on olnud juttu ka eelmistes teemades. Mida tähendab "läheneda laiemalt"? Nimelt on maailma tarkvaratootmises kaks põhilist lähenemisviisi - struktuurne ja objektorienteeritud (lühendatult OO). Lähenemisviis ei kehti ainult programmi kirjutamise kohta, vaid ka probleemi analüüsimise ja programmi projekteerimise kohta. Räägitakse ka erinevatest paradigmadest (paradigma on komplekt mõisteid ja tõekspidamisi). Nende olemusest seekord juttu teemegi. Struktuurprogrammeerimine Selle lähenemise sünniaastaks loetakse 1968, mil väljapaistev hollandi programmeerimisteoreetik E. W. Dijkstra avaldas artikli "GO TO lausest", milles ta nõudis, et programm oleks lausete esinemisjärjekorras vabalt loetav, see tähendab, et programmis ei oleks GO TO-st tingitud tagasihüppeid. Isiklikust kogemusest võin väita, et on võimalik kirjutada
Sissejuhatus Programmide koostamisele tuleb läheneda märksa laiemalt, kui ainult tegevusele, mis seisneb käskude rittapanemises. Sellest on olnud juttu ka eelmistes teemades. Mida tähendab "läheneda laiemalt"? Nimelt on maailma tarkvaratootmises kaks põhilist lähenemisviisi - struktuurne ja objektorienteeritud (lühendatult OO). Lähenemisviis ei kehti ainult programmi kirjutamise kohta, vaid ka probleemi analüüsimise ja programmi projekteerimise kohta. Räägitakse ka erinevatest paradigmadest (paradigma on komplekt mõisteid ja tõekspidamisi). Nende olemusest seekord juttu teemegi. Struktuurprogrammeerimine Selle lähenemise sünniaastaks loetakse 1968, mil väljapaistev hollandi programmeerimisteoreetik E. W. Dijkstra avaldas artikli "GO TO lausest", milles ta nõudis, et programm oleks lausete esinemisjärjekorras vabalt loetav, see tähendab, et programmis ei oleks GO TO-st tingitud tagasihüppeid.
Üks neist oli maavärina tagajärjel purunenud ning helises päikesetõusu ajal. Arvati, et Memnon tervitab nõnda oma ema, koidujumalannat), Zeusi tempel (Kyzikoses, Väike Aasia loode osas), Pharose saare tuletorn, Asklepiose kuju Epidauroses (Peloponnesoses) ja Pheidiase loodud Athena Parthenos (Ateena Akropoli). Ning muidugi Paabeli torn! Torni hakati ehitama II aastatuhandel, aga lõpliku kuju sai see Nebukadnetsar II valitsemisajal, 6.s. Seitsme maailmaimede paradigmadest kõige levinum on järgmine: 1)Püramiidid, 2) Semiramise rippaiad; 3)Artemise tempel (6. s.); 4) Zeusi kuju (5.s.); 5)Halikarnassose mausoleum (4.s.); 6)Rhodose koloss (3.s.); 7)Farose tuletorn (3.s.). Püramiidid on vanim maailmaime, nagu te näete, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist neist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni
annaabi.ee 
