Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine. Väga väikese painderaadiuse puhul võib tooriku välimine kiht paindekohas puruneda. Painderaadiust aitab tunduvalt vähendada materjali lõõmutamine. Minimaalse lubatud painderaadiuse suurus sõltub materjali mehaanilistest omadustest, painutustehnoloogiast ja
Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal-
TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht on paksenenud. Lihas on hästi kombeldav.Nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul 25.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÜHENENUD LÕDVESTUSSEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lühenenud ja lõtv. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele väga oluliselt lähenenud. Kombeldes on liha pehme.Nt õlavarre-kakspealihas väga tugeva küünarvarre painutuse korral 26.SELGITAGE LIHASE SEISUND: PINGESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lähteseisundis ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu. Lihas on hästi kombeldav. Nt pooside säilitamine 27.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÕDVESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lähteseisundis ja lõtvunud. Lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus. Nt lamali asendis reie-nelipealihas, ... jne 28.SELGITAGE LIHASE SEISUND: VÄLJAVENITATUD PINGESEISUND
Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973) c. Kortsuvus Kortsuvus või mittekortsuvus on kanga omadus moodustada mehaaniliste mõjutuste tagajärjel kortse. Riide kortsuvus on tingitud kiu plastilisest deformatsioonist, mis tekib kiudaine elastsuspiiri ületamisel painutuse ja surve mõjul. Elastsetes materjalides kaovad kortsud järk- järgult. Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi. d. Drapeeruvus ehk langus Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust. Mida pehmem ja raskem on minimaalse
osalise koormamisega, kuna see on oluline paraneva lihaskudede seisukohalt, suurendades väsimustolerantsi värskes armkoes ja hamstringide lihaskoes. Alustada tuleks valuvabas liikuvusulatuses ja jõus. Näiteks kui põlve fleksioon täielikust ekstensioonasendist on valus aga alates 90`st fleksioonist mitte, siis harjutama hakatakse 90´ fleksioonist kuni maksimaalse fleksioonini, jättes sirge põlvega painutuse programmist välja. Harjutuse teostamise sagedus, korduste arv ja valik tuleks teha samuti valuvaba piirangute järgi lihase kontraksioonil ja venitamisel. Harjutused 1. Alusta kümne minutilise kerge jalgrattasõiduga, millele järgneb viis minutit venitusi sirge põlve ja puusa sirutusega. 2. Istudes, kannad põrandal, vastu tooli- hoida mõlema jalaga kontraktsiooni viis sekundit, korda viis korda. Arenedes teostada kontraktsioon ühe jalaga ning suurendades kontraktsiooni hoidmisaega 3
pooside säilitamine) 3) Lühenenud pingeseisund – lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht paksenenud (nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul) 4) Lõdvestunud lähteseisund– lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus (nt. pikali olles reie-nelipealihas) 5) Lühenenud lõdvestusseisund– lihase algus- ja kinnituskohad on üksteisele väga oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka distaalselt paiknevaid liigeseid – paradoksaalne töö. Näiteks küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus – õlavars viiakse taha.
vigastatud mitu struktuuri korraga (sidemed, meniskid, luud). Jala asend vigastuse hetkel annab juba pool diagnoosi. Eesmine ristatiside rebeneb jala ülesirutusel põlveliigesest. ristatisidemete vigastuse tunnuseks on sääre liigne liikuvus ette või taha. Tagumise ristatisideme vigastus tekib aga vastu sääre esikülge saadava löögi tulemusel, kui jalg on põlvest painutatud. Külgsidemed saavad viga tugeva löögi, ülesirutuse või -painutuse või rotatsiooni tulemusel. Külgsidemete vigastusele viitab ülepiiriline külgliikuvus põlvest, http://www.nationalsportsmed.com/knee.html Nihestus ehk dislokatsioon Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend
abaluualune närv (n. subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas,
Vastutavaid mutried tuleb pingutada kindla pingutus momendiga. Pingutusmomentide suurused on antud iga mootori kohta käsiraamatutes. Pulseeriv koormus rappumine ja vibratsioon soodustavad keermesliidete iseeneslikku lahti tulekut. Selle vältimiseks kasutatakse liidete lukustamiseks vedruseibe, splinte, vastumutreid, lukustus traati. Vastumutter keeratakse peale ja pingutatakse alles pärast põhimutri täielikku kinnikeeramist. Muttervedruseibidel peab otste painutuse suurus võrduma seibi kahekordse paksusega. Kasutada võib neid kuni vetruvuse kadumiseni. Keevis ja neetliited Keevitamiseks nimetatakse metall detailide ühendamist nende kokkupuute koha kohaliku kuumutamise lassesse või sulasse olekusse, saadakse mittelahtivõetav liide. Keevisliidete kasutamine võimaldab säästa metalli, töömaht on väike, seda protsessi on võimalik mehhaniseerida, saadud liited on tihedad. Kasutusel on väga erinevaid keevitusi.
Kaheksandaks eluaastaks muutub kõrisõlm laiemaks ja seetõttu kaob fsioloogiline kaitse õhulekkeks intubatsioonitoru asetamisel. (Reisdorff jt 1993, Miller 2005.) Laste trahhea on võrreldes täiskasvanutega tunduvalt lühem, mis võib põhjustada paremasse peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka
· interotseptorid e vistseroretseptorid asuvad veresoontes, siseorganites, lihastes ja närvisüsteemis ning jälgivad keha sisekeskkonda · proprioretseptorid asuvad lihastes, kõõlustes, liigestes, sisekõrvas ning reageerivad muutustele keha asendis, lihaste pikkuses ja pinges ning liigeste asendis ja liikuvuses Retseptorite liigitus lähtuvalt stiimuli tüübist: · mehaanoretseptorid retseptori deformatsiooni, venituse või painutuse tundlikkus puudutus-, surve-, vibratsiooni-, propriotseptsiooni-, kuulmis-, tasakaaluaistingute ning veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul · termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes
Arvatakse, et kõnd on tegevus, mis toimub ümber liigeste, kuid ära ei tohi unustada, et lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust
Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine. Väga väikese painderaadiuse puhul võib tooriku välimine kiht paindekohas puruneda. Painderaadiust aitab tunduvalt vähendada materjali lõõmutamine. Minimaalse lubatud painderaadiuse suurus sõltub materjali mehaanilistest omadustest,
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 14) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje 15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon)
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon)
3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon)
annaabi.ee 
