Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Tänapäeva ühiskonnas on internetil suurem tähtsus inimeste elus. Interneti kasutatakse igapäev selleks, et saada infot, maksude maksmiseks või aega veetmiseks. Mulle tundub, et Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguste infode leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eesti on kõrgel tasemel arenenud e-riik. Meil on olemas E-kool, e- pank, e-riik ja teised e- teenused. E-teenused annavad meile võimaluse e-valimise ja digitaalkirja andmiseks. Mulle näib, et see väide on õige, sest kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, nt bussiaega, piletihindu siis on võimalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Minu arvates, ei saa seda teisest meediumitest. Lühikese ajaga leiad Internetist palju rohkem, kui raamatukogus istudes.
kõigile kasutamiseks, aastatel 1993.aastal hakkas pihta interneti laialdane kasutamine. Eestis ühendati esimesed arvutid internetiga 1990-1991 aastal. Laialdasem kasutamine algas 1996. aastal, kui loodi Tiigrihüppe programm. Mis on interneti halvad ja head küljed? 2007. aasta teiselpoolel läbiviidud uuring näitab, et Eestis, 15-74 aastaseid internetikasutajaid, on 687 000. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguse informatsiooni leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eestis on kõrgelt arenenud e-riik. Olemas on E-kool, e-pank, e-riik ja teisigi e- teenused. Eesti riigi arenenud e-teenused annavad meile isegi võimaluse e-valimisteks, mille usaldusväärsus on küll kahtluse alla seatud.Veel on võimalus anda digiallkirja, seda toimingut on kogu Eesti rahvast 2008. aastal kasutanud vaid 4 %. Kahjuks on veel e-riigi teenustest teadvaid inimesi vähe, 2008. aastal oli asjaga kursis ainult 30% elanikest.
Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot. Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast.
juulil. Tean, kes peab tulenevad vastutama teatud “Raamatupidamise ülesandede täitmisest seadusest”, ning kes asendama Raamatupidamise vastutaja ja mis päevaks. Toimkonna juhenditest Nt. pangatehingute ning seltsi juhtkonna sisestamine toimub otsustest. Tööjaotuse teisipäeval ja reedel jne. dokumendis kõik ülesanded on korraliku allüksustatud (sekretäritöö,
viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
5.5. Majanduskulude aruanded Majanduskulude aruanded koostab iga kuu lõpus iga aruandev isik ettevõttes kehtestatud vormil. Majanduskulude aruanded kinnitab juhatus. Majanduskulude aruanded edastab raamatupidajale aruandev isik. 5.6. Kassa, pangadokumendid ja aruandlus Kassadokumendid ja kassaaruande koostab kassapidaja/raamatupidaja. Kassa dokumentidena kasutatakse kassa sissetuleku orderit ja väljamineku orderit. Kassa dokumendid on nummerdatud. Pangatehingute jaoks kasutatakse internetipanka. Ülekannete tegemise õigus on pearaamatupidajal ja raamatupidajal. Pangakontode liikumiste aruanne trükitakse välja iga päev. Pangatehingud sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja. Aruanded pangatehingutest koostab raamatupidaja. 5.7. Tööaja tabelid, töölehed 7 Tööaja tabelid koostab personalitöötaja ja kinnitab juhatus
· omanike taotlused ja ootused (kasumid) Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded: · Raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega · Vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest · Riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise korraldamine · Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine · Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud
o vanadelt noortele o nominaalse sissetuleku (toetused) saajatelt reaalvara omanikele o töövõtjatelt tööandjatele o Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused o o Pangasüsteem: o kommertspangad ja riigi keskpank. o kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: o klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine o laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad o pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine o keskpanga funktsioonid: o kodumaise raha emiteerimine: o tehniline emissioon o kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine o riiklike rahatagavarade juhtimine o keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele o otsene krediidi-ja rahapoliitika o järelvalve kommertspankade tegevuse üle
pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank). Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhataja, kasutades selleks panga teenuseid. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev nii juhataja kui ka raamatupidaja. Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes.
raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis. 1.2 Arvestus arvelduskontodel Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi panga ülekandeid. Maksekorraldused koostab Merit Aktiva pangamooduli aknast Maksekorraldused ning impordib internetipanka raamatupidaja, ülekanded kinnitab ja teostab juhatus. Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontodel. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev raamatupidaja. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammi pangamoodulis iga päev arvelduskonto väljavõtte alusel. Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis. Näide : D 12261 D 4004 K 1010 K 12261 Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi
Tuha Talu OÜ rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel Tuha Talu OÜ on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Seega võib õelda, et pank on Tuha Talu OÜ jaoks justkui ankur, kust saadakse teavet ettevõtte rahalise seisu ja ka suuremate rahaliste liikumiste kohta. Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 7.1. Välisvaluutatehingud
võib suhteliselt täpselt hinnata panga tulevast likviidsusvajadust. Planeerimatu likviidsusvajaduse hindamisel ja selleks likviidsusvaru loomisel tuleb alati rakendada mingit etteantud tõenäosust. Tõenäosuse hindamisel tuleb läbi viia põhjalik objektiivne ja subjektiivne tõonäosuse analüüs, mille alusel kujundatakse näitajad, milliseks võivad mingis tulevikuperioodis kujuneda prognoositavate pangatehingute mahud ning milline võiks olla nende katteks vajaminev rahaline ressurss. Selliste reservide planeerimisel ei tohi kindlasti unustada raha aegväärtuse teooriat, sest rahana hoitavad reservid ei tooda mingit tulu. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui reservides hoitakse alternatiivväärtusi, kaasneb nendega mingi täiendav kulu. 1. Spekulatiivne motiiv - Erandina võib olla otstarbekas teatud tingimustel rahana säilitada üleliigset osa likviidsetest aktivatest
perioodi lõpul suletakse. Pangakontod Arvelduskonto on levinumaks pangakonto liigiks ning võimaldab sooritada kõiki klassikalisi pangatehinguid. Kontod võivad olla avatud nii eurodes kui ka välisvaluutas. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pangakonto. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse
ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud
Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral. 20. Võlakirja duratsioon Näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m) 21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni)
· klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) · omanike taotlused ja ootused (kasumid) Keskpanga (Eesti Pank) ülesanded: · Raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega · Vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest · Riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise korraldamine · Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine · Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Muud pangateenused · Hoiustamisteenused Usaldusleping - nõudehoius ehk arvelduskonto Valuutavahetus - tähtajaline ehk deposiithoius Krediitkaart - säästuhoius Kindlustus
8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kahel kontol erinevate valuutade kohta. Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi
viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa. Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV
annaabi.ee 
