käitumise tõttu vajalik tööinspektori nõusolek. - Tagatis rakendub ka 1 aasta pärast volituste lõppemist. Töölepingu lõpetamine ühingu või asutuse likvideerimisel (TLS § 97) Juriidilisest isikust tööandja tegevuse lõppemine - ühingu baasil ei moodustu uut ühingut; - ühing likvideeritakse. Ettevõtte tegevuse lõppemisel töötajate koondamine. Tööandja pankrot (TLS § 97) Pankrotihalduril õigus pärast pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse raugemisel töölepingud lõpetada. Ettevõtte tervendamisel (mitte lõptamisel) jätkab haldur töölepingute täitmist või lõpetab töölepingud vastavalt vajadusele. Töötukassa: saamata jäänud palga, puhkusetasu, hüvitiste maksja. Pankrotiotsuse tühistamisel töötajal õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist. Töötajate koondamine (TLS § 98) Koondamise asjaolud: töömahu vähenemine,
arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138 (ühine vastuts kahju eest). 7. Varalise vastutuse kokkuleppe olulisemad põhimõtted.
Kui juhtorgani liige on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Automaatset juhtorgani vastutust ei ole (kui ei ole õigusi ja kohustusi rikkunud, siis ei vastuta) ehk juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. NB! Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus esitada nõue tekitatud kahju eest esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. . 16. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISEL JA PANKROTISTUMISEL Tööandjal on õigus lõpetada töötajatega tööleping, kui ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tegevus lõpetatakse täielikult ning selle baasil ei moodustata uut ettevõtet, asutust või muud organisatsiooni. Tööandja pankroti väljakuulutamisel on pankrotihalduril õigus lõpetada tööleping töötajatega pärast pankrotiotsuse tegemist. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise;
samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Ajutise halduri ülesanded - Ajutine pankrotihaldur on isik, kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Erinevalt pankrotihaldurist pole tal võlgniku esindamise õigust. Ajutisel pankrotihalduril on võlgniku kontrollimise õigus, teda võib nimetada võlgniku kohtu poolt nimetatud kontrollorganiks. Pankrotihaldur on aga võlgniku seaduslik esindaja ja juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. Ajutise pankrotihalduri ülesanne on selgitada välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku
aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. 4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. 5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Juhatuse liikme kohustused maksuõigussuhtes - rahalised kohustused - mitterahalised kohustused 24
on ju tõendamise küsimus?- see on protsessiküsimus- kohus peaks hidama neid asjaolusid ja kuna oli suur kahju siis võinuks aru saada. Aga lihtsam on see, et juh liige pole vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohtunik selle asjaolu tõendanuks. Seega juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toimunud. Hageja peaks siinkohal tõendama selle hetke, et millal pankrot tekkis! Ja pankrotihalduril pole ilmselt raske seda teha kuna on ju olemas bilansi raamatud ja ilmselt kui nt juba 3 kuud on väga halvasti siis ilmselt võiks pankrotiavalduse esitada. Aga mida teha siis kui raamatupidamist ei ole? Nt on minema visatud. Siis saab selle eest karistada aga samas kahju hüvitamise nõude esitamine on raskendatud. · Kas kahju on tekkinud?- pakrotihaldur ütleb, et 2 miljonit jäi võlausaldaja nõudeid rahuldamata- tegelt tuleb asi siinkohal seostada põhjusliku seosega
44. Töötaja koondamine tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu ja pankrotimenetluse raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted, pankrotihaldur kui tööandja, töölepingu lõpetamise protseduur, töötajate nõuete rahuldamise kord 17 Tööandja pankroti väljakuulutamisel on pankrotihalduril õigus töölepingud lõpetada TLS § 97 lg 2 alusel koosmõjus § 86 lg 2-ga. Etteteatamist ei saa siin olla. Enne lepingute lõpetamist tuleb siiski kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosolek vastavalt vajadusele, kus otsustatakse, kas jätkatakse juriidilise isiku tervendamist või mitte. Kui tervendamise otsus vastu võetakse, siis võib töölepinguid jätkata, aga ka ebavajalikud samas lõpetada. Haldur võib ka muudel alustel siis töölepinguid lõpetada
jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138. § 75. Varalise vastutuse kokkulepe
Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. V. Töölepingu lõppemine 28. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord, sh kokkuleppe vorm ja tõendamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused,
tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril. Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. 6
see on ju tõendamise küsimus?- see on protsessiküsimus- kohus peaks hidama neid asjaolusid ja kuna oli suur kahju siis võinuks aru saada. Aga lihtsam on see, et juh liige pole vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohtunik selle asjaolu tõendanuks. Seega juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toimunud. Hageja peaks siinkohal tõendama selle hetke, et millal pankrot tekkis! Ja pankrotihalduril pole ilmselt raske seda teha kuna on ju olemas bilansi raamatud ja ilmselt kui nt juba 3 kuud on väga halvasti siis ilmselt võiks pankrotiavalduse esitada. Aga mida teha siis kui raamatupidamist ei ole? Nt on minema visatud. Siis saab selle eest karistada aga samas kahju hüvitamise nõude esitamine on raskendatud. · Kas kahju on tekkinud?- pakrotihaldur ütleb, et 2 miljonit jäi võlausaldaja nõudeid rahuldamata- tegelt tuleb asi siinkohal seostada põhjusliku seosega
see on ju tõendamise küsimus?- see on protsessiküsimus- kohus peaks hidama neid asjaolusid ja kuna oli suur kahju siis võinuks aru saada. Aga lihtsam on see, et juh liige pole vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohtunik selle asjaolu tõendanuks. Seega juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toimunud. Hageja peaks siinkohal tõendama selle hetke, et millal pankrot tekkis! Ja pankrotihalduril pole ilmselt raske seda teha kuna on ju olemas bilansi raamatud ja ilmselt kui nt juba 3 kuud on väga halvasti siis ilmselt võiks pankrotiavalduse esitada. Aga mida teha siis kui raamatupidamist ei ole? Nt on minema visatud. Siis saab selle eest karistada aga samas kahju hüvitamise nõude esitamine on raskendatud. · Kas kahju on tekkinud?- pakrotihaldur ütleb, et 2 miljonit jäi võlausaldaja nõudeid rahuldamata- tegelt tuleb asi siinkohal seostada põhjusliku seosega
teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. • Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. • Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. • Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Abistav materjal kogu alateema kohta: Muda, M. Töötaja varaline vastutus. – Juridica, 2009, 5 23 IV. Töölepingu lõppemine 19
Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. · Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. · Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. · Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. VII. Töölepingu lõppemine 37. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord, sh kokkuleppe vorm ja tõendamine § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isi- kust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 ni- metatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobu- nud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138. 1. Paragrahv 74 näeb ette kahju hüvitamise erisused töötaja kahju tekitamisel. Tegemist
taotleb, hageja ning kostjaks isik, kelle vastu hagi esitatakse e kelle vastu õiguskaitset taotletakse. Seega on formaalses mõistes poolteks need isikud, kes on hagiavalduses pooltena nimetatud. Üldjuhul langevad menetluse pooled kokku eraõigusliku vaidluse pooltega. Hagimenetluses võivad siiski menetluslikult nõude maksma panna ka isikud, kes ei ole materiaalõigusliku suhte poolteks. Näiteks on pankrotihalduril õigus esitada hagisid. Lisaks kõikidele menetlusosalistele omaste õiguste ja kohustuste, on hagejal ja kostjal nende menetlusõiguslikust positsioonist tulenev ja dispositiivsuse põhimõttest lähtuv õigus alustada ja lõpetada menetlus. Hageja õigus on esitada hagi ning juba esitatud hagi puhul määratleda vaidluse ulatus- haginõuet vähendada või suurendada, muuta hagi alust ja eset, taotleda kostja asendamist
valitsema (PankrS § 124 lg 1 esimene lause). Muu hulgas tähendab see pankrotivarasse sellise vara väljanõudmist, mis ei ole võlgniku valduses (PankrS § 124 lg 1 teine lause). Sellest lähtuvalt võib haldur nõuda valduse ülevõtmiseks pankrotivarasse ka enne pankroti väljakuulutamist kriminaalmenetluses arestitud võlgniku vara. Kui selline vara on kriminaalmenetluses kohaldatud arestiga KrMS § 142 lg 7 alusel ära võetud, tuleb pankrotihalduril vara väljanõudmiseks taotleda prokuratuurilt või uurimisasutuselt prokuratuuri kaudu pankrotivõlgniku aresti alt vabanenud vara üleandmist. (p 21) Juhul, kui prokuratuur keeldub pankrotivõlgnikule kuuluva kriminaalmenetluses arestitud vara üleandmisest pankrotihaldurile, on pankrotihalduril võimalus vaidlustada KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 alusel uurimiskaebe korras prokuratuuri toiming või määrus, millega keelduti pankrotivarasse kuuluva eseme üleandmisest
annaabi.ee 
