Don Juan 1.) Zanr: näidend, autor on määratlenud komöödiaks · Tegevus on jaotatud vaatusteks · Vaatused on jotatud stseenideks · Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis see tuleb lõpuks kõik kuidagi tagasi 5.) Põhitegelased:
SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid
UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis, eraelu piiramine tekitab mässumeelt A4: Elu ise karistab pahelist inimest piisavalt A5: Eraelu piirangud üha kasvaksid, kui neid lubada A6: Halva elu halvad tagajärjed annavad üldsusele hoiatavat eeskuju V2: Niipea, kui inimese teod mõjutavad teisi, on ühiskonnal vaja sekkuda. (lk 152 ülevalt kolmas rida)
enesele varjunime Must rüütel. Tõeline Richard sai vennale teatavaks aga alles läbi sõja tegevuse kurikaelast Front-de- Boeufi vastu, kes oli röövind Rebekka , Isaaci , Cedricu ja Rowena . Võit Front-de-Boeufi üle tagas Richardile venna võimu vähenemise liitlaste arvelt ja samas ka õigluse riigis seesuguse kurikaela üle nagu seda oli Front-de-Boeufi. Olenemata aga asjaolust, et Richard tundus esialgselt olevat truu riigi kaitsja omas ta ka väga pahelist külge, milleks oli ahnus, nimelt loobus ta Chaluzi poolt pakutavast võimalusest võtta enesele pool Chalusist leitud varandusest. Seesugune otsus, sai aga talle saatuslikuks, kuna suri sõjarindel Chalusi lossi valitseja vastu. Unustades aga tema pahelisuse, mis talle saatuslikuks sai võib õelda kokkuvõtteks, et Richardi tagasitulek tõi riiki rahu. Rihard aitas kõiki viletsuses olevaid abivajaid, sealjuures
Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest see juhtus ainult tänu valele. Samuti ei tolereeritud kirgliku armumist või veel hullem abielu erinevatest seisustest inimeste vahel. Näiteks ühes novellis tapavad kauni neiu armastuse tema enda lihased vennad, sest neile ei olnud lihtsalt õe valitud mees meelepärane. Samuti tuli lugudest välja, kuidas isegi nunnad ja mungad küllalt pahelist elu elasid. Näiteks võib tuua kasvõi esimese päeva novelli, kus üks noor munk tõi kloostrisse noore ilusa naise. Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem
kõikvõimas karistamatuse tunne, mis tekkis, kuna keegi ei oleks suutnud aina rohkem aega lord Henryga. Dorian võtab omaks lord Henry uskuda, et ilusad inimesed pahelisteks tegudeks võimelsied on. veendumused hedonism tähtsustamise osas ning hakkab n-ö elu nautima. Lord Henry Wotton oli Doriani n-ö mentor, kes tutvustas talle pahelist Mõni aeg hiljem annab noormees teada kihlusest Sybil Vane'iga, kes on maailma ning juthis ta hukatusse. Tema puhul oli huvitav see, et kuigi ta vaene näitlejanna väikeses Shakespeare'I mängivas teatris. Sybil, tekitas suurt furoori seltskonnas oma radikaalsete väljaütlemistega, ei armastusest pimestatuna, kaotab näitlemisvõime. Kuna see oli ainus, mis elanud mees ise kunagi oma öeldu järgi
hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi. Mulle meeldis kuidas etendus oli üles ehitatud, see oli enamasti arusaadav ja kaunis. Kuid kui ma eelnevalt ei oleks olnud teadlik selle sisust, ei ole kindel kas oleksin kõigest aru saanud. Luikede järv nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt. Kõige meeldejäävamaks jäi mulle "Väikeste luikede tants", mille meloodia on teada paljudele. Mind hämmastab kui samaaegselt ja graatsiliselt nad tantsivad, olles ka kooskõlas orkestriga. See kõik oleks olnud nagu kuskilt puldist juhitud. Samuti meeldis ka mulle väga "Must luik" ja see hetk kui valge luik tantsis sulgede hunnikus hämaramas valguses. Suurt rolli mängis etendusel orkester, nende mängitud palad olid tõesti head
Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB. SIIN PAKUD SA MULLE (AH, KUST KÜLL TA TÕID?) ÜHE VÄIKESE ÕNNE SUURT PAHELIST ÕIT. MAGUS TÄHESTIK KÜLL MA ÕPIN, KÜLL MA PÜÜAN - TÄHESTIK EI KULU PÄHE ... PROOVIN ÕIGE ÄRA SÜÜA JÄRJEPANNU KÕIK TA TÄHED! ANANASS JA APELSIN! BUBERT ... PLUSS BANAAN, BISKVIIDID! DROPS ON SEAL JA DATTEL SIIN. EUKALÜPTIKOMM, KUS VIIBID? GREIPFRUUT TAHAB SUHKRUT LISAKS, HALB TA POLE KA HALVAAGA. IIRIS ... ISU KISUB VISAKS.
sõbrunema; lõpplahendus – kasti plahvatus, loomade surm. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: „Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti.“ Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani.
hilisest ajast. Pole ka ime, et näiteks Läti Henrik 13. Sajandi sõjakeerises paganate „pattudele“ (sest mille muuna kohalike elanike kombeid võinuks tollal kristlike silmis paista) tähelepanu ei pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr
suurte epideemiate ajatul. Surmaga lõppevad haigused polnud ilmselt üllatavad. Luuletustes XXXIX, XL ja XLI räägib ta ainult surmast ning annab mõista, et see on paratamatus ja kõik on surma ees võrdsed. Ta kirjeldab surma nagu kõik, ebameeldivana, kuid annab mõista, et see on vältimatu ja tagasipöördumatu. g) Villloni luule oli väga elav ja mitmetahuline, tema oskuslik sõnamäng ja epiteetide rohkus tegi lugemise väga huvitavaks. Mulle meeldib, kuidas ta ei karda kirjeldada pahelist või teistsugust elu, mis ei ole nii lihtne ja lilleline. See näitab, et ta oli väga julge, et midagi sellist avaldada ja ka läbi kogeda. Kõige rohkem meeldis mulle XXXIX luuletus, sest seal on kasutatud surmamotiivi. See annab väga sügavalt mõista, et kellelgi pole võimalik surma eest põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et
Samas aga on tarkusega ka nii, et tarkus võib teha inimese lühinägelikuks ja kergeusklikuks. Moliere arvas, et igasse inimesse tuleb suhtuda mõistlikult ja kaastundlikult. Seepärast tuleb inimestele nende nõrkused andestada. "Ah, olgu inimlaps ka nõnda tark kui tahes, ta inimeseks jääb nii vooruses kui pahes." Moliere ütles, et iga inimene on kire ohver. Ta allub kirele selleks, et allutada teisi endale ja sundida neid teda armastama. Võrgutajas on esiplaanil kolm pahelist kirge: ilunautleja alistaja kasuahnus Võrgutajad teadsid kindlalt üht tõde: kui inimest millegagi meelitada, siis muutuvad nad rumalaks. Võrgutajad on alati raha peale väljas. Nende jaoks ei kehti mõisted au ja voorus. Nad näevad igas inimese varast. Varast eetilises ja moraalses mõttes. Ning seepärast on lihtne neil juhtida kergemeelseid enesepettuseni. 5. Moliere püüdis vaatajale näidata, et igas inimeses peitub ihnur ja silmakirjatseja.
Ta tahtis kirjeldada oma ajastu inimesi, lihtsalt ja intensiivselt, koomiliselt ja täpselt, ja see õnnestus tal suurepäraselt. Kirjanik näib tahtvat öelda, et emake Venemaa on nagu Oblomov: ta on suurepärane, aga ei saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg". Tippteoseks kujunes romaan "Härrased Golovljovid", mis ülesehituselt on romaan-kroonika, ühe aadliperekonna mandumise ja allakäigu kroonika. Omapärase ainevalla tööstuskeskkonna tõusmine kirjaniku tähelepanu alla tõi kirjandusse D. Mamin- Sibirjak (1852 1912) oma teostega "Privalovite miljonid", "Mägipesa", "Kuld". 4
Kurat oli veendunud, et suudab meelitada Fausti naudingute teele. 5. Faust ei hüljanud Margaretet, ta pidi põgenema, kuna ta oli tapnud Valentini, kes juhtumisi oli Margarete vend, aga Faust seda ei teadnud. Mefisto oli rahul, et sai Fausti Margaretest eemale ja pani Fausti kõik unustama. 6. Faust on doktor ja teadlane, kes ei olnud rahul oma teadmistega. Mefistofeles oli saatan, kes pidi tõestama Jumalale, et suudab Fausti panna midagi pahelist nautima, et Faust ei ole erand ja et kõik inimesed on pahelised. Faust oli otsija. Mefisto aga teenusepakkuja. Mefisto tundus tugev ,aga kui jutt läks armastusele ei olnud ta oma võimetes enam nii kindel, sest armastuse vastu ei saa ükski jõud. Mefisto suutis palju korda saada, aga Faust oli temast palju targem. 7. Lepingu sisu seisnes selles, et Mefisto teeb kõik mis võimalik, et Fausti õnnelikuks teha. Faust ei uskunud sellesse, tahtiski proovida
Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat." 4. Novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: ,,Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti." Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5
sulgedes teda lõhna järgi nägi.“ 6. Novellis tekib konflikt eetilisel tasandil. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: „Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti.“ Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani. 7.
Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid. Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide
inimesed samamoodi oma palverännakuid teevad. 8 Mallorca saarel on pakkuda kõike, mida suurepäraselt puhkuselt soovida võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögikohti, vahvad teema- ja veepargid, mitmekülgsed sportimisvõimalused, palju vaatamisväärsusi ning loomulikult rohkelt päikest. Ibiza - Valgete liivarandade ja türkiissinise merega Ibiza on tõeline pärl, millele lisab pahelist sarmi tempokas (öö)elu. Siin on suurepärased võimalused aktiivse puhkuse veetmiseks ning saar sobib ka perepuhkuseks. Seal on piisavalt lastesõbralikke hotelle ning vahemaad on väikesed, mis teeb vaatamisväärsustega tutvumise äärmiselt mugavaks. Tenerife - Kanaari saarte suurim ja kõrgeim saar Tenerife meelitab vapustava loodusega, aastaringse sooja kliimaga, rohkete erinevate söögikohtade ning atraktiivsete puhkamisvõimalustega
See peab jäljendama hirmu ning kaastunnet äratavaid sündmusi. Sest just see on iseomane toda liiki jäljendusele. Kõigepealt on ilmne, et ei tule näidata väärt mehi muutuses õnnest õnnetusse. See ei ole mitte hirmu ja kaastunnet äratav, vaid tülgastav. Ega ka halbu muutuses õnnetusest õnnele. See on tragöödiale võõraim, sest selles ei leidu midagi, mida vaja. See ei mõjuta inimarmastust ega ärata kaastunnet ja hirmu. Ei ole tarvis ka väga pahelist inimest sattumas õnnest õnnetusse. Selline kokkuseade mõjutab küll inimarmastust, kuid ei vääri kaastunnet ja hirmu. Esimene tekib ju selle vastu, kes on õnnetuses teenimatult. Teine selle pärast, kes on õnnetuses ja omasugune. * Niisiis jääb üle ainult vahepealne. Selline, kes pole küll eriliselt väljapaistev vooruse ja õigluse poolest
aastal), ,,Pill pingu taga, toru toa taga" (1888. aastal). Vilde naljajutud meenutavad oma pööraselt veidrate olukordadega, aga ka osalt tegelaste poolest noore Mark Twaini humoristlikke lühipalu. Eesti kriitikas kujunes Vilde 90- ndate aastate algul kirjanikuks, kellele osutati kõige enam tähelepanu ja keda rünnati kõige teravamalt. Vastupoleemikas väitis Vilde, et ta võtab aine elust ja ei ole midagi parata, kui seal esineb nii palju pahelist. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 184-186) Pöördunud 1892. aasta kevadel tagasi kodumaale, asus Vilde Karjakülla vanemate juurde kavatsusega elatuda vabakirjanikuna.1892. aasta suvi ja sügis olid Eduard Vildel viljakad: ta tegi ,,Postimehele" jooksvat kaastööd, avaldas seal romaani ,,Kännud ja käbid", naljajutu ,,Linkvesti papa kihlvedu" jm. Lisaks ilmusid eri raamatutena jutustus ,,Peiu käsiraha" ja romaan ,,Röövitud tiivad"
püksid ja kitsas lips. Meessoost biitnikud kandsid kottpükse, avaraid sviitreid, nahkjakke, töömehepluuse ja kõike, mis musta värvi. Nende pruudid eelistasid musti sukkpükse, sirgeid seelikuid ja madalaid rihmikuid või baleriinikingi. Poiste juuksed olid pikemad kui sel ajal sobilikuks peeti, neiud aga pügasid endale enamasti nudipea. Greaser’id kandsid kitsaid teksapükse, mis pahkluuni laialt üles käänati, valgeid T-särke, mille varrukad samuti üles keerati, hoidmaks pahelist sigaretipakki ja rõhutamaks biitsepsit, ning kammi pükste tagataskus, et igas olukorras säilitada iseloomulikku perfektset vahatatud soengut. Korralikud noored mehed olid konservatiivse kolledšitaustaga, nende garderoob koosnes ontlikult pressitud viigipükstest, päevasärgist ja kardiganist või vestist. Soeng oli hoolikalt seitlisse seatud ja boorvaseliini abil fikseeritud, konservatiivne välimus pidi tagama sama hea elu kui vanematel – ohtralt kodumasinaid ning korraliku abikaasa.
Mingit kunstiõpet pole saanud, maalib kindla käega, hoogsalt, lahtise pintsliga, mahulised vormid, ei viimistle foovilik hoog ja julgus. Inimese anatoomiat samas ei valda kujutab kui visuaalseid plekke tänavapildis. Maalilaad on kohati detailitäpsem, ruumikujutus kohati veidi abitu (teine pilt tsentraalperspektiiv pole järjekindel). Mõnes mõttes pani aluse tänavakunstnikele, kes maalivad tänaval ja müüvad turistidele oma tänavapilte. Elas pahelist elu sõltuvuses alkoholist jne, kuid üks rikas lesk- miljonär korjas ta 'tänavalt' üles ja oma elu viimased aastad elas ta luksuses. Marc Chagall Samuti põnev elukäik (valgevene juut, hasidist; palju pidutsemist ja tantsimist). Kunstihuvi algas ka varajases lapsepõlves, huvitus inimestest kuid oskus polnud eriti hea; läks Peterburi kus leidis endale sponsori (rikka ärimehe) kes võimaldas tal Pariisi
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget
- Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat. kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal
oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat." 52 4. Novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: ,,Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti." Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5
Nü ud saabuski Becky. Tom tegi, nagu ei näks ta teda. Ta läs kõvale, liitus üe poiste ja türukute salgaga ja hakkas juttu ajama. Varsti-mäkas ta, et Becky õetava näga ja säelevate silmadega edasi-tagasi jooksis, teeseldes, nagu ajaks ta kaasõilasi taga, ja kilkavalt naeris, kui ta mõe neist kinni pü udis. Kuid ta mäkas ka, et türuk tabas nad alati just tema läeduses ja et ta heitis seejuures teadliku pilgu tema suunas. See rahuldas täelikult Tomi pahelist edevust ja selle asemel et teda võta, õutas teda veel rohkem nina püti tõtma ning veel hoolikamalt varjama, et ta türuku sealviibimisest teadlik oli. Viimaks loobus Becky tembutamisest ja kõdis kõeldes ringi, ohates paar korda ja vaadates vargsi, igatsevalt Tomi poole. Siis pani ta täele, et Tom kõeles Amy Lawrence'iga rohkem kui kellegi teisega. Ta tundis teravat pistet süames ja muutus otsekohe rahutuks ning murelikuks. Ta tahtis äa minna, kuid tema jalad olid reetlikud ja
annaabi.ee 
