LHV'st LHV Pank omab alates 6. maist 2009.a. krediidiasutuse tegevusluba, mis on väljastatud Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega ja lubab osutada kõiki pangateenuseid. LHV on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis asuvad LHV pangakontorid Tartus ja Tallinnas. LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. LHV Panga visioon on olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. See on ilma paljude kontorite, automaatide ja sularahaarveldusteta pank, mis on samas kättesaadav igal pool. Klientide mugavaks teenindamiseks on eelkõige selge ja lihtne internetipank
töötajat. ICA kontserni müügi puhaskäive aastal 2007 oli 82,326 miljonit rootsi krooni ja tegevustulud 2,602 miljonit rootsi krooni. ICA AB-le kuulub mitu Skandinaavia tähtsamat toidukaupade jaemüügi firmat (ICA Sverige, ICA Norge, ICA Fastigheter, Netto Marknad) laialdase hüpermarketite, supermarketite ja odavkaupluste võrgustikuga. ICA kontserni kuulub ka ICA Menyföretagen, mis varustab Rootsi restorane toiduainete ja varustusega. ICA Banken pakub pangateenuseid, Etos AB on aga ICA kontserni kosmeetika- ja parfümeeriakaupluste kett. ICA AB on RIMI Baltic'u ainuomanik. Missioon ja väärtused Rimi Eesti Food AS osaleb aktiivselt ühiskonnaelus. Juhtiva jaekaubandusettevõttena tunneme suurt sotsiaalset vastutust. Toetame jätkusuutlikku arengut ja pöörame erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Soovime kaasa aidata elukeskkonna tervislikumaks muutmisele. Tahame olla avatud ja ausaks partneriks oma klientidele, koostööpartneritele
D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad. riigi keskpanga peamine ulesanne on hinnastabiilsuse ning pankadevahelise arveldussusteemi toimimise tagamine. Keskpank omab ainuoigust raha kaibele lasta. Erapangad osutavad eraisikutele ja ettevotetele vajalikke pangateenuseid nagu nt kontode avamist, laenude andmist, valuutaga kauplemist jms. 23. SKP per capita kuna riigid on eri tahvaarvude, territooriumiga, ressursidega ja sellest tulenevalt erineva majandusliku voimsusega siis riikide vordlemiseks kasutatakse SKP uhe elaniku kohta. see saadakse kui jagatakse SKP absoluutsuurus riigi rahvaarvuga.
teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. 3. Kirjeldage olulisemaid pangateenuseid ning nendega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. Pangateenuste valdkonnad on: Maksete teostamine- enamlevinud pangatehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Eriti mugavaks teeb asjaolu, et tänapäeval saab seda teha elektrooniliselt ilma otseselt panka minemata. Hoiustamine- võimalus juhuks, kui soovid raha koguda, aga ei ole valmis võtma riske.
sotsiaalset abi pakkuvaks asutuseks, mitte äriettevõtteks. Võimalik, et nad ka lihtsalt usaldavad panka nii palju, et ei usu et selline asutus võiks neile halba nõu anda. Siinkohal meenub kohe ühe sõbra rõõm, kes sai krediitkaardi pakkumise ja oli väga õnnelik, et pank on teda ikka meeles pidanud. See pakkumine tehti talle telefoni teel ja tuli valida lihtsalt sobivaim kontor kuhu kaardile järgi minna. See, et pangateenuseid pakutakse juba nagu ajalehti või ajakirju peaks ju ometi ettevaatlikkust tekitama. Samamoodi on kahtlane, see kui nädal aega tagasi koondamisrahad kättesaanud inimesele pakutakse krediitkaarti. Eks iga ettevõte peab turul pakkuma teenuseid, mille järgi on nõudlust. Nii, et laialdane pankade süüdistamine on minu arvates liiast. Kõike mida pakutakse ei pea ju vastu võtma. Kui panga vaatevinklist vaadata, siis käib ju ka seal sisemine konkurents töötajate vahel-
kohalikud tavad, elulaad) Majandus ja poliitiline keskkond mõjutab neid kõiki. Kui majandus langeb, langeb ka ostujõud, hakatakse otsima soodsamaid alternatiive. Poliitilise mõju all on import, eksport, hinnakontroll, lisaks kõikvõimalikud seadusest tulenevad aktid. · Mina kui tarbija ja seadusandlus nt. kui ostan CD plaadi, kehtib mulle autoriseadus, mis keelab selle kopeerimist; ostes auto, kehtib liiklusseadus, mis keelab minna sõita purjus peaga; kasutades pangateenuseid, kehtivad Eesti Panga seadused jne. · Naiste tööhõive suurenemine : o Väheneb koduperenaiste arv (ostujõu suurenemine) o Naised lähevad peale laste sündi üha rutem tööle tagasi (lasteaia kohtade nõudlus) o Ostu käitumine- ostud sooritatakse kiirelt, kompaktselt (internetipoed) o Naiste osakaal tehnika, autode, kinnisvara ostmisel suureneb (iseseisvus) o Hinnatakse rohkem kvaliteeti, mugavust, loodussõbralikke (öko) tooteid
eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )-
Kulude ja tulude tabeli abil arvutab veebirakendus valitud perioodi säästetud raha või hoopis hoiatab liigsete kulutuste eest. Lisaks on võimalik igale kulule juurde lisada selle tähtsus, tänu millele saab rakendus soovitada mittetähtsaid kulutusi edaspidiselt vähendada või vältida. Süsteemi saab samuti kasutada pank. Panga klienditeenindajad saavad vaadata kliendi rahalisi kohustusi ning usaldusväärsust pakkumaks neile sobivaid pangateenuseid(nt. laenud, kindlustused, hoiused, pension, investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess
tekitas olukorra kus paljud kliendid enam kontorisse ei sisenenudki, see møjutas kontorite tööd ja selle mahtu ja piiras võimalust pakkuda ja selgitada klientidele uusipanga tooteid ja teenuseid. Tavaliseks kujunes olukord kus sularaha automaadid, arvuti pangandus, telefoni ,eraldusid omaette müügidivisjonideks ning seega muutusid need kontorite divisjonide konkurendiks. Pangakontori klassikaline seletus on: Tavaline pangakontor on koht kus klientidele müüakse kõiki peamisi pangateenuseid just selliste kontorite arv ongi oluliselt hakanud paljudes riikides vähenema. Ühekspõhjuseks on see, et need kontorid nõuavad väga heade teadmistega universaalseid pangatôötajaid, kuna sellise personali ülalpidamine on kallis siis peaksid panga kontorid asuma vaid kohtades kus on palju kliente, see omakorda tähendab et hea asupaiga valik suurendab investeringu kulusid. Samas tuleb veel arvestada et heade universaalseteoskustega
realiseerida varaks. Siinkohal võib tuua näitena tehnoloogia, mis hõlbustab teadmiste ja ideede vohamise kiirust. On suur vahe, kas müüa oma toodet käest kätte või läbi interneti. Esimesel juhul on aja- ning rahakulu suuremad ning samuti on see ka ebaefektiivne. Interneti vahendusel saab kiirelt ja tõhusalt oma ideid ja tooteid tutvustada, jagada, müüa neid globaalselt. Igaühel, kellel on arvuti, internetiühendus ja telefon, saab töötada, sisseoste sooritada ning pangateenuseid kasutada 24 tundi päevas (Bradley 1997). Hinnanguliselt on leitud, et teadmised kahekordistuvad iga 18 kuu tagant (Bradley 1997). Kui ainult osataks neid maksimaalselt rakendada, siis võib ette kujutada, millises rikkuses üks või teine elada võiks. Takistuseks võib saada aga tihe konkurents, kuna innovatsioon toob turgudele aina rohkem tooteid. Tuleb leida nüanss, millega eristuda. Selleks, et konkurentsis püsida, tuleb pidevalt töötada uurimuste ning arengu kallal. See kõik
.......................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Eestis elab 1.jaanuar 2015 hetkeseisuga 1 312 252 milj. inimest ning turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali (finantsinspektsioon). Arvestades sellega, et mingi osa inimestest on eelkooliealised ning mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada
alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. Varade ja kohustuste tasaarvestus. Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab
Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijatele maksmised) kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Pangakontode kasutamisel on hetkel tehtud ettevõttele üks üldine kasutajatunnus, millega saavad ligi pangale ettevõtte juhataja ning raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib raamatupidaja ja kinnitab juhataja. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes ärituludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Pangakontode numbrid on järgmised: 10121 10131 Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank
Pangamoodulis tehingute kirjendamine toimib täpselt samamoodi nagu kassamoodulis. Näide : D 12261 D 4004 K 1010 K 12261 Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340). 6 2. NÕUETE ARVESTUS Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud. 2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes.
kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu/laokanded (lao väljaminekute alusel). Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha
nende kaitsmine rünnakute eest oli hästi läbimõeldud. Pühamud oskasid ennast kaitsta nii paksude müüridega kui ka tõhusalt kaitsva ideoloogiaga. Paljud uskusid ja pühamehed jutlustasid , et pühakoda rünnanud ja rüüstanud inimene saab jumalalt karistada. Üks kindel põhjus oli usujuhtide parem haritus ja kirjaoskus, mis lubas tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida. Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine ning turgude integratsioon lisas eeltoodud ülesannetele lisaks rahavahetuse kohustuse. Esimene tuntav ja kvalitatiivne pööre panganduses toimus siis kui pangateenuste osutamine muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhisissetuleku allikaks.
· Raharingluse korraldamine siseriigis ja välisriikidega · Vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest · Riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise korraldamine · Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine · Järelevalve teostamine kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Pangatehingute sooritamine · Eesti maksebilansi koostamine Lisaks on panga ülesanne pakkuda klientidele erinevaid pangateenuseid: Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud · Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht
laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument. Rahakontod hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused ja ümberhindamised näidatakse raamatupidamiskohustuslase finantstuludena või -kuludena. Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad
kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär. 20. Raha hoidmise alternatiivkulu on mõõdetav nominaalse intressimääraga 21. Kui inimesed peavad inflatsiooni tõttu sagedamini kasutama pangateenuseid, võtmaks raha oma pangakontodelt, siis kulu, mis sellega kaasneb, kannab piltlikult nime kingatallakulu, kui aga firmad peavad sagedamini korrigeerima oma toodetele kehtestatud hindasid, nimetatakse selliseid kulusid menüükulu 22. Majandusteadlased nimetavad reaalsete janominaalsete muutujate eraldatust klassikaliseks dihhotoomiaks, raha ebaolulisust ehk irrelevantsust reaalsete muutujate suhtes aga raha neutraalsuseks. 23
Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes. Majanduses võib olla kaks olukorda: Inflatsioon (raha väärtuse langemine ja hindade tõus) või deflatsioon (raha väärtuse tõus ja hindade langus). Emiteerimine on raha printimine ja ringlusesse laskmine, mida saab teostada ainult riigi keskpank. Pangasüsteem jaguneb kaheks: riigi keskpank (hinnastabiilsuse tgamine) ja kommerts- ehk erapangad (osutavad eraisikutele pangateenuseid nt konto avamist, laenud). Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised
Lisaks võib e-õpet hakata kasutama ka kui alternatiivset võimalust tavaõppele. Prof. Mati Heinloo algatusel e-õppe listis läbiviidud Eesti e-õppe SWOT analüüs, mille tulemuse on esitatud töö lisas (vt Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs) Kui e-õpet vaadelda vaid juurdepääsukanalina, ehk kommunikatsioonivahendina, siis tehnilised vahendid annavad õppuritele alternatiivse lisavõimaluse osaleda tavapärases õppeprotsessis. Näiteks pangateenuseid on võimalik tarbida mitmest erinevast kanalist: teller, automaat, telefon, veeb, tigupost. Juurdepääsukanal ei muuda teenuse sisu, iga kanali puhul on tegemist täpselt sama teenusega. Toodud analoogia võib üle kanda ka e-õppele, kus teenuse sisu jääb samaks, kuid teenuse tarbimiseks lisandub traditsioonilisele kanalile (loeng, praktikum, eksam) tehnoloogiline kanal (e-loeng, e-praktikum, e-eksam). Seejuures uue kanali kasutamine ei tohi vähendada kvaliteeti
annaabi.ee 
