Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad
Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga. Suuruselt kolmas usund maailmas, u 900miljonit järgijat. Õpetus ja põhisuunad. Sisaldab: ¤ polüteismi - uskumine mimeses jumalasse ¤ monism - õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes ¤ panteismi - jumalat loodusega samastav õpetus ¤ monoteisimi - ainujumalasse uskumine ¤ ateismi - usuvastasus Igaüks võib valida endale vastuvõetava tee või sobiva jumluse. Pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu. Hinduismis kajastuvad kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism
Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan. Mõtisklused, arutlused, filodoofia. 20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud. Arutleb ja mõtiskleb jätkuvalt inimese ja kõiksuse vahekorra ja elumõtte üle. Itaalias käies arendas 80ndatel ''Fausti'' edasi. 1801 sai alles valmis, trükki jõudis 1808.
juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1. Empedokles maailmas on neli alget
Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920
St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b
Temale kuulub I filosoofiline teos ,,Loodusest". Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline. Logos- mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus. 2. ELEA KK Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi. Jumal on kõikjal looduses. Leidub, et inimene on tulnud mullast ja veest. Parmenides- koolkonna liider. Tema võttis esimesena kasutusele mõiste ,,olemine" ja ta arutles selle üle järgmiselt. ,,Kõik mis on, see on olemus". ,,Mida ei ole, seda ei ole olemas". Zenon Eleast- võtab kasutusele filosoofilise dialoogi vormi. 3.PYTHAGORASE KK on esimene filosoofiline kool. Pythagoras- oli koolkonna rajaja. Tema peab algeks kvantiteeti- iga asi on möödetav. Tõstab
nimetusega. Propositsioon ei tähista asja, vaid asja olemise viisi. Prantslastele omase teravmeelse vaimukuse ja innuga lülitub Abélard juba varakult oma kaasajal jätkuvusse universaalide vaidlusesse. Olles oma õpingute ajal ammutanud mõlema vaidleva poole allikaist, pöörab ta küpsemas loovas eas oma mõtterelvad mõlema vastu. Selgemini oma kaasaegseist mõistis ta realismi paindlikkust, millest peitus oht suubuda panteismi, kuid sama ebasümpaatsena avaldusid talle nominalismi kaduvused pinnapealsesse sensualismi. Kokkuvõte Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja arve. Neile vastandusid konkreetsed objektid ehk partikulaarid. Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. 11-12.sajandil leidis aset universaalide olemasolu puudutav universaalide tüli. Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse
enam midagi. Kogudus puudub ühtne organisatsioon. Jumalateenistused on eraviisilised kodus, looduses, templid. Iseloomulikud tunnused kastisüsteem: väljendab sotsiaalset ebavõrdsust, ametlikult keelatud, aga toimib tänapäevalgi. Kõiksusel puudub algus ja lõpp. Misjonitöö läänemaades. Sisaldab polüteismi(u 100mln jumalat), monismi(üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud), panteismi(jumal on kõikjal), monoteismi(1 tõeline jumal Brahman, teised on ebajumalad), ateismi(jumalal pole rolli, ainuke valgustatu saab olla mees). Peasuunad visnuism Visnu on ainus ja õige jumal, kõige looja ja hävitaja, ta on kõikjal, jumal kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges
(causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt "loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents
Anaximandros-Th. õpilane. Tõi välja aine omadused. Aine on lõputu. Aine on ebamäärane, kuid on lõputu, püsitu ja pidevas liikumises. Vanima teadaoleva teose autor ,,Loodusest".In.evolutsioon- kalast.Anaximenes.Pakkus algeks õhku. Õhk on seotud eluga. Maa on lame taldrik õhus. Herakleitos-mitu hüüdnime.Tume."Kõik liigub"-Panta rei.Logos-juhib maailma.Seaduspärasus,korratus. 2) Eleoni koolkond.Rajaja Xenophanes.Rakendatud L- Itaaliasse.Kahtles müütides.Esindas panteismi-Jumal on kõikjal looduses, sanastunud loodusega.In. on verest ja mullast.Parmenides-liider.Võttis kasutusele ,,olemine"- ,,kõik, mis on, on olemas, mida ei ole seda pole olemas, järelikult pole mitteolevat olemas" Zenon võttis esimene kasutusele dialoogi ja teose vormi. 3) Pythagorase koolkond.Rajas fil õppeasutuse.Alge- kvantitut- iga asi on mõõdetav.Arvude harm. loomine eeskujuks riigile.Korrastatus arvude vahel-riigi tunnuseks.Huvituti meditsiinist.In-st on võimalik ravida muusikaga
puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]
Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber. Panteismi loogika, mis kunsti kaldus: terved koolkonnad veendunud et kunsti puhul valdav eelkõige tema kunstlikkus/ebaloomulikkus. Kunst ei tohi olla kunstlik. Hollandi filosoof Spinoza ,,Inimese keha ja hing pärit ühest ja samast". Jumala loodud maailm ja inimese loodud on ühtsed. Inimkultuur ei sündinud mitte sellest, et ta ütles loodusest lahti, vaid vastupidi, kogu inimkultuuri/kunsti teke on loodusesse sisse programmeeritud. Geenius
Algeks pakkus tuld. Maailm on perioodiliselt süttiv tuli süttib ja kustub. Leidis, et kõik liigub nt kunagi ei saa 2x astuda ühte ja samasse jõkke. Kõik liigub, ehk kõik voolab. Teistkordsel jõkke astumisel on juba uus vesi. Esindab relativismi kõik on suhteline. On olemas maailma sisemine korrastatus. ELEA KOOLKOND XENOPHANES Elea koolkonna rajas Lõuna-Itaaliasse pagendatud Xenophanes. Tema hakkas kahtlema müütides. Esindab panteismi jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega samastunud. Inimene on tulnud mullast ja veest. PARMENIDES eleaatide liider. Võttis kasutusele mõiste ,,olemine". Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitte olevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine. Arvas, et lapsed on head filosoofid. ZENON hakkas kasutama dialoogi vormi, mis muutus filosoofilise kirjanduse zanriks. PYTHAGORASE KOOLKOND
Relativist-rõhutab seda, et kõik on suhteline (ida mõju siin). "Eesel eelistab kullale põhku" (inimese jaoks on olnud kuld läbi aegade üleloomuliku tähendusega, eeslile mitte) II Koolkond e laine Eleaadid Seotud Elea linnaga (Lõuna-Itaalias) 8 Rajajaks Xenophanes Leidis, et müüdid on inimeste poolt välja mõeldud (tollal ikka väga teisitimõtleja) Suhtumine jumalasse: esindab panteismi-jumal on kõikjal looduses, on loodusega samastunud Inimese põlvnemine: inimene sündinud mullast ja veest Koolkonna tegelikuks liidriks sai Parmenides Võtab esimest korda kasutusse mõiste "olemine" arutab olemise üle järgmiselt: kõik, mis on, see on olemas, mida ei ole, seda ei ole olemas e mitte olevat ei ole, on olemas vaid olemine. Juba esindab dualismi e 2 alget: tume ja hele. Hele-aktiivne alge; tume-passiivne Rõhutab seda, et maa on kerakujuline-liikumatu täidetud kera
inimeste ja metsaelanike saatused, nii et seda on nimetatud ka tšehhi “Suveöö unenäoks”. Tegevus areneb paralleelselt inimühiskonnas ja loomade maailmas. Vastavalt sellele oleks nagu iga tegelane dubleeritud. Neiu Terynka – Kaval Rebaseke Pastor – mäger Jahimees Harašta – Rebane Metsavahinaine – öökull See ooper annab tunnistust, kui hästi Janáček tundis ja armastas loodust. Teos näitab panteismi (kõiksus on samane Jumalaga). 8. Vene avangard teatris ja ooperis 1920. aastatel. Meyerhold ja Šostakovitš. “Nina”. Venemaa 20. saj. alguses Rääkides vene kultuurielust, ei saa peatumata üle minna Vassili Kandinskyst. Ta oli abstraktse maalikunsti rajaja ja kunstiteoreetik (hiljem Saksamaal elades, käis ta tihedalt läbi A. Schönbergiga). Uues kunstilise väljenduslikkuse otsingud olid vene kirjanduses, draamas ja teatris alanud juba enne 1905. a. revolutsiooni.
Ta tahtis teda, mida universum enast kujundab. Universum on absoluutne kunstiteos. Seega, kogu maailm meie ümber on põhimõttelielt kunstiteos. o Romantismi arusaam kunstist on selline, et kunst on loovuse looming. o Kuna loodus on orgaaniline, siis on seda ka kunst. o Kunsti tõlgendus, mis sai romantismi ajal valitsevaks, on panteism - jumal pole taevas, vaid on kõikjal, jumal on looduses. Panteismi mõte: kunst on halb kui ta on kunstnik. o Kultuur pole arenenud sellest, et inimene on loodusest lahti öelnud. Pateismi järigi: nii nagu arenes inimene, kasvas taim, nii on arenenud ka kultuur. Kunsti teke on miski, mis on loodusessse sisse programeeritud. o Geenius (alati mees) oli keegi, kes suutis looduses üle olla ja kunsti edasi anda NT: Byeon, inglise kirjanik, oli geenius.
seisneb osasaamises ürgipltidest. · Nii on piltidel osa Jumalast aga mitte vastupidi. 4 · Sest Jumal on "üle oleva" ja "üle olemuse" (s.o. · Siiski mõistuse ülesandeks on seletada ilmutuse Panteismi vastane väljend). mõtet. · Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline. · Usu ja tõelise mõistuse vahel ei ole mingit · Hierarhia vastuolu. Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise · Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust.
annaabi.ee 
