1.Krohvpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. · Pühkige lahtised osakesed ära. · Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. · Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord. 2.Betoonpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Vajadusel pahteldage põrand. Kui seda tegite puhastage tolmust. · Töödelge põrandat betoonisöövituslahusega.
Vundamendi kõrgus 1205mm. Ümber vundamendi perimeetri 1m laiuselt horisontaalne soojustus 100mm EPS-ga. Välisseinad Välisseinaks on AEROC EcoTerm 375 poorbetoon plokid. AEROC EcoTerm plokid on valmistatud eriti soojapidavast materjalist ja seetõttu ei vaja nendest ehitatud välisseinad täiendavat soojustamist. Välissein ja sokkel krohvitud. Vaheseinad Siseseinad on samuti AEROC plokkidest 100mm ja 200mm. Krohvitud, pahteldatud, värvitud (heledad toonid). Sanitaarruumides viimistluseks kasutatud keraamilisi plaate. Katusekonstruktsioonid Katuse kalle 20 kraadi. Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed.
paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist
09.2015 Restauraatori töö • …selliseks ehitis sai peale renoveerimist. Kahjustused: 1. Puudub katus. 2. Krohv on ära läinud. 3. Hoone on krundi sisse süvenenud. 4. … 5. Analüüsige joonist ja täiendage see nimekiri. 3 2.09.2015 Tehtud tööd: 1. Väljaehitatud uus katus. 2. Krohvitud/pahteldatud/värvitud. 3. Hoone on ülesttõstetud. 4. … 5. Täiendage see nimekiri. Kas on see PÄRIS reatureerimine? 4
lasta enne ülevärvimist kuivada. Eemaldada pinnalt vana lahtine värv, nõrgalt seotud pind puhastada kindla aluspinnani. Eelnevalt läikiva värviga kaetud pind lihvida parema nakke saamiseks matiks. Aluspinnas olevad augud ja praod täita pahtliga Micro (kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist lasta värvitud pinnal kuivada vähemalt 4 tundi (23°C, 50% RH). Värv on pinnale kandes roosa, muutudes kuivades (1-2 tunni jooksul) valgeks. 2.1.3. Lae värvimine Kõigepealt krunditakse lagi värviga Bindo Base millest on lähemalt juttu osas ,,Seinte
(4) Aluspinna ettevalmistus Värvi valik Maalritarvete valik Värvimine 1) Loetle aluspinna liigid välisvärvimisel! Puit, tellis, betoon, krohv. 2) Kirjelda uue ja varemvärvitud aluspinna ettevalmistust! Värvitav pind peab olema kuiv Pinnalt tuleb vana värv eemaldada Enne värvimist tuleb lihvida Kui aluspinnas on augud, tuleb need täita pahtliga, pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada lihvimistolm 1) Mida tuleb silmas pidada aiamööbli, piirdeaia, aiapostide pinna katmiseks materjali valides? Materjal peab vastu pidama. Aiapostid võib teha näiteks kivist, metallist või immutatud puidust. Puitu on soovitav värvida Pinotexiga. Värvitooni valikul tuleb arvestada seda, et hele pind määrdub kergesti. 2) Millised nõuded esitatakse krohv-, betoon- ja tellispindade värvidele (5) ?
ja pindade lauspahtelduse teha ühe tööoperatsioonina. Eriti hea lahendus väikeste ruumide kiireks ja veatuks viimistlemiseks või remondiks. 0-5 mm paksuse kihina on segu täielik kuivamisaeg ca 2 tundi. Gyproc Super pulbrile lisatakse vaid vett. Segada käsitsi või drelli otsa kinnitatud vispliga. Valmis seguga töötamise aeg on ca 45 minutit, seejärel hakkab segumass tarduma. Tarduvat segu mitte kasutada! Pahteldatud pinnad lihvitakse liivapaberiga. Gyproc Super pahtel sobib suurepäraselt ka Gyproc Cove karniisiliistude kinnitamiseks. Gyproc Super kipspahtli kulu vuukimisel on ca 0,25-0,35 kg / m2, ning Cove karniisiliistude kleepimisel 5 kg / ca 20-25 jm. Gyproc Vario on kipsipõhine, kõrge kvaliteediga, kiiresti kivistuv pahtel eriti suurt tugevust nõudvate kipsplaat- konstruktsioonide vuukide viimistlemiseks ning probleemsete pindade lauspahteldamiseks kuivades siseruumides
P 180 kogu kahjustatud ala üle. Puhasta pind silikoonieemaldajaga tolmust. Krundi pind reaktiivkrundiga. Seda ei lihvita. Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt ,,karukeelega" ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga P 180 See järel kasuta eksentriklihvijat ja lihvpaberit suurusega P240. Siledaks lihvitud pahteldatud pinna ääred lihvi ekstsentriklihvijaga, kasutades lihvpaberit P 320. Puhasta pind tolmust. Kanna peale täitevkrunt Lihvi lihvklotsiga ja lihvpaberiga P 320 - P 400. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi ekstsentriklihvijaga lihvpaberiga P 500 P 600 töödeldav pind siledaks. Puhasta pind lõplikult tolmust. Enne värvimist kasuta vahalappe.
Interior Kitchen (Pestav seinavärv) Elly-Liis Kurg Ev112 Sobivus • Sobib uute ja varem värvitud pindadele • Kipsplaat-, pahteldatud pindadele. • Tapeeditud pindade . Pinna hooldamine • Värvitud pinda võib puhastada 1 kuu möödumisel värvimisest. • Puhastamiseks kasuta vee või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesukäsna või -lappi. Interior Kitchen • Ohutu tervisele ja keskkonnasõbralik. • Peaaegu lõhnatu . • Hea kulumiskindlusega ja mustust hülgav. • Kahjulik tarbides suurtes kogustes. Füüsikalised ja keemilised omadused
Puhasta pind silikoonieemaldajaga tolmust. Krundi pind reaktiivkrundiga. Seda ei lihvita. Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt „karukeelega“ ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga P 180 See järel kasuta eksentriklihvijat ja lihvpaberit suurusega P240. Siledaks lihvitud pahteldatud pinna ääred lihvi ekstsentriklihvijaga, kasutades lihvpaberit P 320. Puhasta pind tolmust. Kanna peale täitevkrunt Lihvi lihvklotsiga ja lihvpaberiga P 320 - P 400. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi ekstsentriklihvijaga lihvpaberiga P 500 – P 600 töödeldav pind siledaks. Puhasta pind lõplikult tolmust. Enne värvimist kasuta vahalappe.
Puhastage hoolikalt tolmust. 5. Katke kogu pind lakkvärviga, kandke värv rulliga peale. 6. ... ja siluge lapikpintsliga. Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13. Krohvipinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. 2. Pühkige lahtised osakesed ära. 3. Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. 4. Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord.
Linaõli Hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli · Sobib toiduainetega kokkupuutuva puidupinna viimistlemiseks. · Neutraalsena sobib ainult sisetingimustesse Kuivamine - +20°C temperatuuril 3-5 ööpäeva vastavalt viimistlusviisist, õhuniiskusest.ja õhuvahetusest. Linaõlivärnits Saadakse linaõli keetmise/kuumutamise teel. Värvus kollakaspruun Kasutatakse puit-, krohv-, puitlaastplaat-, kipsplaat- ja pahteldatud pindade kruntimiseks sise- ning välistöödel Puidutöötlemisel säilitab värnits puidu loodusliku välimuse Kuivamisaeg +20°C - 24tundi. Naturaalne värnits Saadud linaõli kahekordse keetmise teel. Kasutatakse linaõlivärvide tooraineks kui ka puitpindade kruntimiseks. Sobib niisketes tingimustes ja välistingimustes olevate puitpindade viimistlemiseks. (kuumpressitud linaõliga töödeldud puit) Männitärpentin Männivaigust valmistatud õline vedelik
pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad. Seejärel värvida pind 2x
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-
Täisvinüültapeeti ei saagi päris tapeediks nimetada, see toode kuulub peaaegu et plaatimise poolele. Nagu eespool nimetatud, peab tapeeditav pind olema palju kvaliteetsem kui tihti arvatakse. Näiteks värvimata seinale pannakse tapeet vaid erandjuhtudel. Tapeeditav sein peab olema sile, kuiv ja ühetooniline. Kui näiteks kipsplaatidest tehtud seina enne tapeetimist ei värvita, siis imab sein liiga palju niiskust ja pahtlijäljed jäävad näha. Pahteldatud kohtades tapeet ei kinnitu korralikult, samas pole hiljem võimalik tapeeti kipsplaadi paberpinnalt hõlpsalt maha saada. Juhinduda võiks sellest, et tapeetimiskõlbulikule seinapinnale pritsitud veepiisk ei valgu põrandani, kuid ei imendu kohe ka seina. Seina pind ei tohi olla liiga poorne, kuid mitte ka liiga tihe. Pinna liigset tihedust saab vähendada soodaga pestes ja seejärel lihvides. Seina poorsust aga vähendab pinna katmine kruntvärvi või liimiga
Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole; Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid. Kuivata ka uksevahed. Pahteldamine Firmateenindustes on reegel: pahtlikiht mitte üle 3mm - hakkab niiskust korjama. Soovituseks veel, et käsitsi ilma sileda klotsita lihvides võib pärast värvimist leida mittevajalikke nõgususi - seda tuleb vältida! Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150. Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180- 220. NB! Liivapaberite suuruseid tuleb hoolega jälgida, et head tulemust saavutada. P80-ga võib olla küll väga lihtne töödelda, aga krunti sinna peale lasta ei tohi (esialgne tulemus on küll hea, kuid paari kuu pärast löövad väga sügavad jutid välja, kuna krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi)
Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest. Kattevärv: katab pinna enamasti läbipaistmatult, selleks on õlivärv. Lasuurvärv: läbipaistvakihina pinda kattev, vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib Säilitus ja hoidmistingimused: hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt Nõuded kasutamisel ja kulunorm: vaatan nõu pealt. 200g ruutmeetri peale. III pilet 5. Puitpindade lakkimine: Tööde tehnoloogiline järjekord: 1) puhastame pinna 2) kontrollida oksakohad, kasutada oksalakki 3) segada korralikult lakk 4) vältida tuleks päikese valgust, liialt kuuma ilma, ei soovitata lakkida hommikul
osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K). Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se paberiga, ning seejärel jälle lihvijaga, aga seekord pehme tallaga ja 500-se paberiga, et ühtlustada lihvijaga ja käsitsi tehtud alade üleminekut. Pärast seda villatatakse kogu osa halli villaga, et matistada ja tagada värvi nakkuvust. Lõpetuseks pestakse kogu osa korralikult ära
Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Toode on mõeldud seinte ning lagede värvimiseks kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema.
- Vanad veelaigud või muud värvainega läbiimbunud pinnad tuleb enne katta sellakisoleervärviga (art nr 234). - Vahatatud puit-, vineer- ja kiudplaatpinnad tuleb liivapaberiga karestada. - Hallituse suhtes tundlikud mineraalse koostisega aluspinnad tuleb puhastada ja hallitusetõrjega (art nr 620) üle võõbata · VÄRVIMINE Temperatuur peab olema vähemalt 8°C. 1. Kruntimine Liivased ja tugevalt või erinevalt imavad aluspinnad (nt savikrohv, vanad murenenud krohvipinnad) ning pahteldatud kipsplaadi pinnad tuleb kruntida kaseiinkrundiga (art nr 145). Kipskrohve võib kruntida ka maarjajää krundiga (art nr 201). 2. Värvi valmissegamine Värvipulber tuleb segada etteantud hulga külma veega. Segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Jälgida, et segu ei jääks tükki. Lasta 30 min seista (et kaseiin saaks booraksi mõjul liimiks minna). Uuesti korralikult läbi segada. 3. Esimene värvikiht
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes
Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need: 1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Samuti on oluline hüdroisolatsiooni selle kuivamisfaasis kaitsta otsese päikese, sademete ja külma eest. Sisehüdroisolatsioon on selline, mida kantakse keldri siseseinale, mõnel pool on nimetatud seda ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse
3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm
Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Seinad, laed kuivades ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv-, betoon- ja tellispinna, kipskartongplaadi, värvitava- ja klaaskiudtapeedi, pahteldatud pinna, samuti krunditud puitkiud- ja puitlaastplaadi värvimiseks. Mittetilkuv, hea kattevõimega, värvitud pind on hästi pestav ja kiiresti kuivav, värvitoon ja läige püsivad kaua, nõrk lõhn. Lühike kuivamisaeg võib vahel olla tülikas. Värvimisel tuleb olla kindla käega ja üht kohta mitte liiga kaua võõbata, muidu jõuab värv hakata tahenema. Töövahendid tuleb kohe peale värvimist vedelatest värvijääkidest puhastada ja veega puhtaks pesta.
Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. [2] 3 1.VEE KOORMUSKLASS Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi [2] 1.1Pinnase niiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul
4. Pahtlisse surutud teip kaetakse omakorda pahtliga ja tasandatakse ca 200mm laiuselt kummalegi poole vuuki. 5. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited. 6. Välisnurkade kaitseks mehhaanilistest vigastustest kasutatakse tugevdusliistu või metalltugevdusega pabervuugilinti. 7. Pahteldatakse ka kõik kruvipead ning tasandatakse plaatide mehhaanilised vigastused. Kõrget viimistluskvaliteeti nõudvates ruumides on soovitav kasutada kipsplaatpindade lauspahteldust. Pahteldatud pinnad lihvitakse peene (nr. 100-120) liivapaberiga ja viimistletakse. 6. KOKKUVÕTE Kipsplaatkonstruktsioonide jäikusel, helipidavusel ja tulepüsivusel on suur roll karkassidel, mida konstruktsioonis kasutatakse. Mida paksemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni jäikusomadused. Samas, mida õhemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni helipidavusnäitajad. 7. KASUTATUD KIRJANDUS: http://framewall.ee/public/documents/GYPROC/Kasiraamat.pdf
paberiga, mille teralisus on 60. Kolmas lihvimine tehakse otse piki puusüüd kõige peenema struktuuriga paberiga, samaga lihvitakse ka servad. Lihvimise ajal tuleks hoolikalt jälgida laudade kinnitusi. "Kui lauad on kinnitatud naelte või kruvidega otse läbi laudade, tuleb lihvimise käigus naelu sissepoole lüüa või kruvisid keerata. Pärast viimast lihvimist eemaldatakse tolm hoolikalt ja kui põrand vajab kohati pahteldamist, kasutatakse selleks spetsiaalset puidupahtlit. Pahteldatud pinnad lihvitakse liivapaberiga uuesti üle ja tolm eemaldatakse. Viimistlusvahendeid on piisavalt Puitpõrandaid viimistleti vanasti peamiselt värvidega, tänapäeval on valik tunduvalt laienenud ja vahendeid rohkem. Valik on suurem just laudpõrandate osas, mida peale värvimise ka lakitakse, õlitakse ja peitsitakse. Laudpõrandat saab viimistleda mitmeti. Kuigi lakkimine on peamiselt levinud parkettpõrandate puhul, pole keelatud sellega ka laudpõrandat katta.
kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist,
lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad. Seejärel värvida pind 2x
hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber, raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus Märjad ruumid on kõik kaetud keraamiliste plaatidega (pesemis-, kuivatus-triikimisruumid, köök, sanitaarsõlm, WCd ja dusiruumid). Ülejäänud ruumide seinad on pahteldatud ja värvitud ning laed on värvitud. Trepikodade seinad on värvitud Epo värviga, laed värvitud. Siseviimistlus on ruumide kaupa ära näidatud järgnevas tabelis: Ruum Põrand Sein Lagi/tala Eesruum (3 tk) PVC Akrüüllateks Värv Elektrikilbiruum PVC Akrüüllateks Värv
ventilatsioonitorustike, juhtmete, püstikute paigutuse ripplae vahelisse alasse ja tagama hooldeks vajaliku juurdepääsu. 6 Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Ripplagi paigaldatakse enamus hoones olevatesse ruumidesse, välja arvatud tehnilistesse ruumidesse. 1.6. Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt. Siseviimistlemisel võtta arvesse RYL-de nõudeid siseviimistlusele. Viimistlusvariant on ruumide kaupa välja toodud Tabel 2.
Kolmanda tüüpi põranda lahendusena on kasutatud peamiselt sama lahendust kui VL 11-2, mille peamiseks erinevuseks on hüdroisolatsioon. Betoonpõrandate tasasus peab olema klass B, kulutuskindluse klass 4 ja muud kvaliteeditingimused klass 30 (vt. Betonilattiat 2000 by45 BLY7 Tab. 1.1). 9 1.10 Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt. Siseviimistlemisel võtta arvesse RYL-de nõudeid siseviimistlusele. Värvitoonid on valitud Interior värvikaardilt
Kui laevas ei tööta avariivalgustus, saab valgustuspulka kasutada evakuatsiooniteede valgustamiseks jne. Pulga pikkus on 150 mm. Säilivusaeg kuni 4 aastat. 2. Pindade pahteldamine Hoolikalt krunditud pinda võib vajaduse korral pahteldada. Et aga pahtel kuivamisel ei praguneks, ei tohi üks kiht olla paksem kui 0,1 mm. Järgmine kiht pannakse peale pärast eelmise kuivamist ja kerget lihvimist. Pahtelkihi üldpaksus ei tohi ületada 1 mm. Pahteldatud metallpinna lihvimiseks niisutatakse pinda veega ja kasutatakse veekindlat liivapaberit. Peale lihvimise lõppu pestakse pind veega üle ja hõõrutakse lapiga kuivaks. Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. Siseruumides võib kasutada nii õli- kui ka lakipahtlit, väljas ainult lakipahtlit. Kõigepealt pahteldatakse kihtidena konarused puupinnas, seejärel ühtlase kihina vana tugevasti seisva värvi kohad
Küllalt palju on eelmise kuivamist ja kerget lihvimist. asuvast koonusest, tipud vastamisi. a) topituli eesosas; b) teist topituld eesmisest kasutusel ka 23 jalased tankkonteinerid. Pahtelkihi üldpaksus ei tohi ületada 1 mm. topitul tagapool ja kõrgemal rohelisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune Mittestandardse kõrgusega konteinerid Pahteldatud metallpinna lihvimiseks ringulest, laev pikkusega alla 50 m ei ole laev ei ole kohustatud seda tuld kandma , kuid tekitavad laadimisel suuri probleeme neid on niisutatakse pinda veega ja kasutatakse kohustatud, kuid võib kanda sellist tuld. võib seda teha; c) pardatulesid; d) ahtrituld raske teistega kokku kinnitada. veekindlat liivapaberit. Peale lihvimise lõppu
annaabi.ee 
