Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester.
,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2. osa sisuks on kohtuotsus , jüngerite lahtiütlemine kristusest ja risti löömine Kolgatal. Marthin Mägi 9a 5.Oratoorium Oratoorium- palvesaal ( Ladina ) . Tekkis 17ndal sajandil Itaalias koos varajase barokkmuusikaga ning on vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum . Oratooium on koorile , solistidele ja sümfooniaorkestrile kujutatud mitme osaline dramaatiline helitöö . Oratooriumit peetakse lõpetamata opperiks . Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik . Klassikaline oratoorium kujunes välja 18.saj Inglismaal . Noore mehena otsustas ta sõita Inglismaale . G
inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Muusika zanrid:Ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Ooper:Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Kantaat: Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik.
koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17
op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa.
da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku
käsul 8.saj. (Hispaania). Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 a. jooksul. 16. saj. ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid:
positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga . Liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus , kus kogu teksti esitati lauldes . Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik Sada kirikukontserti, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias.
saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium ! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal. Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon. Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium) Jutustaja - keskne tegelane, kes annab edasi põhilise osa sisust. Loo tegelased - teised solistid, kes esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. (aariaid) Sündmustes osalevat ja kommenteerivat rahvast kehastub koor. Inglismaal ja Itaalias: kontsert ettekanded Saksamaal: kiriku zanr Tuntuim oratooriumi looja on Georg Friedrich Händel.
reeglite järgi (nad justkui ajaksid üksteist taga) barokiajastu muusika tähtsaim vorm; tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd , toccata või fantaasia; Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri ja oreli, aga ka koorimuusikas. → suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. ORATOORIUM oratorio’ (itlk. ‘ – palvesaal) … on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. → Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. → Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase lähetamine".
Väga suured ja emotsioonaalsed, tehniliselt keerulised soolo-aariad 2 ooperi tüüpi kujuneb välja: * Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga) • Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) 2 ooperi koolkonda: Veneetsia ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne) Napoli ooper (oluline ilus laul e. bel canto) 1600 esimene oratpprium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja) Olemuselt nagu ooper aga on 2 erinevust: * oratooriumis ei toimu näitemängu * Oratoorium võib olla nii itaalia kui ka ladina keelne Bachi looming Vokaal-sümfooniline muusika: • MISSA h-moll • 4 väiksemat missat • Jõuluoratoorium • 2 bassiooni (Johannese ja Matteuse bassioon) • Kantaat (üle 200 vaimuliku kantaadi, üle 200 ilmaliku) • 6 motetti o Instrumentaalmuusika:
da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco- retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad
Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon.
Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon.
Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. 9) Oratooriumi alaliik passioon lk. 97 Passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast ( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese) evangeeliumist. Keskseks on evangelisti jutustav retsitatiiv, millele lisanduvad loo tegelaste ( Jeesuse, Peetruse, Juuda, Pilatuse
müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. · Kantaat- algselt sarnases paari aariaga ja ooperistseenidega. Saksamaal arenesid 17. sajandil kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist.
kontserdi juurde kuulus nüüd palju lauljaid. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Barokkajastul levis mitu erinevat muusikastiili. 1. vanem e kiriklik. Jätkas polüfoonilise muusika arengut. 2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Oratoorium Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase lähetamine". 1
Intermeediumil pole läbivat tegevust ja süzeed. 4. Ooper Roomas 17. saj I poolel. 1600. aasta paiku (17. sajandi alguses) levis uus monoodiline stiil ka Rooma (tänu Cavalierile, kes oli vahepeal olnud Firenzes), samuti katsetused muusikasse pandud draama vallas (Cavalieri, ,,Hinge ja Keha etendus"), mis olid tänapäeva mõistes nii ooperi kui ka oratooriumi (tegevustik minimaalne, lavastamata või vähe lavastatud) tunnustega. (Oratoorium tuleneb sõnast oratio palvesaal; need olid ruumid, kuhu koguneti palvetamiseks väljaspool jumalateenistust.) Oluliseks muutub ooper Roomas 1620ndate aastate paiku (üks esimesi olulisi Rooma oopereid oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" 1619), ka tänu Barberini rikka aadlisuguvõsa toetusele. Põhiline etenduste andmise aeg oli karnevaliaeg. Roomas kui roomakatoliku kriku keskuses viljeldi ooperit eelkõige rohkearvulise vaimulikkonna ja rikaste aadliperekondade toel. (Siin polnud ka üht keskset õukonda