4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega. 16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid. 17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda
Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged. *Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks. *Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest
randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v. vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute
setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujunenud monoliitsetesse vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib
inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Seda nim pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvendamine. Selline protsess on iseloomulik ka Eesti randadele. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjuv tegevus. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid- rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks e rannabarrideks. 6.4. Jõgede toitumine ja veereziim
Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult
kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma jalamile paigale
*Rannamoodustis on lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad suure energiaga, tekivad kulutusrannad, lained purustavad ja kannavad setteid rannajoone lähedalt ära ja sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjal kantakse lahepäradesse, kus see settib. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed puudutavad põhja juba kaugel ja kaotavad randa jõudes energia ning toovad randa vaid setteid. Kui
Suur veeringe merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim. vastavat rannalõiku. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajonne sirgemaks muutumine ehk õgvenemine . Laugrannikud- ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Rannavallid- on rannajoonega paralleelselt kujunenud settevallid. Rannabarrid - kuhjunud veealused vallid. Veereziim on vee hulga ja
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad (kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine). Lained purustavad ja kannavad rannajoonelt setteid , mistõttu moodustuvad sinna rannajärsakud. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sellistel rannikutel suudab tormilainetus kaasa haarata vaid jämedamast kruusast või liivast setteid ja paisata seda rannanõlvale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega
moodustuvad rannajärsakud või rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. suure kaldega nõlvad. Kui selline Sinna kuhjunud materjalist kujunevad järsak on kujunenud monoliitsetesse rannajoonega paralleelsed settevallid – aluspõhjakivimitesse, siis rannavallid. Lainetusest rannale paisatud nimetatakse seda pangaks ja vesi haarab tagasi valgudes kaasa vastavat rannalõiku pankrannaks. peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Selgita jooniste põhjal, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine ja miks. 26. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannaprotsessidele Nt laevad tekitavad laineid, Inimeste istutatud taimed mis juurduvad kergesti ning on seal tugipunktiks, 27
kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata selline järsak on kujunenud monoliitsetesse jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega Rannajärsakutelt lahti murtud materjal paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa 4 eemale
sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks jalamile paigale
ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel selline järsak on kujunenud monoliitsetesse suudab vaid tormilainetus kaasa haarata aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning pangaks ja vastavat rannalõiku paisata seda rannanõlvale rannajoonest pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning rannajoonega paralleelsed settevallid kantakse eemale. Kõige jämedam rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi allavarisenud materjal, mida lained pole haarab tagasi valgudes kaasa peenemat suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata jalamile paigale
rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel selline järsak on kujunenud monoliitsetesse suudab vaid tormilainetus kaasa haarata aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning pangaks ja vastavat rannalõiku paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest kantakse eemale. Kõige jämedam rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa allavarisenud materjal, mida lained pole peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel suutelised paigast nihutama, jääb järsaku hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk
moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid selline järsak on kujunenud monoliitsetesse tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib
moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi materjal, mida lained pole suutelised paigast valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib nihutama, jääb järsaku jalamile paigale
mõjust rannikutele Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadel on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutmine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lainetel ei ole suur energia, kui nad jõuavad rannajoonele lähedale neil on vaid setteid liigutav jõud. On kujunenud kuhjerannad. Kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat
kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale
kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele
annaabi.ee 
