VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · S...
Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad:
Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa räägib kodumaa ajaloost enne I maailmasõda, argipäevamuredest ja kodumaalt põgenemisest. Kuna põgeneti põhiliselt Rootsi, siis seal tegustses ka aastatel 1950-1994 Eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv". Pagulaskirjanduse üks tähtsamaid tegelasi oli Karl Ristikivi, keda peeti Tammsaare järeltulijaks. Oma Rootsis oleku ajal kirjutas ta palju romaane, mis väljendasid üksindustunnet ja ka koduigatsust
· Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. · Tegutses Siuru rühmituses, hiljem lahkus sealt oma skandaalse följentoni pärast. Isiklik elu · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed
avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule · 1970-80 keskpaik- hääbumise märgid- uued pagulaste põlvkonnad vajavad jutustusi kodumaast ja üldse on eesti kirjandust üha vähem · Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945
K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”.
Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid.
põgenema Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Paguluses: Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid.
põgenema Rootsi. August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid.
+ otsitakse mingeid uusi lahendusi ja see algab luulest väikse ajalise nihkega + ajalooline proosa Suurema osa heterogeensemast osast moodustavad realistlikud romaanid, aga need eristuvad teemavaatelt ja vaatepunktilt. Siin on palju psühh realismi näiteid, mis võivad olla lahendatud teistmoodi kui nostalgiaromaanid. Väike nihe arengus toimub 1960ndate aastate paiku, kui tuleb noor põlvkond kirjandusse. Nii nagu luules, nii ka proosas (H. Nõu, E. Nõu jt) autorid jäävad pagulasproosa viimasteks noorteks. 1970-80ndate debüüdid ei too enam olulist lisa. Nii luules kui proosas räägime situatsioonist, kust tervik hakkab hajuma. Selle juures ei maksa arvata, et pagulaskirj kaob plaksti ära. Ta ei kao kuhugi ära. Aga kui noori ei tule, siis see jääb lihtsalt väiksemaks. Vanemad autorid kirjutavad ikka edasi ja see kestab 1990ndateni välja. Karl Ristikivi (1912-1977) Retseptsioon on kummaline: kuidagi tuleb urgitsevalt uurima hakata, et asjast aru saada.
August Gailit oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid.
iseloomustab dümaanilisus 1957 Rroosi Selaviste II periood, postsürreaalne hoiak e sürrealismi teisenemine IIMS järel. 1990 Oma luulet ja võõrast 1998 Ankarkättlingens slut är sängens början 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid III periood Laaban hakkab üha rohkem huvi tundma keeleliste eksperimentide vastu, avastab häälutused saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus. 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 1944-1956 aeg, mil arvari, et kohe tullakse kodumaale tagasi, aga seda ei juhtunud. Mingil moel paguluse südaaeg Gert Helbemäe ''Ohvrilaev'' 1950 ajalooline proosa, psühholoogiline, realistlik. 1957-1971 aeg, kus nooremad autorid hakkavad asukohamaa keelele üle minema. 1971 on sümboolselt valitud Iloma Laamani debüütkogu järgi, hiljem ei tule enam debüütraamatuid ei proosas ega luules.
Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus sound poetry 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Kirjanik kui rahvusliku identiteedi häälekandja. Teenäitaja, kes pakkus selget ideloogiat, hoidma sidet minevikuga, teraapiline funktsioon. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realislik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus. 40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan
1932.-1934. aastal oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud 1944. aastal põgenema Rootsi. Seal elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada 19
Avaldas rootsi luuletaja Erik Lindegreniga valiku prantsuse moderluulet rootsi keeles (1948). Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see sisaldas intelektuaalseid mänge keelega, sisaldades kõlaefektidele rajatud paradokse ja anagramme. Laaban soovis sellega teostada pööret, milleni püüdsid jõuda suuremad rühmitused, kuid ta ei jõudnud selleni. Laaban nimetas oma kõlaluule häälutusteks, mis on inspireeritud prantsuse või rootsi keelest. 24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Mälestuskirjandus päevikuid ja muid dokumentaalkirjandust ilmus palju. Kodumaal oli neid tõsiselt võetavaid mälestusi vähe. Bernard Kangro tegi raamatute statistikat (andmed aastatest 1944-1986): 267 romaani, 155 köidet mälestusi, 70 köidet lühiproosat paguluses. Kirjanik oli eesti rahvusliku identiteedi kandja, hoidma kirjutatuga minevikku ja taaselustama läbielatut. Eesti pagulasromaan järgis 1940-1950ndatel aja ja kohasundust.
loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on avardanud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tiheduses ja laadis kasutamist nooremate eesti luuletajate loomingus. Kogud: 1946 „Ankruketi lõpp on laulu algus“, 1957 „Rroosi Selaviste“, 1990 „Oma luulet ja võõrast“. 21) Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid Pagulaskirjanik oli rahvusliku identiteedi häälekandja ja teenäitaja, kes pakkus selget ideoloogiat, hoidmaks sidet minevikuga. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realistlik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Jutustuse arengus igatseti ühelt poolt tagasi minevikku, teisalt oli paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane
Ta on tegelenud ka kuijutava kunstika. Võib öelda, et Ivask on kaasas modernistlikus pöördes eriti 60ndate aastate paiku, aga ta on pehmel ja traditsioone austaval viisil seal sees. Tema kultuurihoiak kajastub ka tema esseedes. Haakub ka väga Arbujate hoiakuga (Ants Orase). Ilona Laaman · 1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole Pärast 1971. aastat raskekaalulisemat debüüti enam ei tule. Üldpildis võib öelda, et pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses. Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline, et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist lahti. Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel
annaabi.ee 
