SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse
tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Toorestest palkidest sein vajub kuivamisel kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23
Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu-ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti Küsimused 1.Mis on välisseinte ülesandeks? 2.Nõuded välisseintele? 3.Seinte materjalid? 4.Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi 5.Tehiskivi materjalid 6.Mida nimetatakse vuukideks? 7.Mida nimetatakse seotiseks ja nimetatakse kaks põhilist seotist? 8.Puitseinte liigitus 9.Palkseinte liigitus. 10.Seinte liigitus töötamise iseloomu 11.Seinte liigitus asukoha järgi 12.Puitkarkass-seina joonis. 13.Soojustatud kiviseina joonis.
Vältimaks auru kondenseerumist seintes, peaksid märgruumid võimalusel paiknema hoone sisemuses, välistarindid peavad olema eraldatud ja hästi tuulutatud. Puitsente kahjustused Puitsein säilib meie kliimas vähese hooldusega pikalt. Aja möödudes võivad puitu kahjustada ehitusvead, päikesevalgus, vihmavesi, hoone aktiivne kasutus, aururühk erinevad sise- ja välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks. Avatud palktarindid kahjustusi on lihtne märgata, suletud konstruktsioonides avastatakse kahjustsust enamasti hilinimesegi. Kahjustustele võivaf viidata vajumised, ades märku tarindis toimunud ohtlikest muutustest. 3
ividelt mulda ja prahti pühkida. Vundamendi parandamiseks või kõrgemaks ehitamisel on vaja müüritöödel kasutatavaid vahendeid: mördimikser või segumasin, (väiksemate koguste puhul piisab labidast), vann ja ämber, käru, labidas täiteaine ja sideaine(te) tõstmiseks, müürsepa kellu, müürihaamer, looduskivide puhul on hea kasutada meisleid. Mõõteriistadest erineva pikkusega vaaderpassid, voolikuga vesilood, nailonist punutud nöör. Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud. Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali,
avade vertikaalsete lengide olemasolul Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23
avatakse uusi lennuliine ja ka -firmasid. Üha kasvav lennutranspordi kasutamine loob ka nõudluse lennuteenindajate järele. Lennusaatja tööst loobujad asuvad sageli tööle lennujaamas või mõnes muus klienditeenindusega seotud ametis. Palkmajaehitaja Palkmaja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Õigesti ehitatud puitmaja võib säilida sajandeid. Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Töö nõuab füüsilist pingutust ja head käsitööoskust. Töö nõuab juhiste täpset järgimist ja ohutusnõuete järgimist Tööiseloom Eestis toodetavaid palkmaju on väga erinevaid – ruumelementmajad, elementmajad, palkmajad nii kantpalgist kui ka ümarpalgist ning aiamajad. Osa neist majadest toodetakse käsitööna, osa aga masinatega. Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest
harjastega pühkimishari, millega saab k ividelt mulda ja prahti pühkida. Vundamendi parandamiseks või kõrgemaks ehitamisel on vaja müüritöödel kasutatavaid vahendeid: mördimikser või segumasin, (väiksemate koguste puhul piisab labidast), vann ja ämber, käru, labidas täiteaine ja sideaine(te) tõstmiseks, müürsepa kellu, müürihaamer, looduskivide puhul on hea kasutada meisleid. Mõõteriistadest erineva pikkusega vaaderpassid, voolikuga vesilood, nailonist punutud nöör. Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud. Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et
KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele. 4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi.
nende vertikaalsust. Kõikide järgmiste palkide otsa lõigatakse soon tenderpostiga sidumise jaoks.Aknaava ülemise serva jaoks lõigatakse sisse süvend ja pesad tenderlati jaoks. Hoone seob akende ülemise serva kohal terviklikuks silluspalk. PALKMAJA EELISED Loodussõbralikkus: - Puit on puhas ja looduse enda poolt loodud ehitusmaterjal. - Puit on looduses ise taastuv ehitusmaterjal. Tervislikkus: -Tänu puidu erilistele omadustele toimub läbi palkseinte siseruumide õhu pidev värskendamine - Tänu puidu antistaatilistele omadustele on palkmajas vähem tolmu, seda omadust eriti hinnata allergikud - Puidus sisalduv niiskus eraldub talvel siseruumidesse ja see tagab ühtlase ja optimaalse õhuniiskuse. Soojus: - Puit on loomult soe materjal, sisepindade temperatuur on meeldiv, kuna see on alati lähedane ümbritseva õhu temperatuurile
voolaks välisvoodri vahele - Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. - Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. - Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada - Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised
kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn. Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks 1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning
(joonis) Ruumiline vahelaeplaat kinnitatakse seinapaneeli külge metallankrutega: hendataksepaneelide servad omavahel- sellega tagatakse ruumiline jäikus. 62. Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes? 63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4
ma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks. 72 ööstuslikul palgil võib vara olla ka mitme soonega. Tööstuslikul 36 Rõhtpalksein Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm, abihoonete korral alampiirmää alampiirmäärara ei ole. Palkseinte suurem soojajuhtivus tuleb kompenseerida teiste piirete vä väiksema soojajuhtivusega. Palkmaju võib teha kas kuivast või mämärjast palgist. Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vä vältimiseks tuleb eelistada et palgimaterjal kuivatatakse enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine ühtlane niiskusesisaldus eelnevalt kuivatatud seinapalgil peab olema enne ehitamist 20±
Hiljem valis iga kõrtsmik kõrtsile sobiva asukoha oma valdustes käidavama tee ääres, sageli just mõisa piiril. Sageli olid kõrtsides ka postijaamad ja võõrastemajad. Algselt müüdi kõrtsides ainult õlut, 15.sajandist ka viina. 18.sajandist alates kujunes laialdane kõrtside võrgustik. 1823.a oli Eestimaa kubermangus 1112 maakõrtsi. Kindlasti oli kõrts kiriku juures, sageli ka mõisa läheduses. Vanimad kõrtsihooned ehitati ilmselt kohaliku elamutüübi järgi. Palkseinte, õlgedest kelpkatuse ja savi- või kivipõrandaga kõrtsihoones oli avar tall (rehealune), sellest kitsam, kerisahjuga (mõnikord veel korstnata) köetav kõrtsituba ning selle otsas ja taga kambrid. Mitmel pool on kõrtse peetud ka tavalises talumajas (rehielamus). Mõnel väikesel kõrtsihoonel oli kõrtsitoa ees sammastele toetuv ulualune. 18.-19.sajandil arenes kogus Eestis välja väga pikk (keskmiselt 30-50m) kõrtsihoone. Neil hoonetel oli
KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele. 4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi. VIIMISTLUS MARTJALID VUNDAMENT VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele
30 cm pikkuses lõigus 6,5. (Pool palgi paksust ). Seinapalk, peab olema pealt ümar ja palgi pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise palgi varaservad, et vältida vee imbumist varasse. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks. Tööstuslikul palgil võib vara olla ka mitme soonega. Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm. Abihoonete korral alampiirmäära ei ole. Palkseinte suurem soojajuhtivus tuleb kompenseerida teiste piirete väiksema soojajuhtivusega. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleb eelistada et palgimaterjal kuivatatakse enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine ühtlane niiskusesisaldus eelnevalt kuivatatud seinapalgil peab olema enne ehitamist 20±5% (mõõdetuna 3 cm sügavuselt.
Joonis2.16 Mädanikkahjustustega palgid. Parempoolsel pildil on mädanenud koht kaetud laudadega, mis omakorda kiirendab mädanemist, kuna kuivamine toimub aeglasemalt. 23 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Välisseinte sisemine lisasoojustus 20. sajandil ja varem ehitatud elumajade palkseinte paksus on ~15 cm, mille soojapidavus võib jääda väheseks, pidades silmas tänapäevaseid nõudeid energiatõhususele. Paaris elamus olid välisseinad soojustatud seestpoolt. Soojustatud oli ühes elamus osaliselt 100 mm mineraalvillaga, teises ühte elamu otsa 50 mm krohvitud roomatiga, kolmandas elamus paari tuba seest 50 mm paksuse mineraalvillaga. Välisseinte seespidine lisasoojustus on alati seotud niiskustehniliste riskidega
TP 3 klassi hoonete seina- ja laepinnad võivad olla süttivustundlikkusega D-s2,d2 ning põrandad süttivustundlikkusega Dfl-s1. Mõlemad nimetatud nõuded lubavad puitpindade kasutamist. Puitkorterelamute ehitamisel kasutati puitkonstruktsioonide lupjamist, et vähendada nende süttivustundlikkust, Joonis 2.70 vasakul. Tänapäeval lupjamist ei tehta ja selle kaitsva mõjuga pööningukonstruktsioonidele arvestada ei saa, kuna kohati on see lubjakiht lagunenud. Palkseinte tules käitumine kujutab endast aeglast ühemõõtmelist söestumist. 60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega (15…18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta. Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivust on algselt tagatud talade
annaabi.ee 
