Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem
C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem
Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga.
1 ja 3.
Klassikaline - Aeg ja ruum on absoluutsed ei sõltu taustsüsteemi valikust ja keha liikumise
kiirusest.
Aja dilatatsioon
v keha liikumise kiirus
t aja vahemik liikuva keha suhtes st liikuvas taustsüsteemis
t' ajavahemik maa suhtes (paigal seisva taustsüsteemi suhtes)
c valguskiirus vaakumis
Aja dilatatsiooni võrrand
1) Eeldus v<
ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: · Klassikaline mehaanika 1. Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) 2. Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) 3. Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) Mehaanikas kasutatavate suuruste põhiühikud SI-süsteemis on: pikkusühik - meeter (m) massiühik - kilogramm (kg) aja ühik - sekund (s) Vajalikud füüsikalised suurused: NIMETUS TÄHIS ÜHIK teepikkus s m aeg t s
Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid
Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid
Soojuspaisumist tuleb arves-tada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone)
(nt kaksiktähed) Probleem valguskiirusega: v=v1+v2; Kui v2 on valgussähvatus rongi liikumise suunas, siis klassikalise mehaanika järgi peaks valguskiirus suurenema v2 võrra. Relatiivsusteooria: I postulaat: valguse kiirusest suuremat kiirust pole olemas. II postulaat: kõikides süsteemides toimub sama sündmus ühesuguselt. Füüsikalised suurused rel. teoorias: aeg - t= t0 / (sqrt(1- v^2/c^2) - sqrt < 1 seega ajavahemik liikuvas süsteemis on pikem, kui paigalseisvas süsteemis. Ehk liikuvas süsteemis vananeme aeglasemalt. Väikestel kiirustel Newtoni mehaanika põhimõted kehtivad. pikkus - l=l0 * sqrt (1- v^2/c^2) ; pikkus läheb väiksemaks liikuvas süsteemis. mass - m=m0 / sqrt (1- v^2/c^2) ; mass suureneb liikuvas kehas; kiirendis osakeste mass muutub märgatavalt kiirus - saab näidata, et sama liikuva keha kiirus paigalseisva süsteemi suhtes on leitav. v1 rong, v2 inimene. v= (v1 + v2) / (1 + (v1v2 / c^2)) ; näeme, et
2.1.1. Sissejuhatus mehaanikasse Sõna mehaanika on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Uurimisobjekti järgi võib mehhaanika jaotada: Tahkete kehade mehhaanikaks Vedelike mehhaanikaks Gaaside mehhaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: Klassikaline mehhaanika puhul jaotub järgmiselt: Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) (uurib kehade tasakaalu tingimusi) Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) (uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi) Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) (uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub.) Kinemaatika (kinema - kreeka k. liigutus, liikumine) uurib kehade liikumist ruumis.
Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub: Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks. Klassikaline mehaanika: Staatika- kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas systeemis, kirjeldab kehade tasakaalu tingimusi. Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika- uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest Klassikaline mehaanika- kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis. Punktmass- keha millel pole ruumala. Keha mehaaniliseks liikumiseks nim- tema asukoha muutumist ruumis, teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. Kulgliikumine- liikumist mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt.
abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist. Sisehõõrdeks nim molekulide vastastikmõjust tingitud takistust aine eri makroskoopilisele liikumisele /// keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise
negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema ,,,, märk. Olgu meil transformaator, see on 2 südamikule astetud pooli. Kui ühendada transformaatori primaarmähis vooluallikaga elektrivõrku, tekib suletud sekundaarmähises vool. Magnetväli laenguid liikuma panna ei saa, sest magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele. Peale magnetvälja avaldab laengutele mõju veel elektriväli, mis mõjub ka liikumatutele laengutele. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. Muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektriväljal on teistsugune struktuur, kui elektrostaatilisel väljal. Selle elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks.
elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui ühendame transformaatori primaar mähise, vaheldubvoolu elektrivõrku tekib suletud sekundaarmähises vool. Magnetväli laenguid liikuma panna ei saa, sest magnetväli mõjub ainult liikuvatele laengutele. Peale magnetvälja avaldab laengutele mõju veel elektriväli., mis mõjub ka liikumatutele laengutele. Paigalseisvas juhis, paneb elektronid liikumaelektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise iduktsiooni nähtuse olemus seiseneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. Muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektriväljal on teistsugune struktuur kui elektrostaatilisesl väljal. Selle elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu vaid need onkinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Sellist välja nim.pööriselektriväljaks. põõriselektrivälja jõujoonte
Mehaanikat jaotatakse: *Tahkete kehade mehaanikaks *Vedelike mehaanikaks *Gaaside mehaanikaks Peenema jaotuse järgi: *Klassikaline mehaanika *Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) *Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) *Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) *Kineetika *Võnkumise teooria *Tehniline mehaanika *Masinate dünaamika *Materjaliõpetus
max M f dFn Mf d F FR R FG Fn Fh h Pikkuse dimensiooniga kordajat d nimetatakse veerehõõrdeteguriks. VEEREHÕÕRDETEGUR KINEMAATIKA JA DÜNAAMIKA Staatika kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude Dünaamika kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude 21 Mõisted Taustkeha On keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti. Koordinaadistik Mõõtmissuunad, -ühikud ja asukoha mõõtmise
ruumpaisumis teguriga või joonpaisumisteguriga. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jms. Metallkonstruktioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumitegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostidega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumine energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkises levib soojusliikumine energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi
r (kohavektor), v (kiirus) ja a (kiirendus) on kolmemõõtmelised vektorid. Suurused r ja v on olekusuurused. Coriolise teoreem Coriolise kiirendus on vektor, mis on risti vektorite ja poolt määratud tasapinnaga ja mille suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi, pöörates vektorit väiksemat nurka mööda vektori poole. Kehale mõjuv coriolisi kiirendus avaldub maakera pöörlemise nurkkiiruse ja keha kiiruse kaudu järgmiselt: Tõestatakse sidudes koordinaattelgi pöörlevas ja paigalseisvas taustsüsteemis. , Vastavalt Coriolisi jõu saame, kui korrutame kiirendust massiga : Coriolisi jõud on niinimetatud massijõud, mis on võrdeline liikuva keha massiga jaei sõltu keha kujust, pindalast ja teistest teatud faktoritest. Kasutatud kirjandus Kinemaatika http://et.wikipedia.org/wiki/Kinemaatika#J.C3.A4iga_keha_kinemaatika Kinemaatika ftp://ftp.ttkool.ut.ee/phys/kaug/mat_kin.pdf Kinemaatika ja dünaamika elemendid http://www.e-ope
Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C, rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Materjali füüsikalised omadused Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Materjali füüsikalised omadused Mida suurem on materjali niiskussisaldus, seda suurem on selle soojusjuhtivus.
Induktsioonivool on suunatud nii, et selle magnetväli takistab voolu esilekutsunud magnetvoo muutust (Lenzi d m reegel). Elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud E i = - . Liikuva dt kontuuri korral püsivas magnetväljas on E i teke seletatav magnetjõu kui kõrvaljõu mõjuga, mis tekib kontuuri liikumisel. Paigalseisvas kontuuris tekitab muutuv magnetväli solenoidaalse elektrivälja, mille tsirkulatsioon määrab ära E i . Kui juhtivas kontuuris kulgeb ajas muutuv vool, siis indutseeritakse seal samuti elektromotoorjõud E s , millist d s nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks; seejuures E s = - . Kui kontuur on jäik ja dt
ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone)
Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris magnetvälja muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonil on elektrotehnikas väga tähtis osa selle abil saame tekitada elektrivoolu. Juhtmes tekib pinge, kui: · see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli.
ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone)
Tsink 419 Alumiinium 660 Vask 1083 Raud 1539 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. 4.2. Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetatavus 4.3. Materjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist
Madalpingeaparaatides 100A 230V juures on pingegradient keskmiselt 15 V/cm. See tähendab, et kaare kustumiseks on vaja suurendada selle pikkust 25- 30 cm, mis on aparaadi mõõtmete tõttu võimatu. Elektrikaare kustutamine mõjutada kaaresammast suurendamaks pingegradienti; Efektiivsem on aga kaaresamba jahutamine. Üheks võimaluseks on kaare puhumine õhu või õliga, mis aga vajab keerukaid ja kalleid seadmeid. Teiseks võimaluseks on kaare liikuma panemine paigalseisvas keskkonnas magnetvälja abil. Sellist võtet kasutatakse laialdaselt madalpingeaparaatides. Kui panna kaar liikuma kiirusega 100 m/s, siis voolutugevusel üle 100 A pingel 230 V on vaja kaar venitada vaid 5 cm pikkuseks. Elektrikaare kustutamine magnetpuhumisega Elektrikaare kustutamine kasutada ära elektroodilähedast pingelangu. Elektrikaare kustutamine kaarekustutusvõres Elektrikaare kustutamine pikipiludes Elektrikaare kustutamine kõrge rõhuga
32. Elektrienergia mõõtmise võimalused ja seadmed Mõõteseadet, mis salvestab energiakulu vatt- või kilovatt-tundides (d zaulides), nimetatakse energiaarvestiks. Alalisvooluringides kasutatakse energiamõõtmiseks elektrodünaamilisi mõõteseadmeid, mis töötavad integreerivate vattmeetritena (joonis 2.100). Selline energiaarvesti koosneb väiksest alalisvoolumootorist, mille staatori ja rootori mähised on metalsete südamiketa. Magnetväli tekib tarbitava voolu It toimel paigalseisvas ergutusmähises EM. Rootori mähistega on jadamisi ühendatud eeltakisti Re ja kompenseeriv mähis KM. Seda ahelat toidetakse pingega U. Et südamikud puuduvad, on rootorit läbiv magnetvoog võrdeline vooluga It. 25 kus E = k1 on elektromotoorjõud, mis indutseerub nurkkiirusega pöörleva rootori toimel mähises EM. Valemites arvestame rootoriahela kogu takistusega R ja proportsionaalsusteguriga k1.
mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt. Rootori pöörlemisel lähenevad poolused vaheldumisi staatori poolide südamikele (poolustele, pooluskingadele), mistõttu südamikes tekib magnetvoog, mis oma suuruselt ja suunalt muutub rootori ühe pöörde vältel. Südamikes magnetvoo muutumise tagajärjel indutseerub poolide mähistes emj. Generaatorid töötavad kõik samal põhimõttel, elektromagnet pöörleb ja paigalseisvas mähises staatorimähises - tekib muutuva magnetvälja mõjul vahelduvvool. Staatorimähiste ja vahelduvvoolu alalisvooluks muutvate dioodide arv sõltub generaatori tüübist. Süüte sisselülitamisel läbib rootori ergutusmähist väike vool. Ergutusmähist läbiv vool tekitab ümber mähise magnetvälja ja rootor muutub elektromagnetiks. Mootori käivitamisel hakkab rootor koos magnetväljaga pöörlema. Magnetvälja jõujooned lõikavad ümber rootori oleva
) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Korrosioonikindlus . Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Mehhaanilised omadused. Tugevus. Selleks nim materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks
seadmete võrku ühendamisel. 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. Elektrienergiat saab väga hõlpsasti muundada mehaaniliseks energiaks, soojuseks ja valguseks. Elektromehaaniline energiamuundusprotsess, mis leiab aset elektrimootori staatori ja rootorivahelises õhupilus, põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel, mille korral indutseeritakse muutuva magnetvälja toimel juhtmesse elektromotoorjõud. Muutuva magnetväli tekitatakse kas a) juhtme liikumisel paigalseisvas magnetväljas, b) magnetvälja liikumisel paigalseisva juhtme suhtes, c) voolutugevuse ja magnetvoo tiheduse muutumisel ajas. Elektromagnetilise induktsiooni nähtust selgitab Joonis 3.7,b. Magneti põhjapooluse (N) ja lõunapooluse (S) vahel on magnetväli. N N i e
6 Ajam võimaldab juhtida teineteisest sõltumatult mootori pöördemomenti etteande- suuruse Ts abil ning õhupilu magnetvoogu etteandesuurusems abil. Negatiivse tagasisidega hoitakse mootori õhupilu magnetvoog konstantsena ning mootorit juhitakse etteandemomendi Ts abil nagu alalisvoolumootorit ankruvooluga. Mootori juhtimiseks antakse ette kaks ristsuunalist staatorivoolu komponenti isq ja isd. Kuna regulaatoritest K1 ja K2 ette antud suurused on alalisvoolusignaalid paigalseisvas koordinaadistikus, siis tuleb nad kõigepealt teisendada pöörlevasse kahefaasilisse koordinaadistikku ning seejärel pöörlevasse kolmefaasilisse koordinaadistikku, milles töötab reaalne mootor. Mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks tuleb mõõta selle suurust vahetult mootori õhupilusse paigutatud anduritega, näiteks Halli tajurite või mõõtemähistega. Andurid paigutatakse mootori magnetahela ristuvatele telgedele,
paisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja Elavhõbe 13 550 on sulamite korral määratud eelkõige keemilise Kuld 19 320 koostisega. Volfram 19 400 Plaatina 21 400 Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja Tabel 1.3. Metallide sulamistemperatuur vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel Metall Ts, °C soojusliikumise energia kandub kõrgema tempe- Elavhõbe -39 ratuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga Kergsulavad piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii Tina 232
saame järgmiselt Kui punkt P`` liigub koordinaadistikus T´´X´´Y´´Z´´ mööda x telge valguse kiirusega ( w`` ), siis selle punkti kiirus koordinaadistikus T´X´Y´Z´ on selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus ,,valguse kiirus" on analoogiline suurusega ,,intervall". ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.3.1.10 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. ,,Kaksikute paradoks" on ka aja aeglustumise efekt. Näiteks mida
saame järgmiselt Kui punkt P`` liigub koordinaadistikus T´´X´´Y´´Z´´ mööda x telge valguse kiirusega ( w`` ), siis selle punkti kiirus koordinaadistikus T´X´Y´Z´ on selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus ,,valguse kiirus" on analoogiline suurusega ,,intervall". ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.2.1.9 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole 60 vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult. ,,Kaksikute paradoks" on ka aja aeglustumise efekt.
saame järgmiselt Kui punkt P`` liigub koordinaadistikus T´´X´´Y´´Z´´ mööda x telge valguse kiirusega ( w`` ), siis selle punkti kiirus koordinaadistikus T´X´Y´Z´ on selle tõttu aga järgmine: Siin ongi näha seda, et kui keha liigub valguse kiirusega, siis ei tule sellele kiirusele midagi juurde ega ei lähe ka midagi maha. See ei olene sellest, et kas liikumine, mida antud juhul vaadeldakse, ise toimub liikuvas või paigalseisvas koordinaadistikus. Suurus „valguse kiirus“ on analoogiline suurusega „intervall“. Muide peale footonite on olemas ka teisi osakesi, mis liiguvad vaakumis valguse kiirusega. Näiteks π-mesonid. ( Lorents 1998, 98-101 ). 1.3.1.10 Kaksikute paradoks Kui näiteks üks kaksikvendadest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale tagasi, siis ei ole vennad enam ühevanused. Kosmoserändur on jäänud vennast nooremaks. Teoreetiliselt võib vanu- sevahe suurendada piiramatult
annaabi.ee 
